Atadan bata alǵan azbaıdy

864

Bata – qazaq halqymen ǵasyrlar boıy birge ómir súrip kele jatqan qasıetin, qadirin joǵaltpaǵan.

Qaıta jyldar ótken saıyn jasaryp, jańaryp, urpaq sanasynda jańǵyryp kele jatqan kıeli uǵym. Qazaq jańa tirlik bastaǵanda, saparǵa shyǵarynda, tipti, el qorǵaǵan batyrlardyń ózi joryqqa shyǵarda sol eldiń batagóı qarııalarynan tizerlep otyryp bata alǵan. Bataǵa, árýaqqa tolyq sengen, qasterlegen, pir tutqan, ardaqtaǵan halyqpyz. Qansha qıyndyq kórse de, nebir qıyn-qystaý jaýgershilik qıly-qıly zamandy basynan ótkizse de, jer betinen joıylyp ketpegen. Sol batanyń kúshimen órken jaıǵan, urpaq ósirgen, bilektiń kúshimen, naızanyń ushymen, astyndaǵy baǵa jetpes baılyǵymen osynshama jerdi ıemdengen batyr halyqpyz. Halqymyz «Batamen er kógeredi, jaýynmen jer kógeredi» dep tegin aıtpaǵan.

Bata – halqymyzdyń mádenı-rýhanı mu­rasy, ulttyń asyly, ıgiligi, ómir azyǵy, óne­gesi, qozǵaýshy kúshi, uıyt­qysy, bere­kesi, birligi, elimizde atqarylyp jatqan ıgi is­terdiń qutty qadamy.
Halqymyzdyń batany pir tutqan, qur­mettegen, sengen asyl qasıetin Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaev ta jalǵas­tyryp kele jatyr. Halqymyz «Qyryqtyń biri – Qydyr» degen, Prezıdentimiz al­ǵash­qy saılaýaldy naýqany kezinde elimizdiń qyryq dýaly aýyz, batagóı qarııalaryn jı­nap bata alýy, óz jumysyn bas­taýy na­ǵyz kóregendik, ata saltyn, ǵur­pyn saq­taý­dyń, qurmetteýdiń aıǵaǵy emes pe?!

Alǵashqy Prezıdentti ulyqtaý rási­mi­nen keıin elimizge tanymal qoı sharýa­shy­ly­­ǵyn órkendetýdiń maıtalmany, Soıa­lıs­tik Eńbek Eri Jolseıit Mol­dasa­nov:
– Áýmın deseń mine bata,
Nureke, darysyn basyńa Qyzyr ata.
Qyzyryń qııalasyn,
Basyńa baq-dáýlet uıalasyn.
Oıǵa barsań oıdan alyp,
Qyrǵa barsań qyrdan alyp.
Qazaq halqynyń atyn álemge tanyt, – dep bata bergeni belgili.
Aqsaqaldyń sol batasy perishteniń qulaǵyna shalynyp, mine Qazaqstandy basqaryp otyrǵan Nursultan Ábishulyn dúnıejúzi tanıtyn boldy. Dúnıejúzinde abyroıy bar, úlken bitimgershilik qasıeti bar, alyp tulǵaǵa aınaldy. Ekonomıkamyz qaryshtap damyp, halqymyzdyń ál-aýqaty jaqsaryp, ekonomıkalyq qıynshylyqqa ushyratpaı, ósip-óngen, ál-aýqaty myqty otyz eldiń qataryna qo­sylýǵa talpynyp jatyrmyz. «Ulyq bol­sań, kishik bol» dep halqynan bata alǵan Elbasymyz jumys saparymen Almaty oblysyna kelgende eki ret Jolseıit Mol­danasovtyń úıine kirip sálem berip shy­ǵypty. Bul Elbasymyzdyń qarapaıym­dylyǵynyń, ózi batasyn alǵan eldiń aqsaqalyna degen qurmeti emes pe! Keıin Nurekeńniń otyrǵan oryndyǵyna el bas­qaryp júrgen aza­mat­tardyń ózderi ke­lip, arnaıy otyryp, kór­shi-qolań, aǵaıyn-týys balalaryn ákelip otyr­ǵyzyp ketetin boldy, – dep eske alady Jolseıit Molda­sa­nov aqsaqaldyń nemere inisi Málı Ja­paq­uly óz esteliginde. 
