Búginde orys tilindegi kóptegen sózderdiń ózi túrki sózderinen bastaý alatynyn kópshilik bile bermeýi de múmkin. Osy máselege túrkolog ǵalymdar, lıngvıster tereń mán berip, túrkitektes halyqtardyń sózderi orys tilinde keń qoldanys tapqanyn dáleldegen.
2008-2012 jyldary «Ǵasyrlarǵa jalǵasqan jańsaqtyq» atty kitabymdy jazý barysynda KSRO ǴA Til bilimi ınstıtýty shyǵarǵan (Lenıngrad., Naýka,1969 j.) «Drevnetıýrkskıı slovar» jáne «Sravnıtelnyı slovar týngýso-manchjýrskıh ıazykov» (1975 j.) jınaqtaryna kóp ret úńilgen edim, kóne túrki jáne qazirgi qazaq tilimen dybystalýy da, maǵynasy da birdeı myńdaǵan orys (slavıan) sózderin ushyrattym.
Slavıan men túrki tilderin salystyra zertteý orystyń HII ǵasyrda (1185 j.) jazylǵan eń kóne ádebı shyǵarmasy sanalatyn «Igor polky týraly sózge» qatysty HIH ǵasyrdyń birinshi jartysynda-aq bastalǵan edi. Osy shyǵarmadaǵy «kýr» sóziniń «kýrıa» emes, túrkiniń qur, qora, qurǵan sózderinen paıda bolǵanyn tarıhshy A.Voltman 1833 jyly aıtqan. Al orys túrkology P.Melıoranskıı 1902 jáne 1905 jyldary «Týrekıe elementy v ıazyke «Slova o polký Igoreve» atty eki maqala jazdy. S.Malov ta «Tıýrkızmy v ıazyke «Slova o polký Igoreve» atty maqalasynda birqatar túrki sózderin taldaǵan. 1975 jyly osy kóne orys shyǵarmasynyń túrkilik bastaýlaryn zerttegen Oljas Súleımenovtiń «AZıIa» kitaby jaryq kórgeni belgili. Atalǵan zertteýshilerge ortaq nárse olar «Igor polky týraly sóz» shyǵarmasyndaǵy túrki sózderin «H-HI ǵasyrlarda Rýstiń Deshti Qypshaqpen kórshi bolýynan engen kirme sózder» degen pikirleri.
Alaıda 3-4 jyl zertteý kezinde kózim túsken túrki negizdi orys sózderi tek H-HI ǵasyrlarda Rýs Deshti Qypshaqpen kórshi bolǵanda jáne HIII-HV ǵasyrlarda Altyn Orda ıelik etken kezeńde ǵana paıda bolǵan deýge kelmeıdi. Tipti, zerttep qarasaq, qazirgi qazaq tilinde saqtalmaǵan nemese belgili birtulǵalyq ózgeriske ushyraǵan kóne túrki sózderi orys tilinde bar bolyp shyǵady. Bul – máseleniń áldeqaıda kúrdeli ekendigin baıqatady. Óıtkeni júzdegen orys sózderiniń túrki sózderiniń túbirinen ǵana emes, jalǵaý, jurnaqtarynan da, teris qaraı oqylýynan da, býyndar aýysyp ta jasalynǵanyn kóremiz. Mysaly, atalǵan «Sózdiktiń» 387-betinde «Oǵyz-namadan» keltirilgen «óńlik» sózi «lıo» dep aýdarylǵan. Osy sózdegi «lik» jurnaǵynan orystyń «lık», osydan lıchıko, lıo, lıemer, lıevaıa, lıchno, lıchnost, t.b. sózder týyndaǵan.
Jýyrda aıaqtaǵan kitabymda eki myńnan asa túrki negizdi orys sózderin kórsetkenimmen, bul sózderden ondaǵan myń sózder týyndaıtynyn osy mysaldan baıqaǵan bolarsyzdar. Zertteý qorytyndysy orys (slavıan) tiliniń ózindik etnostyq erekshe negizi bolmaýyn, sózderiniń basym kópshiligi túrki tili negizinde, al ózgesi grek, latyn jáne túrki tili arqyly engen parsy, arab sózderi ekenin kórsetti. Sonymen qatar tuńǵys jáne orys tilderine ortaq 471 sóz kózime ilikti. Qazirgi orys zertteýshileri A.Fomenko men G.Noskovskıı de: «Tıýrkskıı ıazyk, vpolne veroıatno, byl prostonarodnym ıazykom nashıh predkov, a rýsskıı ıazyk ıavlıaetsıa, skoree vsego, razgovornym ýproenıem erkovno-slavıanskogo ıazyka. Emý nashıh predkov naýchılı v erkvı, ı onı postepenno vytesnıl razgovornyı tıýrkskıı ıazyk» deıdi. Al Tatarstan zertteýshisi N.Hýsaınov «Orys tiliniń túrki negizderiniń sózdigi» jınaǵynda: «Erte zamanda arnaıy til mamany (grammatıst) túrki tilinen túrli joldarmen slavıan tilin qurastyryp shyǵarǵan» dep jazady.
