1916 jylǵy qazaq ult-azattyq kóterilisi jeńiske jetken joq, bul ras. Biraq ol barsha Túrkistan ólkesindegi kóterilistermen birge Reseı ımperıalızminiń myzǵymas qamalyn buzǵan, monarhııanyń qulaýyna jol salǵan, patshalyqqa qarsy jumsalǵan asa zor, kúshti de qýatty soqqylardyń biri boldy. Sondyqtan da On altynshy jyl kóterilisin zertteý, ony kúlli sol shaqqy aýqymynda, barsha túrki halyqtary ishinde oryn alǵan úderister aýqymynda, Reseıdegi revolıýııalyq-demokratııalyq qozǵalys aýqymynda qarastyrý eshqashan mańyzyn joımaıdy.
Máseleni mundaı keshendi túrde qaraý arqyly biz keshegi «ulttar teńdigin qamtamasyz etip, ult máselesin sheshti» delinetin birlikten, ozbyr kúsh pen ıdeologııa biriktirgen Keńes Odaǵynan shyǵýǵa tyrysýymyzdyń syryn uǵa túsemiz. Barlyq odaqtas respýblıkalardy qyzyl ımperııanyń qursaýynan bosatyp, azattyqqa umtyltqan tarıhı úderisti meılinshe tereń túsinetin bolamyz. Atap aıtatyn bir jaıt, 16-jylǵy kóterilistiń asa zor tarıhı mánin laıyqty dárejede taný úshin, ony zertteý kezinde, barsha qujattyq bazany birge qarastyrý mańyzdy bolmaq. Bulardyń ishinde orys parlamenti materıaldary da bolýǵa tıis. Óıtkeni Reseı ımperııasynyń Tórtinshi shaqyrylǵan Memlekettik Dýmasy kóterilistiń sebep-saldarlaryn talqylap, úkimetke, mınıstrlikke, jergilikti ákimshilikterge joldanbaq depýtattyq saýaldardy bekitken edi.
Máseleniń týý tarıhyna az-kem sheginis jasaıyq. IV Dýmanyń 4-shi sessııasy 1916 jylǵy 20 maýsymda aıaqtalǵan bolatyn. Artynsha, 25 maýsymda, maıdannyń qorǵanys jumystaryna Azııadaǵy ózge tektilerdi alý jaıyndaǵy patshanyń áıgili pármeni shyqty. Pármen, barshamyz biletindeı, Qazaq ólkesinde de, Túrkistan ólkesinde de, árıne, ondaǵy qazaq aımaqtarynda da zor dúrbeleń týǵyzdy. Kóterilisterdi basýǵa barlyq jaqqa jazalaýshy jasaqtar attandyryldy.Olardyń qandy soıqandary jaıyndaǵy habarlar túrli jolmen ımperııa astanasyna da jetip jatty. Ferǵana áskerı gýbernatory Ivanov 1916 jylǵy jeltoqsanda oblystaǵy tártipsizdikter jóninde joǵaryǵa joldaǵan baıandamasynda ólkede jańa ádistememen oqytatyn mektepter júıesin qurýǵa atsalysyp júrgen zııalylardy «neo-týzemdikter» dep atap, sondaı «neo-týzemdikterdiń biri, tashkenttik sart Ýbaıdýlla Asadýlla Hodjaev» jaıynda jazǵan. Gýbernatordyń túrli tergeý tásilderimen anyqtaǵan derekterine qaraǵanda, ol «Petrogradqa baryp, dýmalyq toptarǵa jol tapty da, musylman frakııasy aldynda Túrkistandaǵy oqıǵalardy birjaqty burmalap baıandap berdi. Hodjaev ólkege depýtattarmen – musylman frakııasyndaǵy Tevkelevpen jáne trýdovık Kerenskıımen oraldy». Is júzinde «tashkenttik sart Ýbaıdýlla Asadýlla Hodjaev» ol kezde advokat ári jádıdtik sıpattaǵy ult qozǵalysyn qoldaıtyn ózbek gazetiniń redaktory, eserlermen tyǵyz baılanys jasap, musylman halyqtary arasynda revolıýııalyq jumys júrgizip júrgen qaıratker bolatyn. Ol Petrogradta