Ata-balalarymyz taǵylymyn, dúnıetanymyn tasqa qashap jazyp qaldyrǵan emes pe?! Arǵy atalarymyzdyń qolynyń tańbasy qalǵan Almaty oblysyndaǵy Tańbaly tasqa baryp qaıtýdy kópten beri oıǵa alyp júrgen edik. Jýyrda sonyń sáti tústi. Vıtalıı jáne Irına Hrome esimdi erli-zaıypty dintanýshy (Kıev ýnıversıtetiniń dáriskerleri) ǵalymdardy jeke kóligimizben Tańbaly tasqa alyp baryp qaıtýǵa usynys jasalǵanda oılanyp-tolǵanyp jatpastan-aq birden kelisimimizdi berdik. Al jolbasshylyqqa ustazymyz, túrkitanýshy ǵalym Amanqos Mekteptegi júretin boldy. Jeksenbi kúni erteńgilik qonaqtarymyzdy qonaqúıden kólikke otyrǵyzyp alyp, qujynaǵan qaraqurym halqy bar Almatyny artqa tastap júrip kettik.
JOL MAShAQATY
Amanqos aǵa buǵan deıin Tańbaly tasqa bir ret barǵan. Biraq ol kezde jolǵa jiti mán bermepti. Sondyqtan, meje tutqan baǵytymyzdy el-jurttan jol-jónekeı surastyryp otyrdyq. Shymkent, Taraz baǵytyndaǵy jol torabymen júrip otyryp, Samsy, Tarǵap aýyldarynan kókteı óttik. Qopaǵa jetkende ońǵa burylyp, túzý jolmen yzǵytyp kelemiz. Jol boıynda Tańbaly tasqa jol silteıtin birde-bir kórsetkish belgi kezdesse she, shirkin… Qopadan burylǵannan keıin 60 shaqyrymdyq meń dala bastalady. Temirjol asýy mańyndaǵy aýyl, ara-tura jaıylyp júrgen úı janýarlary men qustardan ózge kózge eshnárse shalynbaıdy. Dala taǵylary da kózden bulbul ushqandaı. Amanqos aǵamyz jerimizdiń keńdigin, dúnıeni dúbirletken túrkilerdiń keremettigin aıtyp, tarıhty tamyrymen qoparyp keledi. Qoıdan jýas qonaqtarymyz basyn ızep, bárine kelisken syńaı tanytady. Tańbaly tasqa deıingi 40 shaqyrym jol kúrdeli jóndeýdi qajet etedi eken. Jyldam júrip kele jatqan kóligimizdiń dóńgelegi oıdym-oıdym tesikterge tasyr-tusyr etip urylady. Amal joq, jyldamdyqty azaıtýǵa týra keldi. Al sheteldikter áldebir saparlas-áriptesteriniń sapaly fotoapparatyn ýaqytsha surap alǵandyqtaryn, erterek Almatyǵa jetý kerektigin aıtyp bizdi asyqtyra túsýde. Birshama jer tegis bolyp kórinip, jyldamdyqty endi arttyra bergende, ájeptáýir tolqyn-tolqyn bolǵan jolda shaǵyn kóliktiń asty jerge óz ekpinimen tars-turs etip soǵylady. Bir joǵary, bir tómen selkildegennen arttaǵylardyń da berekesi qasha bastady. Kúnniń shyjyp turǵan aptap ystyǵy taǵy bar. Shildeniń shilińgir ystyǵy bar qýatyn kórsetetin tús áletinde ashyq aspan astyndaǵy murajaı-qoryqqa áreń jettik.
