Neke túni pák bolmaı shyqqan qyz qalaı jazalanǵan?

999

Qazaq halqynda alǵashqy neke túni jigit pen qyzdy jeke otaýǵa kirgizip, ózderine tósek salyp alańsyz, jaıly jatýyna jaǵdaı jasaıtyn áıel, ádette, jigittiń jeńgesi bolady. Ol jastarǵa baqyt tileýmen birge, ázil-qaljyńdy aralastyra júrip, alǵashqy tósek lázzatynyń jón-josyǵyn, ádet-ǵurpyn túsindiredi. Erteńine kelinniń páktigine de osy jeńge kýáligin beredi.

Bul kún – juptyń, nekelik ómirdiń umytylmas sátteriniń biri. Sondyqtan bul túndi kóńildi ári jaıly ótkizýdiń orny múlde bólek. Bul úshin barlyq óneri men qabiletin jumsaıtyn jaqsy jeńge keler tańdy asyǵa kútip, qaınysynyń jyly tósekten turǵan sátin kútip turyp, «erinińdi jibittim, qoıynyńdy jylyttym, endi joldyǵymdy ber» – dep nazdanǵan.«Qazaqtar qalyńdyqtyń qyz kúıinde, taza, abyroıly kelýine kóp mán bergen. Alǵashqy neke túni qyzdyń astyna «neke jaýlyq» dep atalatyn jaıma tósegen. Erteńinde kúıeý uıqydan oıanyp, tósekten turyp ketisimen eki jeńgetaı kıiz úıge kirip, aq jaımany teksergen, qyzdyńtazalyǵynyń belgisin tapsa, onyń sheshesinen súıinshi alyp, bul habardy búkil aýylǵa taratqan. Eger kúıeý uryn kelip júrgende qalyńdyǵymen jaqyn bolsa, jeńgetaılarǵa bul jaıynda aldyn ala eskertýge tıis. Bundaı jaǵdaıda qalyńdyqtyń qurbylary kúıeýdi ortaǵa alyp, aıyp tólemeseń, atyńnyń qarnyn jaryp, ózińdi jaıaý qaldyramyz dep qystaıdy, kúıeý jigit aıyp tólep qutylǵan.Qyz abyroıynyń, ar-namysynyń tazalyǵy qashan da bolsa, onyń páktiginiń belgisi emes pe edi? Eger qalyńdyq kúıeýge deıin bireýmen kóńil qosyp qoıyp, alǵashqy neke túni taza bolmaı shyqsa, kúıeý bul jaıdy jeńgetaılarǵa habarlap, olar jaısyz habardy qalyńdyqtyń anasyna jetkizgen. Sosyn anasynyń: «betime kúıe jaǵyp, elge qaramastaı qyldyń» degen sálemin qyzyna aıtyp barǵan. Sodan keıin olar qyz abyroıyn tókken jazyqtyny izdep taýyp, bılerdiń aldyna jyqqan. Qyzdy búldirýshi kúıeýge bir toǵyz aıyp tólemeı qutylmaıdy. Qyzdyń ákesi «qyzǵa qyryq úıden tyıym salmadyń» dep áıelin sabasa, kúıeý qalyńdyǵynyń kinásin aıtyp, qyz ákesine kisi salǵan. Eger qyzdyń abyroısyzdyǵyna áke-sheshesi kináli bolsa, ıakı ony bireýge zorlap qossa, onda kúıeýge kishi qyzyn berýge tıis, óıtpegen jaǵdaıda jigit qalyń malyn qaıtaryp alýǵa qaqyly. Qalyńdyq abyroısyz bolyp shyqqanda jasalatyn túrli rásimderdi «qatyn shyqty» dep ataıdy. Jigit bergen qalyń malyn qaıtaryp alýy úshin kýágerlerin aldyǵa tartyp, qyzdyń kinásin dáleldeýi kerek», – dep jazdy Petr Makovekıı.Eger nekelesken qyz uıatty bolyp shyqsa, qazaqtar ony masqaralap, betine kúıe jaǵyp, ógizge teris otyrǵyzyp, tesik qazan men shúmegi synǵan sháýgim ustatyp, eline qaıtara otyryp, qalyńmalyn qaıtaryp alatyn bolǵan. Óıtkeni pák kúıinde turmysqa shyqpaǵan qyzdan «áıel – úıdiń shegesi» deıtindeı myqty otanasy bolýdy talap etý de qıyn tirlik ekenin bilgen.«Qaıtyp kelgen qyz jaman» dep, qyzynyń qaıtyp kelgenine arlanyp, jurtqa qaraýǵa betin basatyn halqymyzdyń qazir osyndaı jamandyqqa eti ólip ketkendigi sonshalyqty, oǵan úırenshikti jaǵdaıdaı qarap, elep eskermeıtin boldy.


http://alashainasy.kz/

Pikirler