Mine, Elbasy Nursultan Ábishulynyń boıyndaǵy batany, eldiń birtýar azamat­taryn, eldiń asyldaryn qurmetteıtin qa­sıetin Qyzylorda oblysynyń ákimi, Elba­synyń senimdi serigi Qyrymbek Eleýuly Kó­sherbaev jalǵastyryp kele jatyr. Bizdiń Syr eliniń el basqarǵan azamat­ta­rynyń daryndy, elge belgili azamattary búkil qazaqtyń abyroıyn qara nardaı órge súıregen, Dala akademıgi atanǵan eki márte Soıalısttik Eńbek Eri Ybyraı Jaqaev atamyzdan bata alý dástúrin jalǵastyrdy. Qyrymbek Eleýulynyń ákesi Eleý aǵamyz da kóp jyl el basqarǵan, Syrdyń tekti, abyroıly azamattarynyń biri edi. Qyrym­bektiń jas kezinen-aq alǵyrlyǵyn, aqyl-parasatyn baıqap, el aralaǵan kezinde ózi­men birge alyp júrip, Syr óńiriniń belgili azamattaryna, batagóı qarııalaryna bala­sy­na bata bergizip, eldiń ot aýyz­dy, oraq til­di qarııalarynyń áńgimesin tyńdatady eken. Qyrymbek joǵarǵy oqý ornyn bi­ti­rip, qyzmetti komsomoldan bas­taǵan kezinde ar­naıy kelip, Ybyraı atasynyń batasyn alǵan eken. Mine, búgin atadan bata alǵan Qyrymbek Eleýuly úsh oblysty basqardy. Syr boıyna kelgeli óziniń el bas­qarý­daǵy baı tájirı­be­lerin, bilimin, qabiletin týǵan elin kórkeıtýge, damytýǵa ar­nap jatyr. Qy­­zylorda oblysy burynǵy jyl­dary ózi­niń ekonomıkalyq, áleýmettik sa­la­lar­dyń damýy boıyn­sha respýb­lı­kada sońǵy oryn­da bolsa, qazirgi tańda kóp kór­setkish­ter jóninen aldyńǵy úshtikten oryn alýda. Soń­ǵy eki jylda Qy­zylorda oblysy adam ba­syna shaqqandaǵy áleý­mettik salaǵa jumsalatyn shyǵystar kólemi boıynsha respýblıkada birinshi orynda. Ákimniń bastamasymen oblysta VII ret Baıqońyr ınvestıııalyq forýmy ót­ki­zilip, 333 mlrd teńgeni quraıtyn 31 joba halyqaralyq qar­jy uıymdary jáne «Mem­lekettik je­kemenshik áriptestik» ne­gizinde iske asyrý josparlanyp otyr. Dúnıejúzindegi daǵ­darys kezeńine baıla­nysty respýb­lı­kada munaı óndirý kúrt tómendep, onyń 2,6 mln tonnasy Qy­zylor­da oblysynyń enshisinde bolǵandyqtan oblys ákimi Syr óńiriniń bolashaǵy metal­lýrgııa ónimderine baı­la­nysty bolatynyn boljady. Syr óńi­rin­degi Bala Saýys­qandyqtaǵy vannadıı ón­diretin «Balaýsa», polımetall óndiretin Shal­qııa ken oryn­daryn damytýdy ınves­torlar arqyly qol­ǵa alyp, keleshekte sol ken oryndarynda ju­mys isteıtin mamandar daıarlaýǵa Reseı­diń Moskva jáne Sankt-Peterbýrg qala­synyń joǵarǵy oqý oryn­da­rynda grantpen 321 Syr óńiriniń jas­tary bilim alyp jatqandyǵy oblys áki­mi­niń Syr eliniń bolashaǵyna degen perzenttik qamqorlyǵy emes pe? 

Bir kezderi oblysta Ybyraı Jaqaevtyń ortalyqta turǵan músini alynyp, qalanyń bir túkpirine aparyp qoıylǵan bolatyn. Qyrymbek Eleýuly ózi kelisimen Y.Ja­qaevtyń músinin qaıtadan ortalyq alańǵa ákelip ornatyp, arýaqty qasterleıtin, ha­lyq­tyń taǵzym etetin qasıetti ornyna aı­naldyrdy. Osy jerden «Eńbek alleıa­syn» ashty. Sharadan keıin atanyń arýa­ǵy­na as berilip, quran baǵyshtaldy. Bul shara batagóı atany qurmetteýdiń, batany ardaq­taýdyń shynaıy kórinisi boldy. 

