Qazaqtyń baýyrynda jylan jylynyp jatqan joq pa?

5438

Oqyrmanǵa Jambyl oblysy, Qordaı aýdanynda ne bolǵanyn baıandap jatý artyq bolar. Eldiń kózi bar, qulaǵy bar. Dúngender men qazaqtardyń arasynda jylt etken arazdyqtyń ushqyny áp – sátte namystyń alaýyna aınalǵanyn halyq bilip otyr.

Ákelerin aýrýhanaǵa alyp bara jatqan jigitterdiń kóliginiń aldyn basqa bir kólik tejeıdi. Sodan, jańaǵy jigitter aldyndaǵy kólikke «Bylaı tursańshy! Ótip keteıik!» qatqyl aıtqan bolar. Aýrýhana asyǵyp bara jatqan adam kólikten túsip, baryp amandyq – saýlyq surasyp, qal – jaı bilip,  «Bylaı turasyzdar ma? Ruqsat etseńizder, ótip keteıik dep edik!»syzylyp turmaıdy ǵoı endi. «Jaqsy! Óte ǵoı!» deýdiń orynyna joldy keskestegen kóliktiń ishinen bálenbaı jigit shyǵyp, áı – sháı joq, artyndaǵy kóliktiń júrgizýshisine ákireńdeı jónelipti.  Osy adamdyq pa? Ákesiniń jerinde júrgendeı ákireńdegendúngender eken. Betterine qaratyp dúngendi dúrkiretip qoıa ma, qazaqtardyń azýy da qaqpandaı qars ete qalǵan. Sodan tóbeles bastalǵan. Dúngender kóp eken, eki jigitti ákesimen qosa sabapty. Sabyr Adaı aıtqandaı, «Jalǵyz túp jýsan túbinde, Qazaqqa ortaq namys bar» emes pe? Dúngender qazaqtardy sabapty, qarııaǵa qol kóteripti degendi estigen sol aınaladaǵy basqa qazaqtar Qordaıdy basyna kótergen. – Dúngenniń osy basynǵany, osy qorlyǵy jetti! – depti. Soǵan qaraǵanda, qazaqtyń baıaǵydan ketken esesi bolyp tur. Ári qaraıǵy oqıǵa qalaı órbigeni belgili. 36 turǵyn úı, 11 kommerııalyq nysan jáne 44 avtokólik otqa orandy. Dúnııany qoıshy, eń ókinishtisi 10 adam óldi.

Jambyl oblysynyń Qordaı aýdanynda oryn alǵan qaqtyǵysqa baılanysty memleket basshysy Qasym – Jomart Toqaev lezde ún qatty.

  • Memlekettik organdar qyzmetkerleriniń salǵyrttyǵy saldarynan arandatýshylar qantógis jasady. Olar jazalanady. Memleket zardap shekkenderge qoldaý kórsetedi. Beıbitshilik pen kelisim — bizdiń basty baılyǵymyz, ony buzýǵa eshkimniń quqyǵy joq! – dep jazdy Prezıdent Twitter – degi paraqshasynda.

Memleket basshysynyń Jambyl oblysyndaǵy jaǵdaıǵa baılanysty málimdemesi de keshikken joq. Málimdemeden keıin Premer – Mınıstrdiń orynbasary Berdibek Saparbaev Prezıdenttiń jaǵdaıdy turaqtandyrý, japa shekkenderge kómek uıymdastyrý, oqıǵanyń saldaryn joıý týraly tapsyrmasyn alyp,  Úkimettik komıssııany bastap, Qordaıǵa ketti. Sol sapar Saparbaevtyń vıe – premer retindegi sońǵy issapary eken. Keıinnen ol QR Prezıdenti Q. Toqaevtyń Jarlyǵymen Jambyl oblysynyń ákimi bolyp taǵaıyndaldy.

 

DÚNGENDER BIREÝGE SENIP OTYR MA?