SAIaHATShYLARǴA JAǴDAI JASALMAǴAN
«Ázirbaıjan eliniń astanasy Bakýde boldyq. Onda tarıhqa degen qurmet joǵary. Tipti arnaıy termınal qondyrǵylary ornatylǵan. Termınal tarıhı keshen týraly birneshe tilde tolyq aqparat beredi, keshendi aralaý kartasyn jáne fotosýretterin kórsetedi», — deıdi Irına. Tanymdyq termınal sııaqty jańa zaman jetistikterin paıdalaný túgil, bar nárseniń ózin uqsatyp, aman-esen saqtaýǵa zar bolyp otyrǵanymyzdy ol baıqaǵan da shyǵar, bálkim. Murajaı-qoryqtyń kólik qoıatyn beketi atshaptyrym jerdi alyp jatyr. Shaǵyn jertóle men qos aǵash bastyrmany aınaldyra qorshaýmen qorshap qoıypty. Baqyt Ábdihalyq esimdi gıd-tanystyrýshy petroglıfterdiń negizgi 3-4 tobyn aralatty. Jarqabaqtardyń qoınaýlary syrǵa tunyp tur. Jartastaǵy árbir sýret belgili bir oqıǵa jelisine qurylǵan. Quddy dala galereıasy ispetti. Ańshylyq, qurbandyq shalý, Táńirge tabyný, adamnyń, jan-janýardyń ómirge kelýi sııaqty taqyryptar boıynsha qashalyp salynǵan sýretterdiń kórkemdigi tańdaı qaqtyrady. Bastaryn kıim-keshekterimen sáldege uqsatyp orap alǵan Vasılıı men Irına bir saǵatqa jeter-jetpes ýaqytta boldyra bastady. 3800 gektar quraıtyn murajaı-qoryqtyń bergi jaǵynda júrip-aq dińkelep qaldyq. Óıtkeni, tóbemizden shaqyraıǵan kún ótip barady. Eskertkishterdiń alǵashqy tobynda ǵana saıalaıtyn jerdi ańǵarǵan edik. Ózge kóleńkelep, tynystaıtyn oryndy baıqamadyq. Iá, munda sýdyń ózi qat sııaqty. Shól qysqan jurt sýsyn satyp alatyn dúkendi de izdep tabýy ekitalaı. Sol sebepti, ózimizdiń sýdan qatalap qalǵanymyzǵa qaramaı, qoryq qyzmetkerlerine sýsyndarymyzdy qaldyrdyq. Sheteldik serikterimizden yńǵaısyz boldy-aý. Bizden qalyspaı olar da jarym-jartylaı ishilgen sýsyndaryn qatalaǵan qandastarymyzǵa berip jatyr. «Buryn andaı bolǵan edik, myqtymyz» dep maqtanyp kór endeshe. Sheteldik qonaqtar men zertterýshilerge qonaq úı, ulttyq mýzykamyz oınalyp turatyn qurylǵylar, tańbaly tastaǵy sýretter negizinde jasalǵan zergerlik hám áshekeı buıymdar satylatyn dúkender týraly áńgime aıtpaı-aq qoıalyq.
TASTAǴY TAŃBALARDY JELDEN, JAÝYNNAN, KÚNNEN QORǴAÝ KEREK
Baqyt Ábdihalyqtyń aıtýynsha, tańbaly tastar endi 20 jyldan keıin múlde joıylyp bitýi yqtımal. Óıtkeni, búginge jetkeniniń ózi sýretterdiń ájeptáýir tereń qashalyp salynǵandyǵynda eken. Al búginde petroglıfter kúnnen-kúnge kómeskilenýde. Jalpaq tastardy jaýyn bir mujysa, ysqyryp aıbat shekken jel taǵy kelip «tómpeshteıdi». Al quramynda temiri kóp tas kúnnen tot basyp, tańbalary joıylyp jatyr. Oǵan qosa, Keńes úkimeti kezindegi áskerı synaq tep-tegis tastardy bólshek-bólshek etip bytyratyp jibergen. Mundaı áskerı synaqty Ulytaýdaǵy Tańbaly tas ta bastan ótkergenin atap ótkenı jón. Olardy qalypqa keltirýshi mamandar biriktirip qatyryp qoıǵanymen de jyraq arasyna sý ótip, artynsha bólikter qaıta ajyrap ketetin kórinedi. Uqqanymyz, qoryq-murajaıdy kúnnen, jaýynnan qorǵaıtyndaı etip shuǵyl túrde bastyrma salý qajet. Aspanmen boı talastyratyn záýlim-záýlim ǵımarattar salyp jatqan memleketimizdiń buǵan shamasy jetpeıdi degenge sený de qıyn. Qaıta qalpyna keltirý jumystaryna bıyldyqqa «Qazmýzeırestavraııa» mekemesine 3-4 mıllıon teńge bólingendigi jaıynda «Tańbaly tas» murajaı-qoryǵynyń dırektory Erlik Álimqulov jetkizdi. Shyndyǵynda, 900 gektar jerdi alyp jatqan tańbaly tastar úshin bul túkke tatymaıtyn qarajat emes pe?
«SEN SALAR DA, MEN SALAR,
ATQA JEMDI KIM SALAR?»
