Ulyttyń rýhanı kelbeti

1343

-
ULYTTYŃ RÝHANI KELBETI

Biz kázirgi jazý úlgimizdi qazaqsha degenmen kırılshe tańbanyń aýrasynan shyǵa almaı, sanamyzdyń bir shetinde ógeısinip turamyz. Latyn alfavıtin qoldansaq ta jazýymyz ana tilinde bolǵanmen árip keskini ózgeniki ekeni bizge tańba tabıǵatyna dendep úńilip, ińkár sezimimiz ben qushtar kóńilimizdi tolqytpaıdy. Onyń sebebi belgili, túbi bizge esh qatysy joqtyǵyn túısingendikten sózdi beıneleıtin sýreti týraly oılaý mıymyzǵa múldem kirip-shyqpaıdy. Sosyn, álipbıdiń syrtqy pishini men ishki mazmun astarynda sáıkestik, tutastyq bolatynyn umytyp, tek dybys maǵynasyn belgileý úshin alynatyn jıyntyq shartty belgi retinde ǵana qabyldaımyz. Al, eger tóltýma rýnıka jazýymyzdy qoǵamdyq ómirdiń barlyq salasynda qatynas quralyna aınaldyrsaq, árbir dybysty jeke-dara álipteıtin tańbanyń turqyna qarap bıologııalyq sóıleý tili men grafıkalyq nusqasynyń baǵzy tórúk dúnıetanymyn tereńirek ıgerýge múmkindik ózinen-ózi týar edi. Eń bastysy tabıǵı til men onyń ýájdelgen syzbasy arasyndaǵy myzǵymas úndestiktiń zańdylyǵy kóshpeliler áleminen, ata-babamyzdyń bizge beımálim qadym zamandaǵy qupııa syr-sıpatynan málimet alýǵa ıtermeleıtin ishki qyzyǵýshylyq ınstınkti oıatady. Baıyrǵy tórúk rýnıkasynyń grafıkalyq konstrýkııasynan habary joq lıngvıstiń qazaq tiline baılanysty zertteýlerde óreskel qatege urynyp, sózdiń qarapaıym etımologııasyn anyqtaýda adasatyny sondyqtan.
Ejelgi tórúk rýna jazýynyń jetilgendigi sondaı, jaryq dúnıeni tarynyń qaýyzyna syıǵyzǵandaı geometrııalyq konfıgýraııasy, dızaındyq kórkemdigi, sımmetrııalyq ólshemi, dybystyq, grafıkalyq úılesimi erekshe júıeli konepııaǵa qurylǵan. Teńriniń syıǵa tartqan jazýy – oılaý qabiletin shynyqtyryp, shyńdaıtyn, izgilik pen danalyqqa baýlıtyn, taǵlymy aıyryqsha tańbataný ilimine negizdelgen. Osy ıdeologııanyń talaptary boıynsha tórúk ulysynyń ortaq múddesi úshin jaqsysy men jaısańdary dúıim eldiń aldynda ózderiniń aqyl-parasaty men qabilet óresiniń deńgeıin ádil synnan ótkizip, soǵan laıyq qoǵamdaǵy orny men qyzmetin aıqyndaıtyn rý-taıpalyq, etnıkalyq tańba belgilerge [ordenderge] ıelik etken.
Já.., odan beri dala tósinde talaı-talaı dúbirge toly ýaqıǵalar ótip, qıly-qıly qaǵandyq almasyp, san márte memlekettik qurylystyń sapalyq pishini men júıesi ózgerip, bılik tizgini aýysty. Otanǵa tóngen qaýip-qaterde, náýbet pen zulmattarda sheıit ketken, «qorǵan bolam» dep qurbandyqqa shalynǵan, naqaq jalamen jer-kókke sıǵyzbaı, qýǵyn-súrginge ushyraǵan alty alashtyń ardaqtaǵan nebir eńiregen erjúrek, daýylpaz uldary men zııaly perzentteriniń qany men teri tógildi. San ǵasyrlarǵa sozylǵan qalyptasqan tarıhı jaǵdaı babatórúktiń dinı senimi men tóltýma jazýynan aıyrdy, sonymen birge rýhanı jady óshý men dástúr jalǵastyǵynyń tini úzilip, saıası tutastyǵyna syzat tústi. Búgingi tórúktaný ǵylymynda ejelgi rýnıka jazýyndaǵy