Sábeń de bata alǵan eken
Qazaqtyń ataqty jazýshysy Sábıt Muqanov óziniń Y.Jaqaev týraly áıgili «Syrdarııa» romanyn jazǵan kezde bir jylǵa jýyq kóktemgi jer aıdaý, tyrmalaý, kúrish sebý, sýǵa bastyrý, sýda ustaý men sýdy toqtatyp, kúrishtiń pisý dáýirinde jáne oraq naýqanyn aıaqtap, súdiger jyrtýdy óz kózimen kórip, baryp Almatyǵa qaıtqan eken. Jaqaev aýylyndaǵy osy kúngi Qoı­shybaı Orazymbetov kóshesiniń aıaǵyndaǵy kóldiń jaǵasyna kolhoz arnaıy qarasha úı tigip, sonda demalyp jatady eken. Biraq, kúnde tańerteń tańǵy shaıdy Ybyraımen birge iship, ol kisiniń batasyn alady eken,  dep oqıǵany kózimen kórgen Ybyraıdyń batasyn tańǵy shaıda birge alǵan burynǵy Qyzyltý kolhozynyń mehanızatory, qa­zir­gi tańda Baısyn aýylynyń batagóı aqsaqaly Ysqaq Maqashev bylaı eske alady: – Jas kezim, kolhozda mehanızator­dyń kómekshisimin. Birde tańerteń kolhozǵa kelsem, Jamsap degen traktor brıgadırimiz bar bolatyn. Jastarǵa qarap – kolhozǵa biraz ýaqyttan beri qazaqtyń ataqty jazý­shysy Sábıt Muqanov kelip, Ybekeń týraly kitap jazamyn dep elmen, halyqpen aralasyp jatyr. Kúnde tańerteń shaıdy Ybekeńmen birge iship, batasyn alady eken. Sender de júrip Ybekeńniń batasyn alyń­dar, ári jazýshyny kórip qaıtasyńdar degesin 5-6 jigit Jamsapqa erip barsaq, ekeýi shaıdy iship bolýǵa jaqyndap qalǵan eken. Biz nan aýyz tıip bolǵasyn Sábıt Muqanov: – Jas jigitter eken, men kúnde tańerteń Ybekeńe sálem berip, bata­syn alamyn, sender de birge qol jaıyńdar, – dep Ybekeńnen bata surady. Jaımen ǵana berdi. Aıaq jaǵynda eldiń aldy bolyń­dar degen jaǵyn estip qaldym. Qudaıǵa shúkir jaman bolǵanym joq. Eldiń aldy boldym dep te aıtýyma bolady. Jasym 84-ke ketip bara jatyr. Bala-shaǵam, baý-sharbaǵym aman. Atadan bata alǵasyn ba, batany kóńilime medet qylyp ardaqtaǵasyn ba ómirim jaman bolǵan joq. Allaǵa shúkir dep bala-shaǵamnyń qyzyǵyn kórip otyr­ǵan jaıymyz bar, – dep sózin aıaqtady. Sol jyly qysqa qaraı Ybekeń joly túsip Al­ma­tyǵa barsa Sábeń úıine qonaqqa shaqy­rypty. Astan keıin Sábıt Ybekeńe bólme­le­rin aralatyp kórsetipti. Úıdiń podvaly bar eken, onda qysqa daıyndalǵan soǵym­nyń eti, úırek, qaz, qyrǵaýyl, qoıan báriniń eti bar eken. Joǵaryǵa shyqqannan keıin Sá­beń Ybekeńe: – Bıyl sál qońtor­ǵaı­laýmyz. Kelinimiz ekeýmiz aıyna 3500 som aı­lyq alamyz, – depti. Sonda Ybekeń jaı­men ǵana kúlimsirep: – Sábıtjan-aý, sen men týraly kitap jazam degesin batanyń shuraı­ly jerlerin shyn kóńilmen ber­gen­min-aý deımin. Turmysyń jaman emes eken ǵoı, – depti.

Aqyn da bata alǵan
Bıylǵy jyly týǵanyna 125 jyl­dyǵyn toılaǵaly jatqan Ybyraı atamyz 1947 jyly 171 entnerden ónim alyp dú­nıe­júzi­lik rekord jasaǵan, sol kezdegi kúrish­tiń otany japondyqtar jaǵasyn ustap, kárister qaıran qalǵan eken. Al, ózi­miz­diń ǵalymdar kúmánmen qarap, joǵarǵy jaqtan tekserýler bastalady. Tekserý­lerden ábden sharshaǵan Ybekeń: – Ba­symdy qatyryp meni nege keńsege shaqyra beresińder. Jer áne, sý áne, ónim áne, teksere berińder. Al men Aımankúldiń daýysyn, Nartaıdyń ánin saǵyndym, – dep kórshi aýylǵa ketip qa­lypty. Aımankúl – Ábdilda Tájibaevtyń anasy. Ol da Ybekeń barǵan kezde qushaǵyn jaıyp qarsy alyp, óleńderin Ybekeńe daýys­tap oqyp beredi eken. Sol kezde jas Ábdil­da da Ybekeńniń batasyn alyp, aqyn­dyqtyń shyńyna umty­lypty. Amankúl de Ybyraıǵa jıen eken. Ábdilda da Ybe­keń­men túp naǵashym dep ázildesýdi jaqsy kó­redi eken.
Týǵan jerge tabanym tıse,
Qara shaldy izdep baramyn.