«Tańbaly tas» aspan astyndaǵy murajaı qoryǵy respýblıkalyq bıýdjetten Mádenıet mınıstrligi tarapynan qarjylandyrylady eken. Sol sebepti, Almaty oblysyndaǵy týrızm basqarmasyndaǵy mamandar «Tańbaly tastyń» máselelerin Mádenıet mınıstrligi sheshýi qajettigin aıtty. Olar joldyń jaıyn Kólik jáne kommýnıkaııa mınıstrligine qaraı siltepti. Al Mádenıet mınıstrligindegiler qoryq Almaty oblysynda jatqandyqtan, týrısterdi tartý sharýasyna oblys basshylyǵy kirisý kerek dep esepteıdi. «Sen salar da, men salar, atqa jemdi kim salar?» degenniń keri kelip tur. «Tańbaly tas» qoryq-murajaıynyń dırektory Erlik Álimqulov Almaty oblysy ákiminiń atyna hat joldapty. Hattan jaýap ta kelgen. Onda da Kólik jáne kommýnıkaııa mınıstrligine joldy jóndeý týraly usynys jiberilgeni jazylǵan. Odan bólek, búginde Tańbaly tastan 20 shaqyrym jerde Qopa keninde jer asty jarylystary júrgizilip keledi eken. Munyń jarqabaqtardyń jarylýyna áseri bolýy múmkin ekendigin jasyrmaıdy murajaı dırektory. Ken ornynan qazir ák shyǵarylady. Bul másele boıynsha ákimdiktiń hattaǵy jaýabynda kenishti paıdalanyp otyrǵan kompanııanyń TJD-ynan arnaıy ruqsaty bar ekendigi aıtylǵan.
«Bizdiń ǵımaratymyz joq. Osy másele boıynsha álgi ákimdik hatynda Uzynaǵashtaǵy tarıhı-ólketaný murajaıynyń ǵımaratyn beremiz depti. Áıteýir, aýdan ishinen bir ǵımarat taýyp bermekshi-aý bizge. Týrısterge servıstik qyzmet pen ınfroqurylymdy damytý maqsatynda Qarabastaý aýylynda aýyzsý máselesi sheshý jóninde Jambyl aýdanynyń basshylyǵyna júktelgendigin, tamaqtaný men saýda núktelerin ashý mindeti jergilikti aýdandyq kásipkerlik bólimge tapsyrylǵandyǵy týraly hat ta jazylypty. Tańbaly tasta medıınalyq pýnkt joq. «Dárigerlik mekeme ashý úshin zań boıynsha aýyldaǵy adam sany 50-den kem bolmaý kerek» depti bul másele boıynsha qoıylǵan bizdiń saýalymyzǵa. Tańbaly tas túbindegi Qarabastaý aýylynda 18 úı bar. Ár úıde úsh baladan bolǵanda, halyq sany 50-den asýy tıis qoı. «Eger aýyldaǵy adam sany 50-ge jetse, medıınalyq pýnkt salý máselesi 2016 jylǵy ınvestıııalyq jobaǵa engiziledi» delingen», — dep Erlik Ysqaquly kóterilgen máselelerge jaýap retinde kelgen hattyń mazmunymen tanystyrdy.
Qaıtar jolda qonaqtarymyz tipti sóıleýge shamasy jetpeı qaljyrap qaldy. Túnde ushaqpen shekara asatyn jandarǵa sapar aýyrǵa soqty-aý shamasy. Qabaqtary qatý erli-zaıyptyǵa jaǵdaıy jasalmaǵan tarıhı keshenimiz úshin uıalyp kelemiz. Tańbaly tastan alǵan áserimen de durystap bólise almady. «Bul jerdi endi jelkemniń shuqyry kórsin…» dep barady-aý ishteı…
Arman ÁÝBÁKIR
Taqyrypqa oraı
Erlik ÁLIMQULOV,«Tańbaly» tarıhı-mádenı jáne tabıǵı memlekettik qoryq-murajaıynyń dırektory:
– Men basshylyqqa kelgenge deıin de bul máseleler kóterilgen. Keıin umyt qalǵan. Jaqynda IýNESKO-nyń komıssııasy kelip, talapqa saı emes dep syn aıtyp ketti. Sodan keıin qaıta qozǵalys paıda boldy. Kúzde Franııada IýNESKO-nyń úlken jıyny bolady. Tańbaly tasty jaýyn-shashynnan, kúnnen qorǵaý máselesin sonda kótemekshimiz.