Qazirde orys tilindegi túrki sózderi týraly birqatar eńbekter bar. Alaıda buǵan avtorlardyń qııalyna balaǵan orys qoǵamy da, túrki halyqtary da selt eter emes. Qolǵa alǵanymyz kópten kele jatqan «daýly másele» ekenin eskerip, kitabyma tek KSRO ǴA shyǵarǵan eki sózdikte bar orys (slavıan) sózderin ǵana terip alyp engizdim. «Ana tili» gazetiniń oqyrmandaryna kitaptyń birinshi bólimi – VIII-HII ǵasyrlarda kóne túrki jazba eskertkishterinen mysaldar yqshamdalyp usynyldy.
ABLA (avla): ab abla (av avla) ýstraıvat oblavý na zvereı:ab ablasar – kogda ýstraıvalı oblavnýıý ohotý (KCh9). //-KTúrki. abla, avla. Qaz. t. aýla, (ań aýla). (Qazaq hany «Abylaı» esimi osy aýlaýshy (ańshy) sózinen. Oırattyń hoshýt rýynyń HVIII ǵasyrdaǵy bir basshysy Baıbaǵystyń ulynyń aty da Abylaı bolǵan).
Or.t. oblava. «Ob» býyny jurnaqqa aınalyp, myńdaǵan sózderde qoldanylady: obrýgat, obmanýt, obskakat, obstrelıat, objalovat, oblıovka, t.b. Al «ob» jalǵaýynan bólingen «lava» sózinen: obladat, ovladet, vladet, vlast, vlastvovat, vlastelın, vladyka, Vladımır, Vladıvostok, Vladıkavkaz, Vladıslav, t.b. sózder týsa, al «lov» bolyp ózgerip, biraq «aýlaý» maǵynasyn saqtap: lovıt, lovlıa, lovkıı, lovchıı, t.b. sózderdi týdyrǵan.
AÇ, AÇIL raskrytsıa: tańri qapiúi açilti – raskrylıs nebesnye vrata (TT I144). AÇÜQ otkrytyı, ıasnyı: açuq kók – ıasnoe nebo (MK 4415). //-KTúrki.ach, achyl, achuq. Qaz.t. ash, ashyl, ashyq. Or.t. r(as)kryt, r(as)seıat, razveıat, r(as)kryt, (ıas)noe.
AÇU ote: seziksiz bir-oq sen aj meńü açü – poıstıne ty ved edın, o vechnyı ote (QBH1029). //-KTúrki. achý, ajý. Tat. t. átı. Or. t. otche, ote. (Shyńǵyz hannyń ákesiniń aty delinetin «Esýke» shyn máninde achýke – «áke» degen sóz).
AÚAZ rot, ýsta: netar jema elig aúazqa sevug erur – kak je mıly rýkı ýstam (Man I 237); AÚIZ1. rot, (MK 401);aúizta tut postoıanno chıtat, povtorıat (býkv. derjat na ýstah). //- KTúrki. aǵyz. Qaz. t. aýyz (aýz), «ýyz» býynynan Or. t. ýsta, (ýs)ta. OQS 1978. Aýyzsha – ýstno. Or.t. rot sózi de túrki. t. «urt» sózinen: URT – ýshko ıgolkı(MQ I 42). Qate aýdarǵan, «rot ıgolkı» bolýǵa tıis.
AÚI dragoennost: qazina uzasa kumu ham aúi – da ýdlınıatsıa v kazne serebro ı dragoennostı (JB 7412). //-KTúrki.aǵy. Qaz. t. l(aǵy)l, (aqy)q? Or. t. agat; dr(ago)ennost, dor(ogo)ı, b(oga)tstvo.
AÚNA valıatsıa, bıtsıa, metatsıa: siúun munúaq aúnar jorir ter keza – maraly, olenı ı lankı, brodıat chtoby povalıatsıa (JB 1413). //-KTúrki.aǵna.Qaz.t. aýna.Or. t. agonııa. DTS qurastyrýshylary «agonııa» sózin jasyryp, onyń sınonımderin jazǵan.