Jas kezimnen batańdy alyp,
Ósken aqyn balańmyn, – dep jyrlaýy da sol syılastyqtan týyndasa kerek. 1971 jyly 6 maýsymda 80-ge tolyp, Soıalıstik Eńbek Eriniń ekinshi Altyn juldyzy beril­gende Ábdilda Tájibaevtyń aǵasynyń qýa­nyshyna júregi jarylyp, «Aǵataı» degen júrekjardy lebizindegi:
Seksenge jettiń qartaıdyń,
Sonda da kelgen joq áli jantaıǵyń.
Baýyrym symbatyń netken som edi,
Suńqyldap turǵan sekildi jyry 
Nartaıdyń,
Topyraqtyń, sýdyń, jaryqtyń,
Syryna qanyq kıelim,
Men de búgin seksenge kelgen toıyńda,
Aq qyraý basyp sharshaǵan basymdy
Aldyńda turyp ıemin, – deýi aǵasyna degen sheksiz qurmettiń, syılastyqtyń belgisi bolsa kerek. Bul fánıde syılasyp ótken aqyn júrek pen qazaqtyń abyroıyn órge súıregen batagóı júrek, biri aǵataılap, biri baýyrym dep janyna tartyp, qol ustasyp, birge júrgen shyǵar...

Basynan sıpaǵandar baqytty
Syr boıynyń ardaqty azamaty, seksen­niń seńgirine qadam basyp, eldiń ba­ta­góı qarııasyna aınalyp otyrǵan Seıilbek Shaýhamanov aǵamyz 1989 jyly 23 tamyzda Shıeli aýdanyna aýdandyq par­tııa komıtetiniń birinshi hatshysy bolyp saılanǵannan keıin bıýro múshelerin alyp qalyp, jabyq bıýro ótkizip, bıýroda: – Men qyzmetti bastaǵanda Ybyraıdyń batasyn alǵan adammyn. Sondyqtan meniń kabıne­timde, jumys stolymda Ybekeńniń beınesi turý eken, – dep tapsyrma beredi. Biraq, ókinishke oraı, búkil Shıeliden Ybekeńniń bıýsty tabylmaı kórshiles Jańaqorǵan aýda­nynan tabylǵan eken. Sol dáýirde bizdiń aýdanda Ybekeńdi qurmetteýdiń, ony nasıhattaýdyń óz dárejesinde emes ekenin Atamyzdyń 85 jasqa tolǵan toıynda qa­zaq­tyń aqıyq jazýshysy Ázilhan Nurshaıyqov minberde turyp, sol kezdegi aýdandyq par­tııa komıtetiniń hatshysy O.Báıimbetovke qarap: – Oreke, sizdiń aýdanda Ybyraıdy qurmetteý bizdiń Jazylbekti qurmetteýge qaraǵanda nashar eken. Sizder bizderden kóp qalyp qoıypsyzdar, – dep dóp basyp aıtqan eken.
Seıilbek Shaýhamanov óziniń bata al­ǵan, ósken, abyroı alǵan Shıeliniń kıeli je­rine aıanbaı qyzmet jasady. Shıeli aý­dany sol jyldary 15000 ga jerge kúrish egip, 500 000 kúrish beretin irgeli aýdanǵa aınaldy. Atanyń batasy, eldiń yqylasy Seıilbek aǵamyzdy da bıiktetti. Shıeli aýdanynan ortalyq partııa komıtetine jaýapty uıymdastyrýshy, Taldyqorǵan oblatkom tóraǵasy bolyp, kóp jyl Qy­zylorda oblysynyń ákimi boldy. Seıilbek aǵamyzdyń boıyndaǵy ómiri ózgermeıtin qasıeti – óziniń atasy men anasynan kúnde tańerteń turǵanda, jumysqa ketip bara jatqanda bata alady eken. Batamen jatyp, batamen turady eken. Batamen ósip, batany ardaqtaǵan Seıilbek aǵamyz da óz boıyn­daǵy barlyq asyl qasıetterin halqyna aıamaı berip kele jatyr. Oblystyq arda­gerler keńesi batany nasıhattaýǵa mán berip, «Aq bata» kitabynyń eki kitaby ja­ryq kórdi. «Bilgenge – marjan, bilmegenge – arzan» degen aıdarmen 107 suraqqa jaýa­by jáne birneshe kitaptardyń avtory. Óziniń zamandastary eldiń birtýar azamat­tary jaıly tolǵanystary halyq kóńilinen shyǵýda. Batany qurmetteýdiń, ardaqtaýdyń bıik shyńy úlgisin Seıilbek aǵamyzdan kórýge bolady.