musylman komıtetindegi óziniń pikirlesi ári úzeńgilesi Mustafa Shoqaevpen birge IV Memlekettik Dýma múshelerin aralaıdy. Olar bergen aqparattar nátıjesinde Memdýma Túrkistan men Dala ólkelerindegi jergilikti jurtty «maıdannyń qara jumystaryna rekvızıııalaý» týraly ımperator pármenine baılanysty tutanǵan kóterilis jaıyn jáne ony basý barysynda oryn alǵan keleńsizdikterdi tikeleı bilip qaıtý úshin arnaıy delegaııa jasaqtaıdy. Dýma delegaııasynyń basshylyǵyna dýmalyq oppozıııa lıderleriniń biri, «eńbekshilder» («trýdovıkter») tobynyń serkesi Aleksandr Fedorovıch Kerenskıı men Dýmanyń tórt shaqyrylymynda da depýtat bolyp saılanǵan qart qaıratker, musylmandar frakııasynyń tóraǵasy Qutly-Muhammed Batyrgereıuly Tevkelev endi. Delegaııa quramynda Dýma musfrakııasynyń múshesi, bolashaq Ázerbaıjan demokratııalyq respýblıkanyń syrtqy ister mınıstri jáne ÁDR parlamenti basshylarynyń biri, musylman qozǵalysy qaıratkeri Mámed-Iýsıf Ǵadjıbabaoǵly Jafarov ta bar-tyn, biraq sol shaqta Kavkazda boı kórsetken oqıǵalarǵa baılanysty, ol Túrkistan ólkesine bara almaı qaldy.
Delegaııaǵa tilmashtyq ári kómekshilik jasaý maqsatymen frakııa bıýrosyndaǵy jas qaıratkerler Shákir Muhamedııarov pen Mustafa Shoqaev ilesti. Delegaııa ólkeni tamyzdyń ortasynan qyrkúıektiń basyna deıin aralap, Jızaq, Ándıjan, Samarqan, Qoqanda boldy. Kóterilis órti alǵash 4 shildede Hodjentte tutanyp, odan Tashkentte, Marǵılan, Namangan, Ándıjanda, ásirese 11 shildede Jızaqta laýlaǵan. Jazalaýshy áskerı ekspedıııa kóterilisshilerdi 21 shildede barlyq oshaqtarda tas-talqan etip, búlikke kináli dep tapqan jurtty qyrǵynǵa ushyratqan. Alaıda patsha jarlyǵyna qarsylyq oty Túrkistan jáne Dala general-gýbernatorlyqtary aımaqtarynyń túkpir-túkpirin túgel sharpyǵan bolatyn.
Delegaııa ólkede kóptegen adamdarmen kezdesti. Ándıjanda shildeniń basynda ǵana «Túrkistan úni» gazeti ashylǵan-tyn. Onyń quryltaıshysy jáne redaktory Ándıjan soǵys-ónerkásip komıtetiniń múshesi, úı ıelenýshi, omarta qojasy, ózara kómek qoǵamynyń tóraǵasy Anastasıı Chaıkın edi, gazette onyń týǵan inisi, soıal-revolıýııalyq partııa múshesi retinde qýǵyn kórip, Iakýtııaǵa jer aýdarylǵan, odan Astrahanǵa, aqyry aǵasy turatyn Ándıjanǵa kelgen eser Vadım Chaıkın isteıtin. Solarmen tyǵyz qarym-qatynastaǵy ándıjandyq muǵalim, aǵartýshy, bolashaq Túrkistan (Qoqan) avtonomııasy Ulttyq Keńesiniń hatshysy, Keńestik Túrkistannyń jer mekemesi qyzmetkeri, shyǵystanýshy-ǵalym, zertteýshi Qońyrqoja Qojyqov áskerı ekspedıııanyń halyqty qalaı qyrǵynǵa ushyratqanyn dáıekteıtin kóptegen derek jınaǵan. Sol materıaldardy baıyrǵy partııalasy Chaıkınge Mustafamen birge qonaqqa kelgen Kerenskııge tapsyrdy. Ólkeni aralaǵan jarty aı ishinde delegaııa halyq tolqýynyń sebepterin anyqtaıtyn jáne jazalaýshylardyń qatygezdikterin dáleldeıtin kóptegen kýálikterge qanyqty.