 

Qudaıǵa shúkir, memleket bar, bılik bar. Bılik tek ólgenderdi tirilte almaıtyn bolar, biraq órtengen úıdi qalpyna keltiretini, shekara asqan azamattardy da jyly oshaǵyna qaıtaratyny, Qordaıdy qaıtadan beıbitshilik besigine bóleıtini belgili. Prezıdenttiń shuǵyl qımylyna, batyl saıasatyna, ónikti jumysyna senemiz, sondyqtan oqıǵadan keıingi  jaǵdaıǵa asa bir alańdamaı otyrmyz. Bizdi oqıǵa deıingi jaǵdaı alańdatyp otyr.

Birinshiden, dúngender osy jerdiń ıesi ári zańdy mırasqory qazaqtarǵa nege zirkildedi? Áýelde bir qazaqtyń qyzyn zorlaǵan olar endi aqsaqalymyzdy nege sabady? Dúngender bireýge senip otyr ma? Osy suraq maza bermeıdi. Ekinshiden, qazaq tarıhta bireýge záredeı zııan qylǵan ult emes. Qazybektiń «Biz qazaq mal baqqan elmiz, Eshkimge tıispeı jaı jatqan elmiz!» degeni – degen. Qazaq nege dúngenderdiń úıin órtep, ózderin qýdy? Demek, ketken kek, qaıtpaǵan ese, ishki esep bar. Áıtpese, áıel, bala – shaǵany qýyp, bireýdiń shańyraǵyn órteıtin bezbúırek ult emes bizdiń qazaq. Olardyń dúngenniń qatyn – balasynda sharýasy da bolmaǵan. Úkimettiń komıssııasy ne sheshim aıtady? Baıaǵy qazaq kináli bolyp shyqpaı ma? Bul – úsh.

ARAZDYQ — AShÝǴA, AShÝ — QAQTYǴYSQA ULASQAN.

Áleýmettik jelide Qordaıdaǵy jaǵdaıdy árkim árqalaı baıandaýda. Aqparattardyń deni – birin – biri qaıtalaıdy. Árbir aqparat kózi, árbir jýrnalıst derekterdiń «tysyn jańartyp, óńin aýystyryp» óz pozıııalaryna yńǵaılaǵan. Oqıǵa orynynda bolyp, Qordaı shyndyǵyn kózimen kórgen jýrnalıstiń biri — «Adyrna» ulttyq portalynyń bas redaktory Ońǵar Qabden. Áriptesimiz órtengen kóshelerdi kezip, jergilikti halyqpen pikirlesip, áleýmettik jeli arqyly tikeleı efırge de shyǵyp otyrdy. Biz oqıǵa týraly naqty aqparatty saıttardan kóshirmeı, ortasynda júrgenderden alaıyq dep Ońǵar áriptesimizben baılanystyq. Portaldyń redaktory ýaqyt taýyp, Whats App arqyly joldaǵan saýaldarymyzǵa lezde jaýap berdi.

Ońǵar Qabdenniń aıtýynsha, dúngenderdiń qazaqtyń qarııasyn soqqyǵa jyǵýy — oqıǵanyń tap bir sebebi emes. Ulttar arasynda osyǵan deıin arazdyq bolǵan. Sol arazdyq ashýǵa, ashý qaqtyǵysqa ulasty. Jańa jyldyń aldynda, jeltoqsannyń 10 – y kúni dúngender eki muǵalimdi urǵan. Onyń aldynda memlekettik týdy órtep jibergen. Olarda qazaqtardy mensinbeýshilik bolǵan.

  • Qordaı aýdanyndaǵy eń úlken aýyldar – Masanchı men Sortóbe. Masanchı aýylynda 18 myń dúngen, Sortóbe aýylynda 24 myń dúngen turady eken. Bul eki aýylda jergilikti qazaqtardyń úlesi – 10 paıyz ǵana. Dúngender óte baı turady. Qazaqsha sóılemeıdi. Muǵalimderge «Bizge qazaq tiliniń keregi joq. Matematıka men dúngen tilin oqysa jaraıdy!» deıtin kórinedi.

Olar ózderiniń bóten elde ekendikterin múlde sezinbeıdi. Tóbelestiń aldynda «Jer – senderdiki, bılik – bizdiki!» dep urandatqan osylar bolatyn.Osynyń ózi kóp nárseni túsinikti etip turǵan joq pa? Dúngender ózderin avtonomııamyz dep sezinetin syńaıly.