1982 jyldyń qońyr kúzi bolý kerek. Men ol kezde Eńbekshi sovhozynda partııa komıtetiniń hatshysymyn. Sovhoz dı­rektory Jamalhan Baetovpen kórshi tura­myz. Keshkisin úıge aýyldan Mashbek degen aǵamyz kelip edi, birge otyryp dám tatyńyz degesin bardym. Mashbek aqsaqal óte baıypty, kórgen, túıgeni mol azamat eken. Túnniń bir ýaqytyna deıin áńgime-dúken qurdyq. Sózdiń arasynda qasynda 5-6 ja­sar Nurlybek degen balasyna Ybyraıdyń basyna taǵzym etip, balamdy aýnatyp alaıyn dep kelip edim, – dep aıtyp qaldy. Úlken balam Berdibek Moskvada dısser­taııa qorǵaıyn dep jatyr edi, sony da myna dırektor aǵasyna aıtaıyn dep edim, – dedi. Sol atadan bata alǵan bala Nurlybek bul kúnde Qyzylorda qalasyn dóńgeletip basqaryp otyr. «Qyrannyń kózi qııada­ǵyny shalady» degendeı, Shıeli aýdanyna ákim bolyp kelisimen Ybyraıdyń esh jerde eskertkish beınesi, syrttan kelgen qonaqtarǵa kórsetetin, atanyń arýaǵyn ardaqtaıtyn eshteńe joq ekenin baıqap, birden oblys ortalyǵynda tuńǵysh Prezı­dent atyndaǵy parkti uıymdastyryp, kózge túsken eldiń bilikti azamaty Perdáli Arqa­baevty aýdanǵa aldyryp, Jaqaev atyndaǵy saıabaqty jasady. Saıabaqtyń tórine Ybyraı Jaqaevtyń bıiktigi 3 metrlik eskertkishin ákelip ornatqyzdy. Qazir ata atyndaǵy saıabaq Shıelige kórik berip, jastardyń taǵzym etetin, tálim-tárbıe be­retin aýdandaǵy birden-bir tárbıe oshaǵyna aınaldy. Bıylǵa kúrish egý aldynda oblys ákimi Qyrymbek Eleýuly Kósherbaev myrza barlyq aýdan ákimderin jınap, ata arýaǵyna sıynyp, quran baǵyshtatyp, atanyń kózi tiri izbasary Soıalıstik Eńbek Eri 95 jastaǵy Shyrynkúl Qazan­baevany aldyryp, búkil dıqan qaýymyna bata bergizip, kúrish egýdi bastaýy ata arýa­ǵyn qasterleýdiń, bıiktetýdiń bir kórinisi boldy. Atadan bata alǵan, batany ardaq­taǵan, Shıelide saırap ıgilikti isteriniń izi jatqan, halyqtyń júreginde qalǵan Nur­ly­bek inimizdiń asar asýlary mol bolǵaı degen tilektemiz.
«Aıqyn» gazetiniń dırektory, bas re­daktor Nurtóre Júsip Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýl­tetine oqýǵa túskennen keıin arnaıy Alma­tydan stýdent dostary Darhan Myńbaı, Saparaly Beıbit birge kelip Ybyraıdan bata alǵanyn ózi bylaı eske túsiredi:
– 1980 jyldyń aqpan aıynda Qazaq mem­lekettik ýnıversıtetiniń jýrnalıstıka fakýltetiniń alǵashqy kýrstyń birinshi jartysyn bitirip demalysqa shyqtyq. 90-ǵa taıap qalǵan Ybyraı atamnan kózi tirisinde bata alsam ba degen oıym bar edi. Sony qa­symdaǵy birge oqıtyn, birge júretin dos­tarym Darhan Myńbaı men Saparaly Beı­bitke aıtyp edim, ekeýi de «biz de baramyz, bıylǵy demalysty seniń aýylyńda ótki­zemiz» dedi. Sonymen úsheýmiz aqpannyń qarly boranynda jaıaý – jalpy vokzaldan atamyzdyń úıine keldik. Kelini Jalǵas bizdi kútip, atamyzǵa aparyp tanystyryp ja­tyr. Myna bala ózińizdiń Báıtiles inińiz­diń, Rabıǵa qaryndasyńyzdyń balasy eken. Aty Nurtóre, qasynda dostary Dar­han, Beıbit tý Almatydan sizge arnaıy bata alýǵa kelipti dese: – Tý, Sonda Almatydaǵy balalar da meni bile me eken. Oıpyrmaı, a?! – dedi de qasynda jaqyndaý otyrǵan Beı­bittiń ıyǵyna qolyn salyp, sen qaı bala­syń, – dep jatyr. Beıbit: – Men Semeıden, tobyqtymyn dese, – Iá, tobyqty Abaıdyń eli emes pe, Abaıdy, Qunanbaıdy kim bil­meıdi. Babalardyń arýaǵy juǵysty bolsyn, – dep basynan sıpady. Darhannyń qoly­nan ustap otyryp: – Deneń shymyr, qada­myń nyq eken, jaman bolmaısyń-aý, – dedi. Arasynda keıbir sózderdi eki ret qaı­­­talap otyrdy. Biraq, 90-ǵa jaqynda­ǵanmen sózi shıraq, oıy ushqyr eken. Ara­synda Jalǵas: Myna Nurtóre balańyzǵa bata berińizshi, – dep edi: – Búkil qazaqtyń balasy bolsyn, – dedi. Úsheýmiz de atanyń batasy qabyl bolsyn, – degen izgi tilekpen, atadan bata alǵanymyzǵa marqaıyp qaıttyq.