ALÇI obmanchıvyı; hıtryı: du alçi açünqa ózum bütmadim – ne verıý sam v etot obmanchıvyı mır (JB 1437); ARMAQÇI obmanık: armaqçisin uçun – ız-za ıh obmanıkov (KT b6). //- KTúrki.alchı, armaqshy. Qaz.t.aldamshy. Or. t. «ob» jalǵaýy qoıylyp ob(manchı)k, manıt, manıl, po-manıl, za(manı)t, sondaı-aqalchnyı sózi.
ALIÚ (jabilaq) plohoı (MQ 448). //- KTúrki.alyǵ, ıablaq. Or. t. ploh, (ploh)oı.
AMIR lıýbıt (TT III98); AMIRAN – vozvr.otamra- lıýbıt: otru ertinu amranu menin atamin ataju oqidi – potom on, preıspolnıvshıs lıýbovıý, pozval, nazyvaıa menıa po ımenı (Man III 2312). //- KTúrki.amyr. Qaz.t.emiren, emirený (tamyr bolý). Or.t. amýr (ıtalııada l, amore).
AMRUL (AMRIL) ýspokaıvatsıa, prıobretat pokoı: qajnar asiç amruldi – kıpıaıı kotel ýspokoılsıa (t.e. perestal kıpet (MK I 248); AMURT – ýspokaıvat; ol beg opkasin amurtti – on ýspokoıl gnev beka (MK III 428). //- KTúrki.amrýl, a(mýrt).Or.t. mır, mırnyı, smırno, ýmer, p(omer), z(amrı), z(amer), t.b.
VAÇA, VAÇAT hrıstıanskıı post (MQ 20712); ariúbaçat – v chıstote postıtsıa (Suv 52413). //- KTúrki.bacha, bachat. Or. t. post, postıtsıa.
BAÚATUR ımıa sobst. ı tıtýl. – bogatyr. //- KTúrki.baǵatur. Qaz. t. batyr, bahadur. Or. t. bogatyr.
VALA slýga, pomonık (MK 54717). //- KTúrki.bala. Tat. t. malaı. Or. t. maloı, malysh, malchık.
VALVAL balbal, rıtýalnyı kamen, sımvolızırýıýıı cheloveka: baz qaúaniú balbal tikmi – postavıl balbal Baz-kaganý (KT16). //- KTúrki.balbal. Qaz. t. balbal. Or.t. bolvan, balda.
BALU, balu balu baıý-baıý (MQ 54717). //- KTúrki.balý balý. Or. t. baıý-baıý.
BAN – vozvr.otba-: povıazat, prıvıazat sebe): altunliú kesig belimká bantim – ıa povıazal zolotoı kolchan sebe na poıasnıý (E 105). //- KTúrki.bantym. Qaz. t. baý, baıladym. Or. t. bant, bantık.
BAQIR krıchat, revet: teva baqirdi – verblıýd revel (MQ 52615). //- KTúrki.baqyr. Qaz. t. baqyr. «Qyr» býynynan Or.t. (kr)ık, (kr)ıchat, t.b.
BARÇIN shelkovaıa materııa (MQ 2546). //- KTúrki.barchyn. Qaz. t. barshyn. Or. t. parcha.
BARQ zdanıe, soorýjenıe: anaradinciúbarqjaraturtim – ıa porýchıl ım postroıt osoboe zdanıe (KTm12). //- KTúrki.barq. Or. t. barak.
BASA posle, sledom: men anda basa keldim – ıa prıshel posle nego (MK 5442).//- KTúrki.basa. Qaz. t. izin basa. Or. t. po(sle).
BIQIN bok (MK 20110): biqin uza isirsar tavar kirur – eslı (mysh) ızgryzet boka (ý odejdy), postýpıt tovar (prıbyl) ( TT VII 3616). //- KTúrki.Byqyn. «Byq» býynynan Or. t. bok sózi. Qaz. t. (bók)se,myqyn.
BIŞ BUŞAN, VUŞRUL pechalıtsıa: sen nen buşma buşrulma – ty sovsem ne pechalsıa ı ne trevojsıa (Suv 62218). //- KTúrki.bysh, býshan, bushrul. Or.t. pechal. Qaz.t. peshene?