Amanqos MEKTEPTEGI, tórúktanýshy ǵalym:
– Tańbaly tas – ata-babamyzdyń qolynyń taby qalǵan eskertkishter. Urpaqtan-urpaqqa jalǵasqan qundy mádenı jádiger. Ony qamqorlyqqa alý -memlekettiń mindeti. Buǵan qazirgi zamanǵa saı tehnologııalyq múmkindikterdi paıdalana bilý qajet. Shetelde mundaı eskertkishterdiń túbinde arnaıy termınaldar qoıylady. Onda óz týǵan tilinde, aǵylshynsha jáne taǵy basqa tilderde eskertkishti aralaý kartasy men erejesi, petroglıfterdiń sýretteri men ǵylymı túsinikteri, tıisti maǵlumattar engiziledi. Tańbaly tas qoryǵynda ondaıdyń biri de joq. Almaty oblysyndaǵy Tańbaly tas qoryǵy 2004 jyly IýNESKO qorǵaýyna alynǵan-tuǵyn. Sodan beri qanshama jumys jasaýǵa bolatyn edi ǵoı. Almaty sııaqty alyp shahardyń mańynda ornalasqandyqtan, Tańbaly tasqa sheteldik saıahatshylar da jıi at basyn burady. Eger qoryqta jaǵdaı jasalsa, týrısterdiń de sany arta túseri anyq. Jergilikti turǵyndar qosymsha jumys ornymen qamtylar edi. Memlekettiń qazynasyna da qomaqty qarjy túser edi. Eń bastysy, munyń ulttyq patrıottyq sezimdi oıatýǵa, tarıhı tanym kókjıegin arttyrýǵa tıgizer rýhanı-estetıkalyq tárbıesi óte zor ekeni shúbásiz. Bórkimiz qazandaı bolyp maqtanýǵa shebermiz, al naqty iske kelgende jaǵdaı múldem syn kótermeıdi. Ashyq aspan astynda turǵan baǵa jetpes eskertkishterimiz kúnnen-kúnge azyp-tozyp barady. Myńdaǵan jyl burynǵy kóshpeli ata-babamyz qaldyrǵan mura – tasqa shekilgen «Dala galareıasynyń» eksponattary qysy-jazy kúnge totyǵyp, jańbyr men jeldiń ótinde jaryqshaqtanyp, kómeski tartyp, kóz aldymyzda joıylyp barady. Keńestik bılik tusynda qazaqtyń keń dalasy jetpegendeı týra dál osy arada áskerı synaq uıymdastyrylǵan. Demek, sanaly túrde adamzatqa ortaq biregeı eskertkishterdi jermen jeksen etpek bolǵan. Sóıtip, birsypyra álemdik óner týyndysy petroglıfter men rýlyq tańbalar, rýnıkalyq jazba úlgileri tankiniń shynjyr tabany astynda taptylyp ketken. Sol arqyly qazaqtyń tarıhyn, mádenı-rýhanı tamyryn joıýdy maqsat tutqan. Halyqtyń rýhyn oıatýdyń, ǵylymı aǵartýdyń bir joly – kózben kórip, qolmen ustaıtyn ejelgi eskertkishterdi nasıhattaý. Bizde muny óz ata-babasynyń murasy ekendigine kúmánmen qaraıtyn jumyr basty pendeler az emes. Óıtkeni, ótkeninen habary joq nemese tól tarıhynan teris aqparat alyp kelgen. Bul – qoǵamdyq ǵalymdardyń óz jerindegi muralardy durys zerttemegendiginiń nátıjesi. Zerttelgenniń ózinde nasıhat joq. Bul tańbaly tastardyń tarıhy berisi – 4 myń jyl, arysy – 6 myń jylǵa sozylady. Tipti 6 myń jyldan da aryǵa tamyr tartýy ábden yqtımal. Tastaǵy múıizdi at beınesiniń ózi nege turady? Ol zamanda múıizdi attar bolǵanǵa uqsaıdy. Birneshe jerde múıizdi at sýretin baıqadyq. Bul – bıologtardyń, genetıkterdiń zertteý nysany. Tastaǵy bılep júrgen bir top adam beınesi – qazaq bıiniń paıda bolý tarıhı merzimin myńdaǵan jylǵa ilgeri jyljytatyn artefakty. «Qazaq ómiri bı bılemegen» halyq deıtin keıbir «dýaly aýyz bilgishsymaqtardyń» aýzyna qum quıatyn naqty derek. Ultymyz – tabıǵatynda bıshi halyq. Attyń jaly, túıeniń qomynda ósken jan qalasa da, qalamasa da meıli, eriksizden mýzykalyq yrǵaqqa qosylady. Demek, kóshpelilerdiń júris-turysynyń ózi belgili bir mýzykalyq yrǵaqqa baǵynǵan. Oǵan jeldiń yzyńy, sýdyń syldyry, qustardyń shyryly sııaqty aınaladaǵy tabıǵat qubylystary kóshpeli qazaqqa áser etpeýi múmkin emes. Tasqa aı, kres, kúnbasty adam beıneleri tańbalanǵanyn kórdik. Kúnbasty adam – Táńirdiń beınesi. Kún – Táńirdiń kózi. Aı qubylysty aıtý, jarııalaý degendi bildiredi. Búginde teatrǵa, án-kúı keshine barǵan adam rýhanı nár alady emes pe? Týra sol sııaqty bul Tańbaly tastar da sondaı rýhanı serpiletin qasıetti jer bolǵan. Jańa tehnologııalardyń kómegimen muramyzdy saqtap qalý kezek kúttirmeıtin mańyzdy másele.