Ǵumyr jasy uzardy
Ybyraı atasy týraly Soıalıstik Eńbek Eri 95 jastaǵy Shyrynkúl Qazan­baeva bylaı dep eske alady: – Bizdiń ómirimizdiń biraz ýaqyty atamyzben qatar­las ótti. Ómirdiń kóp qıyndyǵyn, ashar­shylyqty, Uly Otan soǵysynyń otty jyldaryn birge ótkizdik. Birge eńbek ettik. Ózi týys bolǵasyn ońashada tabaǵyn alyp, sálem jasap, «kóp jasa» degen batasyn talaı aldyq. Sol batasynyń bireýi perish­teniń qulaǵyna shalynǵan ba, qazir jasym 95-ke keldi. Ómirdiń qyzyǵyn kórip, táýel­siz elimizdiń tynys-tirshiliginiń kýási bo­lyp, eldiń batagóı qarııasy bolyp, jas­tardyń tileýin tilep otyrmyz. Ótken jyly oblys ákimi Qyrymbek Eleýuly kelip, jaǵ­daıyma baılanysty jańadan úı salyp berdi. Jańa úıge kirgende ishiniń bárin aýdan ákimi Qaıratbek inim ekeýi jańa jıhaz­darǵa toltyrdy. Úıdegi kelinim apam­nyń tórkinderi myqty eken, – dep ázil­deıdi. Atamyzdyń shapaǵatymen bolǵan bir tir­likti aıtyp ketsem artyq emes shyǵar. Men ózi eki qyz bala týdym da baladan toq­tap qaldym. Bir kúni Ybekeń ózinen ózi: – Balam tarshylyq jasama. Jumadildanyń (kúıeýim) artynda urpaq qalsyn, – dedi. Men ony nege aıtqanyn túsinińkiremeı, kóp­ke deıin ózim dúnıege taǵy perzent áke­letin shyǵarmyn dep kútip júrdim. Birde keshkisin Eńbekshide Ábdi degen jaqyn qaınaǵam bar edi. Sol kisi kelip: – Balam, men endi uzamaımyn. Myna abysynyń áli bala kóteredi. Myna inime Kúlbazardy amanat etemin. Sen tarshylyq jasama, – dedi. Sol kezde baryp baıaǵy Ybekeńniń aıtqany oıyma sap ete qaldy. Tý jaryq­tyq-aı tegin emes ekensiń ǵoı dep oıla­dym. Sol aǵamyz kóp uzamaı qaıtys boldy. Jyly ótkesin kúıeýimdi ózim ertip baryp abysynyma qostym. Bir jyldan keıin shekesi torsyqtaı ul bala týdy. Kindigin Qantaı degen abysynym bar edi, ózderi Syrda turatyn, tún ishinde atpen aldyryp, soǵan keskizdim. Atyn ata amanatymen ar­manymyzǵa jettik qoı dep Baqyt qoıdym. Jaryqtyq peıishtiń tórinde júrgen shyǵar, – dep sózin aıaqtady.
Shynynda Shyrynkúldiń de kóp tirligi er azamattyń tirligindeı ǵoı. Alla taǵala boıyndaǵy jaqsy qasıetterine bola sonsha jasty, baq-dáýletti, abyroıdy beker ber­megen ǵoı. Jar tósegin qyzǵanbaı, qor­lanbaı, óz qolymen kúıeýin bireýge aparyp berý ekiniń biriniń qolynan kele bermeıtin, sýretteýge til jetpeıtin, tek Shyrynkúldeı altyndardyń ǵana qolynan keletin, urpaq­qa úlgi, ónege bolatyn ǵajaıyp tirlik emes pe?