Delegaııa Petrogradqa oralǵan soń, qyrkúıektiń 10-shy juldyzynda, Kerenskıı saparlarynyń nátıjesin depýtattardyń jeke jınalysyna habarlaǵan bolatyn. Sol shamada qoǵam qaıratkerleri Baqytjan Qarataev pen Jıhansha Seıdalın dala kóshpendileriniń 25 maýsym pármenine qarsy ereýildeýiniń sebep-saldarlaryn baıan etken «Qazaqtar týraly estelik jazbasyn» Dýmaǵa jáne úkimetke tapsyrǵan. Dýmanyń besinshi sessııasy jumysyn 1916 jylǵy 1 qarashada bastady. Aıdyń aıaǵyna qaraı másele Dýmanyń soǵys komıssııasynda talqylandy. Jeltoqsannyń basynda Dýmanyń qaraýyna depýtattyq toptar taraptarynan úkimetke joldanýǵa tıis úsh suraý salý mátini túsirildi. Aqyry, qoıylǵan másele 13-shi jáne 15-shi jeltoqsanda Dýmanyń jabyq ótkizilgen otyrystarynda qaraldy.
Alǵashqy baıandamany Kerenskıı jasady.Sózin: «Biz búgin talqylaýǵa tıis oqıǵalar budan edáýir kóp ýaqyt buryn ótti, biraq olardyń saldarlary áli sezilip tur, olardyń saldarlary tek Túrkistan men Dala oblystarynyń ǵana emes, búkil Rossııanyń ómirinde áli kóp ýaqytqa deıin sezilip turatyn bolady» dep bastady. Sosyn «alys Azııadaǵy ózge tektilerge qatysty bizdiń memleketimizdiń saıasaty» qıly kózqarastaǵy depýtattardyń alaýyzdyǵyn umyttyratynyna senim bildirdi de, oqıǵadaǵy oǵashtyqtardy kórsetetin jaǵdaılardy qujattarǵa negizdep, sózin sabaqtaı berdi. Baıandamashynyń kózi mynaǵan anyq jetti: ekonomıkalyq kúızelis, tynysh ómirdiń buzylýy orystar jaǵynan da, týzemdik halyqtan da qurbandardyń kóbeıýimen astasyp jatty. «Birneshe myń orys turǵyndary jáne kóptegen ondaǵan myń týzemdik qaza tapty. Osy masqara tragedııalyq oqıǵalardyń sebepterin ashý, ony boldyrǵan aıypkerdi tabý, Túrkistandaǵy oqıǵalardy týǵyzǵan tamyrlardy anyqtap, olardyń bolashaqta qaıtalanýynyń aldyn alý, – mine, meniń aldyma qoıyp otyrǵan maqsatym» dedi ol. Sodan soń delegaııanyń kóterilis oryndarynda tikeleı júrgizgen zertteýleriniń nátıjesin baıandaýǵa kóshti. Oqıǵany mol da naqty derektermen sóıletti. Halyqty kóterip, qyrǵynǵa ushyratqan qandy tártipsizdikter úshin basty aıypker patsha úkimeti bop tabylatynyn dáleldedi. Óz quzyretin asyra paıdalanǵan ishki ister mınıstrin jazǵyrdy. Jemqorlyqqa batqan jergilikti ákimder men sheneýnikterdiń sotqa tartylýyn talap etti. «Oqıǵa úshin bar kiná tek qana bılikke – jol berýge bolmaıtyn, adam aıtqysyz zańsyzdyq jasaǵan orys ókimetine artylatynyn biz atap aıtýymyz kerek, – dedi ol sózin aıaqtaı kele. – Ondaǵan myń jazyqsyz óltirilgen adam qany moınynda turǵan qylmyskerlerdiń jazasyn berýden basqa, biz Túrkistandy jáne basqa da shet aımaqtarymyzdy basqarýdyń jańa túrlerin engizýdi shuǵyl túrde talap etip, oryndaý kezegine qoıýǵa tıispiz».