ÇAB (Çav,Savi) slava, ızvestnost, molva:bilig esi çab esi ben-ok ertim obladatelem mýdrostı, obladatelem slavy byl ımenno ıa (Ton7);ÇABLIN, SAVLAN proslavlıatsıa, stanovıtsıa ızvestnym: erçavlandi – mýjchına proslavılsıa (MK 38817).//- KTúrki.chab,chablan. Or. t. slavıan, slavıt, proslavlıat, slava (bogý), t.b.
ÇAYILA, (çoúla, çumla) shýmet (MK 586). //- KTúrki.choǵla, chaǵla, chýmla. Qaz. t. shýla, shýlat. Or.t. shým, shýmno, shýmet.
ÇALPAŞ pachkatsıa, zagrıaznıatsıa (MK 37012). //- KTúrki. t. chalpash. «Pash» býynynan Or.t. (pach)kat, t.b.
ÇALQ – ızobr.shlep, hlest (MK 1766). //- KTúrki.chalq. Qaz. t. shalp-shulp. Or.t. shlep-shlep.
ÇAP hlestat. stegıvat:ol atni çibiq birla çapdi – on podhlestyval konıa prýtom (MK 2654); ÇAPIL strad.otÇAP- byt kaznennym (býkv. zarýblennym) (MK 32810). //- KTúrki.chap, chapyl. Qaz. t. shap, shabyl. Or.t. (sab)l)ıa. Ýkr.t. (shab)l)ıa.
ÇARA sredstvo, sposob deıtsvııa (ýhırenııa):qamuú nenra hila etigçara bar – v otnoshenıı vseh veeı ımeetsıa kakoe-nıbýt ýhırenıe, sredstvo (JB 972). //- KTúrki.chara. Qaz. t. shara (shara qoldaný). Or. t. chary, o(charo)vat, charodeı.
ÇIYAJ, ÇIYAN bednyı, neımýıı (MK 268): çiúaj bodunuú baj qiltim – bednyh poddannyh ıa sdelal bogatym (KT29). //-KTúrki.chyǵaı, chyǵan. Or.t. ygan.
ÇULVU,ÇIMYUQLAN hýla, vozvodıt hýlý: kisi çimúuqlandi – chelovek rasprostranıal hýlý (MK 4043); çulvu sózlarmiş(Suv 14812). //- KTúrki. chýlvý, chym(ǵuqla). Or.t. hýla, hýlıt.
ÇIN ıstına, pravda: çin sóz – pravdıvoe (MK 50316); ÇINLA vyıasnıat ıstıný: ol isiú çinladi – on vyıasnıl ıstıný v tom dele (MK 5741). //- KTúrki.chyn. Qaz.t. shyn. Or. t. ı(stın)a.
EGIR okrýjat, obhodıt, krýjıt:on erig egirip ólurtimiz – ýbılı, okrýjıv desıat mýjeı (KT b47). //- KTúrki.egir. Qaz.t. ıir, úıir, ıger. Or. t. eger.
ENENI nız, spýsk; nızkıı, nızmennyı:en joq – nızkoe ı vysokoe (MK I 49). //- KTúrki.enish.Qaz.t. eńis. Or. t. nız. v(nız), (nız)ın)a, (nız)kıı, (nıj)nıı, (nız)mennyı.
ENUK detenysh zvereı (MK I 72).ENUKLÁ enıtsıa: it enukládi – sobaka oenılas (MK I 308).//- KTúrki.enúk.Or. t. enok.
ENRÁ, ENRÁN revet : ińan eńrasá bota bozlar – eslı verblıýdıa zarevet, verblıýjenok jalobno prokrıchıt (MK I 120); ińan eńrándi – verblıýdıa zarevela (MK I 289). //- KTúrki.eńrá, eńrán. Qaz.t. eńi(re), yńran, «re» býynynan Or. t. (re)vet.
ERIK otsyrevshıı, gnıloı (MK I 70). //- KTúrki.erik. Qaz.t. shi(rik). Or. t. (rýh)lıad.
ERRÁL pılıt,raspılıvat:jiúaç erpáldi – derevo raspılıvalos (MK I 244).//- KTúrki.er(pál).Or. t. (pıl)ıt.
ERRÁ I. mocha (MK I 38); II. vosklıanıe, pobýjdaıýee oslov sparıvatsıa (MK I 38). //- KTúrki.errá. Halyqar. (erre)kııa.
ERTÁ ýtro(MK I 124). andan soń ertáboldi –zatem nastýpılo ýtro (LOK 44).
//- KTúrki.ertá. Qaz.t. erte. Or. t. ýtro.