Atasynan bata alǵan atamyzdyń kelin­deriniń kóbisi ǵasyrǵa jýyq ómir súrip otyr. Atasynan bata alǵan talaı jyldar aý­danda basshylyq qyzmette bolǵan aýdannyń «Bıbipatymasy» atanǵan Ulman Mámireeva 94 jasta, Ybyraıdyń jaqyn kelini, talaı «kóp jasa» degen batasyn alǵan Bıbihan 96 jasta, ómir boıy Yby­raıdyń brıgadıri bolǵan Qoıshybaı Ora­zymbetovtyń áıeli Kúlmaral 93 jasta, qaryndasy Ábýqyzy Kúlajar 90 jasta. Ybyraı aǵasy týraly Nurtóre Júsiptiń anasy Rabıǵa Báıdildaqyzy bylaı eske alady: 
– Men týystyq jaǵynan Ybekeńe ja­qyn bolǵanmen solardyń áýletine Boqaev Ábý aǵamyzdyń úıine kelin bolyp tústim. Sebebi, meniń kúıeýim ata-anasynan jastaı jetim qalyp, Boqaev Ábý aǵamyzdyń úıinde eken. Ábý aǵamyzdyń áıeli Narjanova Nazgúl kúıeýimniń ákesiniń týǵan apasy. Ol kez qıyn zaman ǵoı. Men birden Ybyraı aǵa­myzdyń zvenosyna sýshy bolyp jumys­qa tústim. Jas kezimiz ǵoı, qaırattymyz. Meniń jumysqa yqylasym, kúsh-qaıratym, ynta-jigerim aǵama unaǵan bolý kerek. Ómiri «balam baqytty bol, kóp jasa» deı­tin. Meniń ómirimniń uzaq bolǵany, bala-shaǵamnyń qyzyǵyn kórip otyrǵanym birin­shi Alladan shyǵar, biraq aǵamnyń yqylasynan, batasynan boldy-aý dep oılaımyn. Qudaıǵa shúkir, Almaty men Shıeliniń arasyn jol qylyp, nemere­ler­diń, balalardyń, shóberelerdiń qyzyǵyn kórip otyrmyn. Almatyǵa barsam Nurtórem, aýylǵa kelsem Bektórem kútip alady. Kelinderdiń aıaly alaqanyn kórip, atalarynyń amanatyn arqalap otyrmyn. Nurtóremniń baǵy basynan ketpesin, baý-sharbaǵym aman bolsyn dep haqtan tileımin, – dep sózin aıaqtady. 
1964 jyly oblysta sol kezdegi oblys­tyq partııa komıtetiniń ıdeologııa jónin­degi hatshysy Q.Jarqynbekovtiń, oblys­tyq komsomol komıtetiniń birinshi hat­shysy A.Aıdosovtyń basshylyǵymen oblysta Jaqaevshylar qozǵalysy beleń aldy. Jastar mektep bitirisimen kúrish egýge komsomoldyq joldamamen ketip jatty. Olardyń barlyq jerde Ybyraı atasynan bata alý dástúri jalǵasyp jatty. Jas­tardyń arasynda eńbekke degen jańa­sha kózqaras, ynta-yqylas paıda boldy. Dúnıege «Jaqaevshylar marshy» áni kelip, ol jastardyń súıip aıtatyn ánine aınaldy. Oblysta paıda bolǵan Jaqaevshy­lar qoz­ǵalysynyń nátıjesinde dıqan atasynan bata alǵan aýdanymyzda eńbek ozattarynyń úlken shoǵyry paıda boldy. Serikbaı Be­galıev, Darıha Seıitova, Kúnimhan Baı­jigitova, Zýhra Saǵyndyqova, Shárkúl Músilimova, oı Magels, Zakıra Erja­nova, Sharanbek Orynbaev basqaratyn komsomol jastar brıgadasy, Berikqara Ábjapbarov, Baǵlan Áshirbekov, Rysbaı Máýlenovter el qurmetine bólendi. 