eskertkishterden góri orta ǵasyrdaǵy muranyń mánin joǵary qoıý tendenııasy – arǵy túp tamyrymyzdan qıylyp, edáýir ajyrap qalǵan tanym biligimizdiń óte taıazdyǵy. Amal ne, bul ulyttyń asylyn baǵalaýdyń baǵyna bitken tektiligi – márttik minez-qulqyn durys ustaı almaýynyń tıgizgen saldary. Kez kelgen oıdy obrazǵa aınaldyryp, qasıeti, sapasy, sıpaty syndy belgilerin uǵyndyryp, kóńil saraıyna bar bolmys-boıaýy, kúlli názik ıirimderimen qondyratyn – sóz, al, sol tiri sóz lámin kodıfıkaııalaý grafıkalyq sýretpen aıshyqtalady. Ókinishtisi, sol tóltýma jazý tańbalarynan tórúk ataýlynyń dýalap qoıǵandaı bezinýi – ǵasyrlar boıy juǵysty bolǵan jat jurttyq ıdeologııanyń dertinen áli qulantaza arylmaǵandyǵynyń nyshany. «Qudaıdyń bergenin shaıtan qyzǵanady», – deý de gáp bar. Óıtkeni jazý ataýlynyń ishinde «Kók Teńriniń turpatyn tiri pendeniń kóz aldyna elestete alatyn tańba múmkindiginiń tylsym jumbaǵy» (T.Dosanov. Ob oshıbkah v perevode pamıatnıka Kýl-tegıný. «Megapolıs», N24(134), 19 ııýnıa 2003) – ejelgi tórúk rýnıkasynyń qanshalyqty qudiretti ekendigin dáleldep tur emes pe?! Demek, bul «Teńriniń adamzatqa bergen birinshi jazý úlgisi bolarǵa kerek» degen qısyndy joqqa shyǵarmaıdy.
«…Jer ústinde joq
Irilik netken!
Jazýlaryn –
Qara tastarǵa
Sińirip ketken…» (Temirhan Medetbek. Kók túrikter saryny. A., 2002, 242-b.) – degen óleń órimi babalarymyzdyń ǵajaıyp jasampazdyq óneriniń naǵyz kásibı sheberlik mashyǵyn dóp basyp, kóńil pernemizdiń sıqyr qylyn eriksiz shertkizedi. Ásili, keńistik pen ýaqyt aralyǵyndaǵy oqıǵa men qubylystyń mán-jaıynan tolymdy aqparattandyrý maqsatynda, qundy derektiń iz-túzsiz joǵalyp ketýinen saqtanyp, tas, qysh, súıek, aǵash, asyl metal, teri, qaǵaz betine túsirip alý – baǵzydan jetken transformatorlyq ádis. Sol arqyly salystyrmaly túrde til baılyǵyn, sózdik qoryn shamalap, oı qunarynyń qýatyn topshylaýǵa ábden bolady.
Tilimizdegi oı – 1.aqyl, es; 2.bir nársege oımyshtap tańbalaý, bederleý degen kóp maǵynaly ataýdan oıý týǵan. Iaǵnı, oı men oıý uǵymynyń ishteı fýnkıonaldyq qyzmeti men semantıkalyq maǵynasynda sabaqtastyq bar. Kóshpeli qazaqtyń turmysyndaǵy sakraldyq mánge ıe quthanasy – kıiz úıge ásemdik kórik beretin oıý-órnektermen bezendirilgen basqur, jel baý, aıaq baý, kilem, alasha sııaqty tutynatyn buıymdaryna toqylǵan rýnıkalyq naqysh ádemi áshekeılenip, kórgen jannyń estetıkalyq talǵamyn, sulýlyqqa qushtarlyq tanymyn tárbıelep, qııalyn ushtaıtyn, ulyttyq ıdeıany boıǵa shym-shymdap darytatyn stılızaııaǵa túsken jazýdyń bir parasy.
Ejelgi tórúk rýnıka jazýynyń bir ereksheligi – grafıkalyq keskininiń ornalasý qalpyn ózgertse, ıeroglıftiń maǵynalyq mazmuny da qosa ózgeredi. Mysaly: vertıkal kúıinde, tike turǵanda [B], eger jantaıǵan, ıakı gorızontaldy qalypta [M] áriptik maǵynasyn bildiredi. Nemese , [K] tańbasy sóz ishinde dál osy qaıqıǵan keıpin saqtap qoldanylady, aıtalyq, pishin bitimi ózgergen túrlerde jumsalsa, áriptiń ózine tán bildiretin dybystyq maǵynasyn joıady.