IDI, III,IGÁ, IJÁhozıaın, vladele, gospodın: ev igasi –hozıaın doma (TT VII2817); otukan jisda jeg idi joq ermi – v Otıýkenskoı zemle ne bylo horoshego hozıaına (KT m4).//- KTúrki.idi, igá, ııá. Qaz. t. ıe (ege, egemen). Or. t. ıga (mong.-tatarsk. ıga!).
IKIRÇU somnıtelnyı (TT III117); IKIRT byt podavlennym, ýgnetennym (Suv 1021). //- KTúrki.ykyrchy, ykyr. Qaz. yǵyr. Or.t. ogorchat.
IL eplıat, zaaplıat: tikan tonnú ildi – kolıýchka zaepıla shýbý (MK I 169); ILI : ili qapuú – dver, zakrytaıa na krıýchek (MK I 192). //- KTúrki.il. Qaz. t. il,ilý. Or. t. zaep(ıl), zakr(yl); lov, ýlov, lovıt.
INIR (ymyrt) predrassvetnye sýmerkı (TTV A76).//- KTúrki.ińir, ymyrt. Qaz. ińir, ymyrt. Or.t. s(ýmerk)ı.
IRBI Çrys, leopard:bir biçin ikinti quntuz uçunç irbiç– odın – obezıana, vtoroı – bobr, tretıı – rys (Uig D6). //- KTúrki.i(rbish). Qaz. t. i(rbis). Or. t.rys.
IRK sobırat: er tavar irkti – mýjchına sobıral ımýestvo (tovar) (MK III 420).//- KTúrki.i(rk). Qaz. t. (irik)teý. Or. t. (rek)rýt, (reg)ýlıarnye (áskerge qatysty)
JAD, JADÇI volshebnık, zaklınatel:lu` onturguçi jadçi boltumuz ersar – eslı my stalı zaklınatelıamı drakonov ı volshebnıkamı (TT IV A60). //- KTúrki.ıad, ıadchy. Qaz. t. jady, jadyshy. Or. t.(ved)ma, (ved)at, ıad, (ıado)vıtyı.
JAYI vrag: tajaúiú jaúiladim – ıa voeval s vneshnımı vragamı (E 454).
KTúrki.ı(aǵ)y. Qaz. t. jaý. Or. t. vrag, vr(agı). //- KTúrki.oǵry+ıaǵy Qaz. t.ury+jaý Or.t. Vor+agı – varıag.
JALAŃ, JALIŃ golyı, nagoı: jalań bodunuú tonluú qiltim –nagoı narod ıa snabdıl odejdoı (KT b29).//- KTúrki.ıalyń,ıalań,«ıal, ıaly» býynynan Or.t. (goly)ı,na(goı).Qaz. t. jalań, jalańash.
JALAŃUQ, JALŃUQ chelovek: tańrili jalańuqli –bogı ı lıýdı (Suv 615).//- KTúrki.ıalyńuq.Or. t. chelovek.(Kitaptyń II-bólimin qarańyz: Tula-boıy (telo, týlovıe + beıe) – chelovek.
JALYAN ljıvyı, lojnyı: jalúan kisi – lgýn (MK III 37). //- KTúrki.ıa(lǵan). Qaz. t. ja(lǵan). Or. t. lgýn.
JALTRIQ sverkanıe: tort taluj oguz suvinin jaltriqinça bolur – býdet podobno sverkanıe vody chetyreh okeanov (Suv 4619).//- KTúrki.ıalt(ryq). Qaz. t. jalty(raq).jarqyl. Or. t. zerkalo, sverkanıe
JANA snova: tabúaçqa jana içikdi – on snova podchınılsıa tabgacham (Ton.2). //- KTúrki.ıana. Qaz. t. jańa, jáne. Or. t. s(nova).
KIR, KIRLIG grıaz, grıaznyı: kirlig kirsiz nomlar –«grıaznye» ı «chıstye» darmy (Suv 24515). //- KTúrki.kir, kirlig. Qaz. t.kir, kirlegen. Or. t.(gr)ıaznyı.
KIRSIZ chıstyı:kirsiz ariú–chıstyı (TT V A52).//- KTúrki.kirsiz. Qaz. t.kirsiz,«siz» jalǵaýynanOr. t. (chıs)tyı, (chıs)tıt, t.b.
KÓÇ kochevka, kocheve: kóçüńni ózuńdá ozaiı – posylaı svoe kocheve ranshe sebıa (JB3733). //- KTúrki.kóch. Qaz. t.kósh. Or. t. (koch)evka, (koch)eve, Koshevoı, koeı.