Qordaıdaǵy oqıǵany qansha jerden turmystyq janjal, buzaqylyq desek te, shetel baspasózderi, úlken aqparattyq agenttikteri ultaralyq qaqtyǵysqa jatqyzýda. Shyn máninde solaı. Buzaqylyq bolsa, eki tarap «bas synsa bórik ishinde, qol synsa jeń ishinde» dep tarqasýshy edi. Biraq, 10 adamnyń ólimin qaıda qoıamyz? Buzaqylyq ultaralyq qaqtyǵysqa sebep bolyp otyr.

Qordaıda qarý daýysy estildi. Qarýdy birinshi qoldanǵan – dúngender. Jergilikti halyqtyń aıtýynsha, dúngender avtomat asynyp shyǵyp, oq jaýdyrǵan. Jaǵdaıdy baqylaýǵa alýǵa kelgen polıeıler de qarýdy kórip sál abdyrap qalypty. Olar dúngender myltyq asynyp shyǵady dep kútpegen. Qazaqtardy qarýmen qýalaǵan. Qashqandardyń kóligin órteýdi de solar bastaǵan. Dúngenderdiń úıleriniń, kafeleriniń, dúkenderiniń, kólikteriniń órtenýi – qazaqtardyń jaýyzdyǵy ne bolmasa basbuzarlyǵy emes, dúngenderdiń isine jasaǵan qarymtasy ǵana.

Úılerdiń kóp órtengenin, órttiń jan – jaqtan bolǵanyn ózimniń kózimmen kórdim.

Qaqtyǵys bir túnde órshidi, táýlik ishinde basyldy. Óıtkeni, ishke ásker men polıııa kirip, jaǵdaıdy turaqtandyrdy.

Basynda 8 adam qaıtys boldy, 8 – i de dúngen ultynyń ókilderi degen aqparat tarap, esimderi jarııalandy. Arasynda qazaqtyń bar ekeni aıtylmady. Biraq, biz sol kúni Qordaı aýdany, Talapty aýylynda turatyn 1995 jyly týǵan Darhan Ábdirahym degen qazaq jigitiniń ólgenin, birneshe qazaqtyń joǵalyp ketkenin estidik. Bul týraly resmı aqparat keıin ǵana berildi.

Qaqtyǵystan keıin dúngender aýyldan qashyp ketti. Árıne, tynyshtyqty myltyq daýysy buzǵannan keıin eshkim de qaýipti jerde qalǵysy kelmeıdi. Dúngenderdiń birazy dereý Qyrǵyzstanǵa ótti. Osy jerde bir kúdik bar. Qyrǵyz eline shekaradan 4 myń jarymdaı dúngen ótipti. 7000 – daı adam ótti degen de derek aıtyldy. Qazaqstan azamattary myńdap bóten elge qalaı ótti? Iaǵnı olarda qos eldiń de azamattyǵy bolǵan. Qyrǵyzstanǵa Qyrǵyzstannyń azamaty bolyp, sol memlekettik pasportymen ótken. Olarǵa Qazaqstannyń azamattyǵyn kim berdi? Sonyń bári tekserýdi qajet etedi.

Dúngenderdiń arasynda da tynyshtyqtyń buzylǵanyn, tatýlyqtyń jibi úzilgenin qalamaıtyn beıbit halyq bar. Oqıǵa bolǵan túni dúngenniń aqsaqaldary «Bul ne bolyp ketti? Qazaqtarmen aramyz mundaı nashar emes edi ǵoı!? Bárimiz de musylmanbyz. Qalaı bolǵany?» dep jylap otyrypty.

Jýrnalıst retinde de, qazaqtyń uly, eldiń azamaty retinde de jergilikti ulttyń, memleketti quraýshy ulttyń, ıaǵnı el men jerdiń ıesi qazaqtyń mártebesin aıqyndaıtyn, basqa ulttardan bir bas artyq qoıatyn zań qabyldaý kerek dep esepteımin.

