Búgin 29 sáýir kúni Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń ONLINEda bol jobasy aıasynda Til saıasaty komıtetiniń tapsyrysymen Shaısultan Shaıahmetov atyndaǵy «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵy kópshiliktiń suranysy boıynsha «Jańa álipbı negizindegi ulttyq jazýdyń jańǵyrýy» taqyrybyndaǵy onlaın dáristerdiń ekinshi kezeńin ótkizdi.
Búgingi onlaın dáristi QR Úkimeti janyndaǵy qazaq álipbıin latyn grafıkasyna kóshirý boıynsha Ulttyq komıssııanyń Orfografııalyq jumys tobynyń múshesi – A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Quralaı Kúderınova «Sózderdi birge, bólek, defıspen jazý negizderi» taqyrybynda ótkizdi.
Onlaın dáriste jazýdaǵy tańbalardyń dybystyq (fonema) jáne dybystyq emes (bas árip, kishi árip, bosaralyq, syzyqsha, útir, núkte, núkteli útir, lep, suraý belgiler, abza, qalyń, kýrsıv, ártústi boıaýly áripter) túrleri talqylanyp, arnaıy taldaý jasaldy.
Tyńdaýshylarǵa sózderdiń birge jáne bólek tańbalaný ýájderi týraly keń kólemde maǵlumat berildi. «Birge, bólek, defıspen jazý sózderdegi maǵynalyq jyljý, aýysý, jalpylaný, tarylý sııaqty óte baıaý proesterdi tańbalaıtyn dybystyq emes grafıkalyq belgige jatady», - deıdi ǵalym. Sózder tabıǵı jolmen jáne jasandy jolmen birigip, tolyq maǵynaǵa ıe bolady jáne birikken sózder emlesi jazý tájirıbesinde turaqtanýy úshin orfografııalyq sózdikte tirkeledi.
Máselen, 1941 jyly jaryqqa shyqqan «Qazaq tiliniń orfografııalyq sózdiginde» atqora, aýajaıylý, beıpilaýyz, bossóz, botatirsek, bulshyqet, jertúbi, keshketaman, belbaılaý, qarakók, qarakóleńke, ashatuıaq, baqaıqýlyq, boıusyný, bórioınaq, burnaǵykún, jertúbi, jińishkeaýrý, kereqarys, kúretamyr, qarakóje, qasbatyr tárizdi sózder birge jazylsa, 1948 jyly shyqqan M.Balaqaevtyń «Emlesózdiginde» alaýyzdyq, alajazdaı, alakóleńke, alakóz, alasapyran, alatań, alaǵorjyn, altatar, alqara, alqyzyl, arampeıil, arjaq, asyrasilteý, asyqjilik, atsalysý, atústi, ashyqaýyz, aıaqalys, aıaqasty, aqjúrek, aqjarqyn, bassalý, basybaıly, basybútin, belomyrtqa, kishijúz, kishipeıilsózderi birge jazylǵan. Al 2001 jyldan bastap is máshınesi – ismáshıne, elektr shamy – elektrsham, kórpe tysy – kórpetys, is paraǵy – isparaq, is qaǵazy – isqaǵaz túrinde jazyla bastaǵan.
Dáris barysynda osy tárizdi kóptegen málimetter aıtylyp, ondaı sózderdiń birge jazylý sebebi túsindirildi. Ǵalym sharýashylyq(aýyl sharýashylyǵy, orman sharýashylyǵy t.b.), aýrý (saraýrý, bas aýrý, t.b.), sóz (baspasóz, quptaý sóz t.b.), aqy (zeınetaqy, aılyq aqy, t.b.)taǵy da basqa sózdermen tirkesetin syńarlardyń birge nemese bólek jazylý sebepterine arnaıy toqtaldy. Sonymen qatar, defıstiń birneshe qyzmeti bolatyny kórsetilip, mysaldarmen dáıekteldi. Máselen, defıs syńarlardyń teńdigin, syńarlardyń jaqyndyǵyn bildiretin tańba ǵana emes, sózdiń jartylaı birge jazylatynyn bildiretin, ári qosýshy tańba. Sózderdi birge, bólek, defıspen jazýdyń negizderijan-jaqty taldanyp, tyńdaýshylarǵa tereń maǵlumat berildi.
Onlaın dáris Facebook áleýmettik jelisiniń ONLINEda bol tobynda barlyq taqyrypqa qyzyǵýshylarǵa tikleı efırde kórsetildi. Barlyǵy 113 adam beıne dáristi tyńdady.