KÓÇÜR pereselıat, kopırovat:ol bitik kóçürdi – on skopıroval knıgý (MK II 75). //- KTúrki.kóchúr. Qaz. t. kósh, kóshir, kópir. Or. t. pere(koch)evat, (kopır)ovat.
KÓKIŞ nazvanıe ptıy:kókişturna kókdá ünün jańqular – kıokısh ı jýravlı kýrlykaıýt na nebe (JB187). //- KTúrki.kókish. Qaz. t.kókek. Or. t.(kýkýsh)ka.
KÓKLANplankı:er kóklandi – k sedlý prıkrepılı plankı (MK II 253).//- KTúrki.kóklán.Or. t. (plan)k.
KÓRÜK gorn ıývelıra ılı jestıanıka (MK I 191).//- KTúrki.kórúk.Qaz.t.(kór)ik.Or. t.(gor)n.
KÓZAGÜ kocherga: kózágü uzun bolsa elig kójmás – eslı kocherga býdet dlınnoı, rýka ne sgorıt (MK I 448).//- KTúrki.kóságý. Qaz.t. (kóse)ý. Or. t.(koche)rga, (koche)gar.
KÜÇ sıla: tańri küç bertü küçün – tak kak bog daroval sılý (KT b12); KÜÇLÜG mogýestvennyı: antaú küçlüg men – ıa takoı sılnyı (ThS II 32).//- KTúrki. kúch, kúchlúg. Qaz.t. kúsh,kúshti. Or. t. mo(gý)estvennyı, mo(gých)ıı, mo, po(mo).
KÜJALÁ vykolachıvat mol (MK III 329).//- KTúrki. kúıala. Qaz.t. kúıele. Or. t. vy(kola)chıvat.
LI pılıýlıa (Raçh II 230). //- KTúrki. li. Or. t. pı(lıý)lıa.
LI slız (MK 4987).//- KTúrki.li, lish. Or. t.(lı)pkıı, lı(pnýt,s(lız), s(lıý)na, s(le)zy, k(leı), (lız)at. keri aıtylǵannan Qaz. t.(sil)ekeı, (jyl)bysqy, je(li)m.
MAJAQA ýstanavlıvat znakı, ostavlıat sledy, znakı: artsajumajaqajur– býdet ostavlıat znakı na kajdom prıgorke (TT VII 425). //- KTúrki. maıaqa. Or.t. maıak. Qaz. maıa, shóp maıalaý.
MAMU jenına, soprovojdaıýaıa nevestý v pervýıý brachnýıý noch (MK III 235). //- KTúrki. mamý. Or. t. mama. Qaz. t. mama bıe?
MANU stepnaıa koshka, manýl (Suv 61014). //- KTúrki. maný.Qaz. t. málin. Or. t.manýl.
MAŃA (dat. ot men);mne:qopmańakórti –mnogıe narodymne podchınılıs (KT30).
//- KTúrki. mańa.Qaz. t. maǵan. Or. t.mne.
MENI, (MENIG) menıa: ariúlati menig jazuqluú qulun – (bog) ochıstel menıa, raba greshnego (JB2320). //- KTúrki. meni, menig. Qaz. t. meni. Or. t.menıa.
MEŃALIG lıkovat(JB882).//- KTúrki. meńalig,«lig»býynynan Or. t.(lık)ovat.
NESNÁ (neń) nechto, ve (Iýg S6). //- KTúrki. nesná. Or. t.nechto, ve.
NIZDAY tochılnyı kamen (MK 2349).//- KTúrki. nyjdaǵ. Or. t. najdak.
OÇAQ ochag, pech (TT VI86, MK I 490).//- KTúrki.ochaq. Or. t.ochag.Qaz. t.oshaq.
ODUY bodryı: baliq oduú – ryba bodrstvýet (KR 172).//- KTúrki.oduq. Or. t.bodryı. Qaz. t.oıaý.
OLUQ1. koryto, koloda (MK I 67); 2. lodka (MK I 68).//- KTúrki.oluq. Or. t. k(olod)a, lodka. Qaz. t.oıyq, qaıyq,
OMIL vzmyvat: kók qaliq ara omilip (Suv 7519). //- KTúrki.omyl. Or. t. vzmyl.
ÓGIT pobýd ot óg- sovet, nastavlenıe: ógutugá kórá qildi – on postýpıl soglasno ego sovetý (LOK 376). //- KTúrki.oqytchy.Qaz. t. oqytýshy, úgitshi. Or. t. (agıt)ator.
OQLAYU okrýglyı: jilan oqlaúu – zmeıa krýglaıa (Iýg S213).//- KTúrki.oqlaǵý. Or. t. okrýglyı.