Bul qaqtyǵys birinshi qaqtyǵys emes. Ózge ulttan uıat bolady dep bárin jyly jaýyp, jaýyrdy jaba toqı beretin bolsaq, qazaqtyń bedelin zań qorǵamaıtyn bolsa, bul oqıǵa áli talaı qaıtalanady. Basqa ulttarǵa memlekettik tildi bilýdimindetteý kerek. Bılik birlikti berik ustaýdy, ultaralyq tatýlyqty saqtaýdy halyqtyń moıynyna artyp, búlik bolsa eldi kinálaı bermeýi kerek. Halyqta onsyz da másele kóp. Olar bóten ulttyń aldynda qorsynǵandy kótermeıdi. «Qaıtsem bala – shaǵamdy asyraımyn?», «Qaıtsem nesıe, qaryzymnan qutylamyn?» dep qınalyp júrgen jurttyń júıkesine shı júgirtip oınaýǵa bolmaıdy. Munyń saldary aýyr bolýy múmkin. Qazaq ultynyń mártebesi men eldiń áleýmettik jaǵdaıy bılik bıiginen kóterilmese bolmaıdy. Ózge ulttardyń bári de aýqatty turady. Buǵan  eńbekqorlyǵy da sebep bolar, biraq memleket te olardyń basynan sıpap otyr. – deıdi bizge bergen suhbatynda jýrnalıst, «Adyrna» ulttyq portalynyń bas redaktory Ońǵar Qabden.

Ońǵar áriptesimizdiń sózi oılandyrdy. Jaraıdy, qaqtyǵys bastaldy,tynyshtyq buzyldy. Aýyl ómir úshin qaýipti aımaqqa aınaldy. Qaýipten alys jerge ketý kerek.  Qaýip – qaterden alys bolamyz dep dúngender úıin tastap qashsyn, aýdanyn, oblysyn tastap qashsyn. Biraq, ózin osy eldiń bir bólshegi, qazaqty otandasy sanaıtyn azamat memleketin tastap qasha ma? Bul neni bildiredi. Biz 130 ulttyń balasynyń aýyzyna asymyzdy tosyp, «Kók týdyń astynda kóńildi júrińder! Assambleıa týynyń astynda asyr salyńdar!»dep óbektep otyrmyz – aý. Sol óbekteý túbimizge jetetin sııaqty. Memleketine sense, aty dardaı Assambleıaǵa sense dúngen dúrkireı kóship, shekara asyp keter me edi? Óz bastaryna kún týǵanda mynaý. Qudaı betin ári qylsyn, áldeqalaı kún týsa bular qazaqtyń jeri úshin qolyna qarý alyp, jaýǵa shappaıdy – aý!? Dorbasyn arqalap, tynysh jaqqa shabýy bek múmkin.

Qaqtyǵys dúngenderden bastalǵan. Qazirdiń ózinde «Qazaqstan – kóp ultty memleket! Bizge birlik qymbat. Basqa ultty kemsitýge, qorlaýǵa bolmaıdy. Dúngen aǵaıyndarmen tatý bolýymyz!» kerek degen áńgimeni resmı basylymdar aıta bastady. Osy áńgime erteńdúngendi —  jábirlenýshi, al qazaqty zorlyq qylýshyǵa, jaýyz, qylmyskerge aınaldyryp jibermeı me?

 

DÚNGENGENDIŃ BOLAShAǴY QYTAIMEN BAILANYSTY MA?

 

Maqalany oqyp otyrǵan adam «Mynalar «Dúngen, dúngen!» dep qoımady ǵoı deıtin bolar. Olaı aıta bermes edik. Sebepter bolyp tur.