Ekinshi baıandamany Mámed-Iýsıf Jafarov jasady. Ol, joǵaryda aıtqanymyzdaı, Túrkistanǵa bara almady, biraq, shamasy, Tevkelevtiń ótinishi bolar, Dýma májilisinde frakııa atynan sóıleýdi mindetine aldy. Túrkistandaǵy jaǵdaıǵa ol buryn da alańdaýly edi, Túrkistan general-gýbernatory mindetin ýaqytsha atqaryp júrgen general Martson ortalyqta shtabta isteýge shaqyrtyp alynǵanda, onyń ornynda ýaqytsha basqarýshy bolyp general Erofeev qalǵan. Mine, sol bıleýshi 1916 jylǵy 21 maýsymda, áıgili 25 maýsym pármeninen bar bolǵany tórt kún buryn, buratanalar patsha ofıerleri men ákimderin kórgende tize búgip, ıilip, taǵzym etýge mindetti degen, jergilikti halyqty kemsitip, tuqyrta túsetin buıryq jarııalaıdy. Jafarov «adam abyroıyn qorlaıtyn» osy buıryq arqyly «orys ókimetiniń bedelin kótergisi kelgen» bıleýshiniń is júzinde «sol bedeldi batpaqqa batyrǵanyn» ay synǵa alǵan bolatyn. Ol Dýmanyń 5-shi sessııasy ashylǵannan keıin, 27 qarashada, orys ókimetiniń Túrkistan men Qazaq ólkelerinde kóterilis oshaqtaryn basý kezinde jasaǵan qyrǵyndary jaıynda ótkir sóz sóıledi, máseleniń ıýrıstik jaǵyn úkimetke joldanbaq suraý salý mátininde tııanaqtaýǵa atsalysty. Sosyn osy jabyq otyrysqa ázirlendi. Oǵan qajet materıaldardy jınastyrýǵa jáne jasamaq baıandamasyn júıeleýge frakııa bıýrosynyń múshesi Mustafa Shoqaev járdemdesti (Ol Kerenskııdiń kómegimen tıisti ruqsat alyp, úzeńgilesi Zákı Valıdov ekeýi maıdan qurylystaryna alynǵan jumysshylar jaǵdaıymen tanysyp qaıtqan bolatyn).