ORDU stavka, rezıdenııa hana, dvore: kelip tegdi elig turur orduúa – on doshel do stavkı pravıtelıa (JB2720). //- KTúrki.ordý. Qaz. t.orda. Or. t. g(orod), g(oroda), dv(ore).
ORLAŞ krıchat drýg drýgý: bodun qamuú orlasdi – vse lıýdı krıchalı drýg drýgý (MK I 239). //- KTúrki.orlash. Or. t.orat. Qaz. t. ursys.
ORUN tron, sıdenıe: jeti altunluú taú içintá orun ornaú tutmişlar v semı zolotyh gorah onı derjalı tron (Suv 50915).//- KTúrki.orun. Qaz. t. oryn. Or. t. tron.
OSUY sposob, manera, harakter: bu is osuúi muntaú – harakter etogo dela vot takoı (MK I 64). //- KTúrki.osuǵ. Or. t.sp(osob).
OTRUY ostrov: erdánilig otruúqa tegdilár– onı dostıglı ostrova sokrovı (KR 337).//- KTúrki.otruq. Or. t. ostrov. Qaz. t.aral.
ÓÇ, ÓÇÜT mest: bizká kelip óc ótár – podoıdıa k nam, vzyvaıýt o mestı (MK II 103).
//- KTúrki. óch, óchút. . Or. t.m(est), nenav(ıst). Qaz. t.ósh.
ÓL (óli) ýmeret: iki oúlin birlá ólti – on ýmer vmeste s dvýmıa synovıamı (E313).//- KTúrki. ól, óli. Qaz. t.ól, ólik, óli. Or. t. valı, valıt.
ÓR, ÓV, ÓRÜŞ elovat, poelýı: ol meniń birlá opusdi – on elovalsıa so mnoı (MK I 180). //- KTúrki. óp, ópúsh.Qaz. t. óp, óbis. Or. t. l(obz)at, el(ov)at,poel(ov)at,(ob)nıat, g(ýby).
ÓRGI vozdvıgat: el orginin anta orgipan etitdim – ıa velel vozdvıgnýt tam tron (pravıtelıa) strany(MCh34). //- KTúrki. órgi.Or. t. (orga)nızovat.
ÓRLÁ podnımatsıa: joqaru ucup jasil kokk orlap– poletevvverh v golýbye nebesa (JB4348).//- KTúrki. órlá.Qaz. t.órle.Or. t. orel.
QAFTAN verhnıaıa odejda, kaftan: ol qaftaniú qurladi – on podpoıasal halat (MK II 298).
//- KTúrki. qaftan. Qaz. t. qaptan(qap kııý, qaptaný).Or.t. kaftan
QAYAZ, QAYAZLUQ doblest: qari bolúundin meniń qaúazluqum joq turur – ız-za starostı ý menıa net moeı prejneı doblestı (LOK 381). //- KTúrki.qaǵaz, qaǵazluq.Qaz. t. qaǵylez, q(aǵylez)d)ik.Or.t. d(oblest).
QAL ostavatsıa, otstat: tu`rk sir bodun jerintá bod qalmadi – v strane naroda tıýrok-sırov ne ostalos poddanyh (Ton4). //- KTúrki.qal. Qaz. t.qal, qaldyq. Or.t. kal.
QALIQ nebo, nebesa, nebesnyı, vozdýshnyı: qaliq qasi tu`gdi – nebo nahmýrılo brovı (JB 1813).//- KTúrki.qalyq. Or.t. golýb, (golýb)oe, (glýbok)ıı.Qaz. t.qalyqtaý.
QATA, QATNAT kratno (vo sto krat), povtorıat(JB 5313). //- KTúrki.qata. Qaz. t. qata, qaıtara.Or.t. krat, kratno..
QATUR hohotat, za(kat)yvatsıa smehom (MK II 201). //-KTúrki.qatur. Qaz. t. qatyr(kúldirý).Or.t. ho(hot)at, za(kat)yvatsıa.
RABÇAT prınýdıtelnye raboty, bezvozmezdnoe ıspolzovanıe pravıtelem tıagla
poddannyh (MK 2273).//- KTúrki.rabchat.Or.t. rabota.
SAL brosat, kıdat: basin alip qoıa saldi – shvatıv za golový, vybrosıl (MK II 24). //- KTúrki.sal. Qaz. t.sal. Or.t. bro(sal).