TMD aýmaǵynda, burynǵy keńes odaǵy quramyna engen respýblıkalar arasynda Qazaqstannyń ekonomıkalyq ilgeri ozǵan az-maz artyqshylyǵy bolsa, ol ata-babanyń mıras qyp qaldyrǵan ulan-ǵaıyr jer qoınaýyndaǵy qazba baılyq shıkizat ónimderin sheteldik kompanııalarǵa ıgertýge berip, onan túsetin paıdanyń bolmashy paıyzynyń nátıjesinde qol jetip otyr. Bálkim, danagóı abyzdardyń «Jaqsy áke jaman balaǵa qyryq jyl azyq» degen sózi osyndaıdan qalǵan. Al, sol ulyttyń ýyzdanyp, emip aıaqtanǵan rýhanı qoregi – ejelgi jazý mádenıetine kórsetken qurmetimiz shamaly. Elimizdiń bas qalasy Astana men Almaty kóshelerindegi syńsyǵan aǵylshyn, orys, qytaı, t.t. jazý úlgileriniń arasynan qazaqtyń tóltýma rýnıkasymen túrlengen jazýyna oryn tımeýi neni bildiredi!? Demek, babalar árýaǵyna shynaıy qurmettiń joqtyǵyn kózge shuqyp kórsetedi. Bul saıası táýelsizdigin aldy degeni bolmasa, Qazaqstanda mereıi ústem aǵylshyn, orys, qytaı, t.t. alyptardyń úreıinen óz rýhanııatyn jarnamalaýǵa jasqanatyn jelbaǵarlyq, kembaǵaldyq psıhologııalyq ahýalmen, mesheý qalǵan máńgúrttik sananyń seńi buzyla qoımaǵandyǵynyń aıǵaǵy.
Qazaq tórúk rýnıka jazýyn shyn peıilimen tanyp, qundylyǵy retinde ıgerýge pátýaly sheshýshi qadam jasamaı ulyttyq rýhtyń saltanat quryp, ózgege jipsiz baılaýly oı-sana táýelsizdigi men memlekettik til mártebesine ana tiliniń jetýi ekitalaı.
Osy arada tarıhymyzǵa asa qajetti ejelgi dáýirdegi ulystyq oılaý júıemizdiń kepili tóltýma jaýharlarymyzdy ǵylymı kemel paıdalana bilý lázim. Buǵan baǵzy mádenıetimizdiń kýási tas bitikter men qysh tablıalardaǵy, teri men súıekke, asyl metal men aǵashqa bádizdelgen tańbalar men jazbalardy, birinshiden, baryn múldem quryp ketýden qorǵap, bir ortalyqqa jınaý, bıblıografııalyq kórsetkishin túzý, ekinshiden, ǵylymı óńdep, aınalysqa túsirýdi maqsatty túrde is júzine asyrý, árıne ol úshin arnaıy mamandardy tárbıeleýge keshendi daıyndyq jumystarynyń baǵdarlamasyn jasaý kezek kúttirmeıtin memlekettik mańyzdy shara. Ázirge quzyrly laýazym ıeleri mádenı murany nasıhattaýdy jeleý etip, halyq aldynda arzan bedel jınaý úshin kóz aldarqatyp, daǵdyly urandatqan, jalaýlatqan, dańǵaza naýqanǵa aınaldyrýdyń sheńber aýqymynan shyǵa almaı júr. Zady, bulaı bos qarmanǵannan myń qubylyp, áleýmetti mezi etken alfavıt kúıtabaǵynyń betin birjolata aýdaryp salatyn kez jetti. Bizdiń paıymdaýymyzsha, HHI ǵasyrdaǵy ǵylymı-tehnologııalyq órkendeýdiń joıqyn tasqyny ıisi tórúk halqynyń ulyttyq bolmys-bitimin jýyp-shaıyp ketýden aman saqtap qalatyn atomnan da pármendi strategııalyq mańyzdy qarý – tóltýma rýnıka jazýymyzǵa bet burýdy jedeldetý qajet-aq! Bul tarıhı mıssııany bastaýdyń reti de bútin tórúktiń qarashańyraǵy – qazaqtyń jaýapkershilik úlesine tıip tur.

Amanqos Mekteptegi

Pikirler
Redakııa tańdaýy