Sonymen, Kerenskııden keıin Dýma minberine kóterilgen Jafarov musylman frakııasy atynan sóılep, osy oqıǵalarǵa degen kózqarasyn jáne olardy týǵyzǵan sebepter men jaǵdaılardy atamaq nıetin aıan etti. «Asa joǵary mártebeli pármen Reseıdiń shyǵys shet aımaqtarynda – Kavkazda, Túrkistanda, Sibirde jáne dala oblystarynda turatyn ózge tekti halyqtardyń ómirinde tutas bir dáýirdi ashty, – dedi ol. – Dúnıejúzilik uly soǵys úderisine soǵan deıin erekshe ekonomıkalyq bitimimen ómir súrip jatqan, jalpymemlekettik qurylymda quqtary shekteýli azamattardyń aıryqsha jaǵdaıynda turǵan júzdegen myń ózge tekti halyq tartyldy. Osynyń ózinen úkimet olardy jappaı shaqyrýǵa abaılap, oılanyp kirisý qajet ekenin uǵýy tıis edi. Alaıda bári kerisinshe jasaldy: ózge tektilerdi shaqyrý Imperııanyń Negizgi Zańdaryn buza otyryp júzege asyryldy, olardyń sharýashylyq jaǵdaılaryn eshteńemen aqtaýǵa bolmaıtyn silkiniske ushyratty».Osylaı deı kele, joǵarǵy bılik aentteriniń zańsyz áreketteri jergilikti ókimettiń sheksiz ozbyrlyqtaryna jalǵasqanyn naqty mysaldarmen keltirdi. Sonyń bári úkimettiń ǵasyrlar boıy ózge tektilerge baǵyttalǵan, olardyń oı-pikirin de, tirshiliginiń múddelerin de elemeıtin saıası dástúrleriniń tikeleı saldary ekenin aıtty. «Bılikti asyra paıdalaný – orys ókimetiniń ózge tektilerge arnalǵan saıasatynyń basty prınıpi» dep tujyrdy sheshen. Ókimettiń is-daǵdysyn: «Qaıdaǵy bir kırgız, sart, túrkmen úshin zań talaptarymen sanasý ne kerek?» dep áshkereledi. Túrkistan aımaqtaryndaǵy, Jetisý, Zaısan, Astrahan, Torǵaı, Qostanaı jaqtaryndaǵy ahýaldy áńgimeledi. Soǵystyń qara jumystaryna alynǵan jumysshylardyń jaǵdaıyna toqtaldy. «Jumysqa alynǵan kırgızdarǵa túrme rejımin qoldanýda, olardy uryp-soǵý, dúreleý, jumysqa konvoımen aparý – ádettegi is, tipti tabıǵı muqtajdyqtaryn atqarý kezinde de jumysshylar soqqydan kóz ashpaıdy» dep túıdi. Áskerı mınıstr Shývalovtyń soǵys-teńiz komıssııasynda: «Bálkim men bıligimdi asyryńqyrap jibergen bolarmyn, eger qajet dep tapsam, keleshekte de tap solaı áreket etemin» dep málimdegenin depýtattardyń esine saldy. «Eger joǵary bılik ókilderiniń zańdylyq týraly túsinigi osyndaı bolsa, onda bıliktiń jer-jerdegi agentterinen ne kútýge bolady» dep ashyna sóz saptady Memdýma múshesi Mámed Jafarov. Áıtse de, kúnderde bir kún ondaılarǵa bılikti asyra paıdalanǵandary úshin Jazalar jónindegi erejelerdiń 311-babynda eskerilgen zańdy sharany– múliktik quqtarynan aıyryp, arestanttyq bólimderge aıdaý jazasyn qoldaný sáti týar dep úmittenetinin jarııa etti.
Araǵa bir kún salyp, 15 jeltoqsan kúngi jabyq májiliste jaryssóz boldy. IV Memdýmanyń Rıgadan saılanǵan múshesi knıaz Serafım Mansyrev ólkeni Reseıge qosyp alǵannan otyz jyl ótken soń, sonda baryp úsh jyl jumys istegenin aıtty. Sonda kózine túsken eki jaıtty áńgimeledi. Biri – Túrkistanda ejelden bar ırrıgaııalyq qurylystardyń qoldanystan shyǵyp, sý arnalarynyń qańsyp qalǵany, ekinshisi – orys tóresi kele jatqanda, aldynda dirildep turýlary úshin, bazardaǵy saýdagerlerdi de, satyp alýshylardy da shybyrtqymen sabaý ádeti