SAVLA govorıt (MK III 297). //- KTúrki.savla. Qaz. t.sóıle. Or.t.slova
SERIG blestıaıı: serig altunim–moe blestıaee zoloto (E 415). //- KTúrki.serig. Qaz. t. sary.Or.t. sergı.
SIŃ ET zvenet: qulaqim siń etti–ý menıa zazvenelo v ýshah (MK III 358). //- KTúrki. siń et. Qaz. t. shyń et. Or.t. zvenet.
USIN, SUNUL protıagıvat, oýpyvat rýkamı (MK II 28). //- KTúrki.sýn,usun, sunul. Qaz. t.usyn, usynyl.Or.t.sýnýt.
SUQI ekotat: ol ani suqidi–on ekotal ego (MK III 269). //- KTúrki.suqy.Qaz. t.shuqy. Or.t.(eko)tat.
SURQAÇ lak, smola dlıa obrabotkı rýkoıatok holodnogo orýjııa (MK I 454). //- KTúrki.surqach.Or.t. sýrgých.
SUS – zadevat: kemisusursinur–lodka (ıh) zadevaet ı razbıvaetsıa (KR 175). //- KTúrki.sus. Or.t., Halyqaralyq «SOS!»
TABAR ımýestvo:türgáş qarluqiú tabarin alip – zahvatıv ımýestvo tıýrgesheı ıkarlýkov (MCh29). //- KTúrki.tabar. Qaz. t.tabar, tabys. Or.t. tovar.
TAL lıshatsıa chývstv (UigIVC171).//- KTúrki.tal.Qaz. t.talý. Or.t. ýs(tal).
TALA step. TALAJ (dalai) okean, more; bolshaıa reka (?): munda etil murán degán bir
talaj bar erdi– zdes nahodılas bolshaıa reka, nazyvaemaıa Itıl-rekoı (LOK 185).
//- KTúrki.talaı, dalaı.Qaz. t.(dalı)ǵan, (tele)geı, dala, (Dalaı)-lama. Or.t.(dolı)na, (dale)kıı,(dalnıı).
TALQAN podjarennaıa mýka, tolokno (MK II 189).//- KTúrki.talqan.Qaz. t.talqan. Or.t. tolokno.
UÇ ıschezat, ýhodıt: aniń quti uçdi– ego schaste ýshlo (MK I 164).//- KTúrki.ých. Qaz. t. ush.Or.t. (ısch)ezat, (ýsh)lı.
UÇLUY ımeıýıı kone, el: uçluú qilip – ımeıa el (Suv 257).//- KTúrki.u(chl)uǵ.Or.t. el, (el)e(ýs)tremlennyı.
ÜTÜK ýtıýg (MK I 68).//- KTúrki.útúk. Qaz.t. útik (ótik).Or.t. ýtıýg.
ÜTRÜK hıtre (MK I 102).//- KTúrki.útrúk.Or.t. (hıtr)e, h(ıtr)yı..Qaz.t. (ótir)-ik.
ÜZÜLMÁK prekraenıe, gıbel (Suv 16516).//- KTúrki. (úzúl)mák. Qaz.t. úzil (búgil?).Or.t. gıbel.
XOJA staryı, starık: jigit xoja bolur jańi eskirür – ıýnosha stanovıtsıa starıkom, novoe stareet (Iýg.V195).//- KTúrki.hoja.ShT.ıe,ege, ejen. Qaz.t. qoja.Or.t.(hozıa)ın,(hozıa)ıstvo, (hozıa)ıstvennyı; ý(vaja)emyı.
Qysqartylǵan sózder: KTúrki. – kóne túrkishe; ShT – shyǵys túrki dıalekti (qazaq, tatar, qyrǵyz, mońǵol, býrıat, oırat ); Qaz. t. – qazaq tilinde; Or.t. – orys tilinde; (KT m8) – 732 j. ornatylǵan Kóltegin kishi jazýynyń 8-joly; (MQ II 120) – M. Qashqarıdiń 1074 jyly jazylǵan «Dıýan luǵat at-túrk» eńbeginiń II- tomynyń 120 beti; (JB 14512) – J.Balasaǵunnyń 1069 j. jazylǵan «Qutadǵý bilik» shyǵarmasynyń 145 betiniń 12-joly; (Iýg A12)- A.Iúgnekı; (LOK 12) – «Oǵyz-nama», 12 bet, t.b. HIII ǵas. ortasyna deıingi derekter. Eskertý: //- belgisimen «Drevnetıýrkskıı slovar» mátininen avtordyń túsindirmesiniń ara-jigi kórsetildi.
Hasen QOJA-AHMET