Osy eńbek ozattarynyń arasynan qa­zirgi zaman aǵymyna ilesip, aýdanda úlken abyroıǵa bólenip otyrǵan Baǵlan Áshir­bekov jaıly aıtsaq artyq bolmas dep oılaımyn. Baǵlan keńes úkimetiniń kezinde ozat kúrishshi retinde BLQJO-nyń HVIII-HIH sezderine delegat bolyp qatysty. 1980-84 j.j. aralyǵynda pleným múshesi boldy. Gavanada ótken stýdentter men jastardyń búkildúnıejúzilik festıvaline qatysqan, «Qurmet belgisi» ordeniń ıegeri. 1988 jyldan beri «Áshirbekov» sharýa qojalyǵyn basqarady. Qazirgi tańda qojalyq 700 ga kúrish, 250 ga jońyshqa, 120 ga bıdaı, 15 ga maqsary egedi. Sońǵy úsh jylda jyl qorytyndysymen ozattarǵa bir «Nıva», eki «Djıp» mashınasyn bergen. Óziniń qaramaǵyndaǵy jeti adamǵa úı salyp bergen. Aýdandaǵy barlyq is-shara­larǵa, turmysy tómen otbasylaryna de­meý­shilik jasap keledi. 2015 jyl qory­tyndysy boıynsha aýdannyń «Úzdik meenaty» dıplomymen marapattaldy. Al, sol kezdegi Jaqaevshylar qozǵalysynyń belsendi múshesi, BLQJO-nyń sezine delegat bolyp qatysqan, «Eńbektegi erligi úshin» medaliniń ıegeri, kóp jyl basshylyq qyzmette bolǵan, qazirgi tańda aýyl arda­gerler keńesiniń tóraǵasy Berikqara Ábjapbarov óz esteligin bylaı aıtady:
– Ybyraıdyń batasyn alǵan sol kez­degi kóp kúrishshilerdiń birimin. Mektep bitirgen kezde túgel synyp bolyp úndeý qa­byldap, kúrish egýge qaldyq. Ybyraı atamyzdyń qolynan eńbek attestatyn alyp, batasyn aldyq. Kúrish ekkennen jaqsy ónim alyp, Máskeýge BLQJO-nyń sezine delegat bolyp qatystym. Qazaqstan delegaııasynyń atynan sóıleıtin bolyp, minberge shyqtym. Bizdi zalǵa qarap sóıleısińder dep úıretken. Minberge shy­ǵyp zalǵa qarap edim, zaldaǵy adamdardyń kózi aqbókenniń kózindeı bolyp samsap, kózimdi shaǵystyryp, qaıtyp qaǵazǵa qara­ǵanda dym kórinbeı, aldymdaǵy jazýdyń bári aǵaryp ketti. Shamalydan keıin baryp árip kórine bastady. Tezdetip oqyp shyǵyp túse bastadym, meniń baǵyma menen keıin RSFSR-diń delegaty sóıleıtin bolyp or­ny­nan tura berip edi, dereý sonyń ornyna otyryp alyp, shamaly demalyp, tynystap, ózime-ózim kelgennen keıin óz ornyma otyr­dym. Meni qarapaıym qazaqtyń qara ba­lasyn Máskeýdiń tórinde sóıletken, Más­keýge tabanymnyń tıgeni eńbektiń qu­direti. Ybyraı qolymyzǵa ustatqan eńbek atestatynyń, atamyzdyń batasynyń qu­di­reti dep bilemin, – dep sózin aıaqtady. 
«Bata alǵan azbaıdy da tozbaıdy» dep halqymyz aıtqandaı, táńirimiz aqyrdyń Paı­ǵambaryn jaratqannan keıin dúnıege, halqyna demeý, qoldaý bolsyn dep Ybyraı sııaqty ǵasyrlarda bir týatyn, sózi dýaly, bolmysy ǵajap tulǵalardy dúnıege kel­tir­gen. Olardyń batasy qabyl bolǵan, solar ar­qyly jaratýshy jerdegi pendelerine be­re­ke, birlik, baq, dáýlet syılaǵan. 
Osy sózderimizdiń dáleli retinde Jaqaevqa ekinshi márte Altyn juldyzben marapattaýǵa arnalyp, kolhozda ótken saltanatty jınalysta dańǵaıyr dıqan Begalıev Serikbaıdyń: – Burynǵy zamanda anadaı áýlıe, mynadaı áýlıe ótipti dep sıynyp jatamyz, osy zamannyń naǵyz áýlıesi, naǵyz arýaǵy bizdiń Ybekeń ǵoı, – degen sózin keltirsek artyq bolmas.
Ybyraı atamyzdyń dúnıeden ozǵanyna otyz jyldan asa ýaqyt bolsa da kúnnen kúnge abyroıy asqaqtaı, halqynyń sana­synda jańaryp, jasaryp, rýhy aspandap bıikteı túsýde. Aýdanda atamyzdyń týǵa­nyna 125 jyl tolý merekesin qarsy alýǵa daıyndyq jumystary qyzý júrgizilýde. Arnaıy komıssııa qurylyp, ony aýdan ákimi Qaıratbek Áýbákiruly Sársem­baev­tyń ózi basqaryp, ótkiziletin is-sharalar naqtylandy. Bıylǵy jyl shıelilikter úshin jyldyń basynda Ybyraı jyly bolyp belgilendi. Ybyraıdy qurmetteý Elbasymyz kóterip otyrǵan Máńgilik el ıdeıasynyń iske asýy, qurmettelýi, al bata – Máńgilik eldiń ıdeologııasy, túp qazyǵy, qozǵaýshy kúshi, bet-beınesi. Batany ardaqtaý Máńgilik el azamattarynyń min­deti, abyroıy, maqsaty. Bata alǵan, ony ardaqtaǵan, ómiriniń qozǵaýshy kúshine aı­naldyrǵan azamattardyń ómiri, abyroıy, shyq­qan bıigi – toqsan aýyz sózdiń to­byqtaı túıini.


Esirkep ShÁDIBEKOV, 
zeınetker,
Qyzylorda oblysy, 
Shıeli aýdany

"Aıqyn"

 

Pikirler