eken. edrınniń «Tashkenttik myrzalar» atty shyǵarmasyn eske salyp, shet aımaqtarǵa «orys mádenıetin zorlyqpen ornyqtyryp jatqan» sondaı myrzalardyń paraqorlyqty damytqanyn áshkereledi. Jergilikti ákimshiliktegi myrzalardyń ozbyrlyqtary túbegeıli ózgertilmeıinshe, osyndaı jáne budan da aýyr oqıǵalardyń bola berýi yqtımal ekenin eskertti. Poltava gýbernııasynan saılanǵan depýtat graf Dmıtrıı Kapnıst 2-shi Kerenskıı sýrettegen jaılardyń jetispeı turǵan jaǵyn, atap aıtqanda, «týzemdikterdiń orys turǵyndaryna jasaǵan sumdyqtaryn» aıtyp tolyqtyrdy. Sosyn óziniń «Túrkistandaǵy orys otarlaýyn qyzý qýattaýshy» ekenin aıan ete kele, onyń júrgizilý praktıkasyna ekenin, óıtkeni Túrkistanda senator Palenniń revızııasyna qatysyp, bir jyl bolǵanynda, osy qaıǵyly oqıǵanyń bolmaı qoımaıtynyna kózi jetkenin tilge tıek etti. Ózge tektilerden jer bólip alý is júzinde týzemdikterdi tonaý jolymen júzege asyryldy, sodan týǵan masqaranyń qaıtalanbaýyna kepildik etý úshin, Túrkistan ólkesin basqarýdy qaıta qalyptastyrý qajet dedi ol. Dondyq ásker oblysynyń depýtaty, dáriger ári zańger Moıseı Adjemov 19 ben 43 jasqa deıingilerdi bir mezgilde soǵys jumysyna shaqyrý memleket múddesi turǵysynan oılaıtyn adamnyń tirligine jatpaıtynyn aıtty. Sózin qoryta kele, Memdýma bılikke: «Mundaı ókimettiń orys atyna laıyq emes, ol tek qana jerkenýge laıyq» ekenin málimdeýge tıis dedi. Odan keıin Kerenskıı qaıta sóz alyp, graf Kapnıst 2-shiniń sózindegi eskertpege baılanysty óz oıyn naqtylady. Graftyń ádiletsiz jer qatynastary negizinde tártipsizdikter bolýy tıis ekenin oryndy ataǵanyn moıyndady. Shynynda da, jergilikti halyqty jerden aıyryp, ozbyrlyqpen tonaý eń qıyr shegine – «bylaı aıtqanda, Gerkýles baǵandaryna jetken jaqtarda» neǵurlym aýyr saldarlar paıda boldy deı kele, olardy tizbeleı bermeýiniń syry Kapnıst 2-shi oılaǵandaı emes dedi. Másele, sheshenniń aıtýynsha, onyń bul aýyr saldarlardyń basty sebebi týraly, ókimet týraly negizgi de jalqy máseleni Memdýma músheleri aldynda bar daýyspen kóterýdi maqsat etkeninde edi.
Sodan keıin jaryssóz toqtaldy.Suraý salýlar daýysqa qoıyldy.Úsheýi de qabyldandy. Kelesi kúni patsha Dýmany kanıkýlǵa jiberý jaıynda jarlyq shyǵardy. Jeltoqsan aıy boıy jergilikti ákimshilikter suraý salýlar boıynsha esepter berip, baıandamalar ázirlep jatty. Alaıda jumysyn 1917 jylǵy aqpannyń 14-de ǵana jańǵyrtqan Memdýmanyń bul máselege qaıta oralýǵa múmkinshiligi bolǵan joq. Kúrkirep revolıýııa taqalyp kele jatty. Patsha 25 aqpanda Dýmany birjolata tarqatyp jiberdi de, birneshe kúnnen keıin ózi de taqtan tústi…
Imperııanyń shet aımaqtarynda burqyldaǵan ult-azattyq kóterilister jaıyndaǵy máseleni orys parlamentiniń talqylaǵanyna da, mine, bıyl – bir ǵasyr. Osy máseleni jan-jaqty jáne tereń zertteýge alý ázirge bizdiń tolyq júzege asyra qoımaǵan mindetimiz bop tabylady. Eger qoldaryńyzdaǵy shaǵyn sholý joǵaryda atalǵan baǵyt boıynsha júrgiziletin bolashaq úlken zertteýlerge tamshy bolyp qosylsa – eńbegimizdiń esh ketpegeni dep bilemiz.
Beıbit QOIShYBAEV,
jazýshy, tarıh ǵylymynyń kandıdaty