Bılik basý aıtty, el sabasyna tústi. Dúngender áli dúrligip jatyr ma eken? Ol ulttyń da resmı ókilderi ortaq saıasatqa ún qosqan bolar. Sony bileıik dep, Qazaqstan dúngenderi assosaııasynyń tóraǵasy Hýseı Daýrovtyń Facebook jelisindegi paraqshasyna kirdik. Kirdik te, Qytaıǵa kirip ketkendeı bolyp, sál turyp qaldyq. Jazbalaryna qarasań Hýseı myrzany Qazaqstan dúngenderiniń emes, Qytaı dúngenderiniń Assosaııasynyń tóraǵasy dep oılaısyz. Ol birese Qytaıdyń ekonomıkalyq daǵdarystan shyǵý týraly sheshimine qoldaý bildiredi, birese «Qytaı men Reseı arasyndaǵy taýar aınalymy bir jylda 110 mlrd. dollardy qurady!» dep maqtanady, «Almatyǵa Qytaıdyń eń kreatıvti qalasy Shenchjennan qytaı jastary keldi!» dep súıinshi suraıdy, «My s vamı Ýhany, my s vamı Kıtaı!» dep Qytaıǵa jiger beredi, «QHR tóraǵasy Sı zınpın halqymen birge dep…» kókiregin taǵy da maqtanysh kerneıdi dúngenbasynyń. Ol tipti, oqyrmandaryn uzaq ómir súrýdiń de qytaısha ádisin ustanýǵa shaqyrady. Hýseı myrza «Qazaqstandyqtardyń zeınetaqy júıesi túgili, bılikke degen senimi joǵalyp barady. Kináli mınıstrler men sheneýnikter otstavkaǵa ketýi tıis!» dep orys tilinde jazba jazyp, bılikti de synap qoıady. Bul kisi sonda dúngenderdiń bolashaǵyn Qazaqstanmen baılanystyryp otyr ma, áldeQytaımen be?

Qansha degenmen Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy bir ulttyń ókili ǵoı, eldiń azamaty ǵoı, dúngenderdiń atynan birliktiń, adamdyqtyń  sózin sóılep, Prezıdent Q. Toqaevtyń «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasyna ún qosqan shyǵar dep, ony qaradyq. Prezıdenttiń maqalasyn ashyp ta qaramaǵan bolar, biraq Qytaı halyqtyq demokratııalyq respýblıkasynyń Reseı Federaııasyndaǵy elshisi Chjan Hanhýeıanyń arnaıy «Interfaks» úshin jazǵan «Kıtaıskıı Sınzıan – prekrasnoe mesto gde arıt garmonııa» degen maqalasyn álemge jar salyp jarııalap qoıypty paraqshasyna. Sóıtken, Hýsekeń jan kerek bolǵanda, aqpannyń 8 – i kúni saǵat túngi 04: 30 – da «Qurmetti, Qasym – Jomart Kemeluly! Sizden shuǵyl arada Qordaı aýdanynyń terrıtorııasyna ásker engizýińizdi suraımyz…Sizden bizdiń ómirimizdi saqtaýyńyzdy, basbuzarlyqty toqtatýyńyzdy jáne beıbit ómirimizdi qaıtarýyńyzdy ótinemiz… Kómektesińiz bizge, balalardy jáne qarttardy qutqaryńyz!» degen jazba qaldyrady.

Osyny kórip, «Qazaqtyń baýyrynda jylan jylynyp jatqan joq pa?» dep te oılanasyń.

TÚIIN.

Árıne, ultymyzdy súıemiz, onyń qor bolmaǵanyn qalaımyz. Biraq, basqa ulttardy jek kóremiz degen sóz emes. Atadan kelgen qan jaýǵa túıilip, qonaqqa jaıylýdy úıretti. Anadan kelgen sút jatqa da jaqynǵa da meıirimmen qaraýdy úıretti. Asyl dinimizdiń qasıetti kitaby Quran «Shyn máninde múminder – baýyr!» dep tárbıeledi.  Allanyń elshisi, adamzatty asyly (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) Muhammed paıǵambar da «Din – kórkem minez» dep, al shynaıy musylmanǵa «Ózgelerge tilimen de, qolymen de zııan keltirmegen adam» degen anyqtama berip, soǵan saı bolýǵa shaqyrdy. Dástúrin dinimen egiz órgen qazaqtyń musylman balasy retinde bireýdi kemsitýge arymyz barmaıdy.

Ultaralyq daý týsa, «Bárinen de beıbitshilik pen birlik kerek! Birlik shaıqalsa,Táýelsizdikke zııany tıedi» deımiz. Al sol Táýelsizdik kimge kerek? Bárinen buryn qazaqqa kerek emes pe? Sondyqtanda, Qazaqstandaǵy qandaı sheshim de qazaqtyń yńǵaıy úshin qabyldansa eken! aıtqymyz kelgeni sol.

 

Baýyrjan ShIRMEDINULY,

Batys Qazaqstan oblysy

Syrym aýdany

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy