"Atadan ul týmaıdy mendeı sabaz..."

2380

Qazaqtyń ańyz-áńgimelerinde aıtylatyn, batyrlar jyry men hıssa, dastandarynda jyrlanatyn nebir batyrlar beınesin oqyp ósken urpaq «shyn máninde ómirde osyndaı batyrlar bolsa ǵoı shirkin» dep ańsaýy zańdy nárse. Batyrlar jyrynda ǵajap erlik kórsetip, jalǵyz ózi qaptaǵan qalyń jaýymen qaıtpaı shaıqasatyn batyrlardy ásirelep jyrlaǵan aqyn-jyrshylardyń qııalynyń, olardyń shyǵarmashylyq izdenisiniń jemisi dep qarasaq ta, elin, jerin jaýdan qorǵaıtyn batyrlardy barlyq kezde ardaq tutqany málim. 

Balýan Sholaq Baımyrzauly týraly oı tolǵaıtyn tusta, halyq tvorchestvosyndaǵy balýandar men batyrlardyń qııaldyq beınesiniń naqty ómirde analogynyń bolǵan­dy­ǵyna kózimiz aıqyn jetedi. Tipti halyq ádebıetindegi tıptendirilgen kúsh ıeleri men jaýjúrek batyrlardyń ózi kóbine bir qyrynan ǵana beınelenip otyrsa, al shyn ómirdegi balýannyń boıyndaǵy týabitti kóp qyrly, alýan sapaly qasıetteri men qyrlary – halyq ardaq tutqan keıipkerler boıy­nan, is-áreketterinen de asyp ketedi.

Qazaqta nebir balýandar ótken, biraq Balýan Sholaq olardyń bir de birine uqsamaıdy eken, dúnıeden baz keshken nebir ánshiler ótken. Baımyrzauly olardyń da eshqaısysyna uqsamaıdy, saıyn dalamyzda nebir sazgerler bul dúnıeni ánge bólep ótipti. Balýan Sholaq olardyń da bir de birine uqsamaıdy, uly keń baıtaq dalamyzda boıyna mol óner qonǵan ónerpazdar da ótken, Balýan olardyń da eshqaısysyna uqsamaıdy.

Balýan Sholaq tarıhymyzda hattalǵan, hatqa túsken tarı­hı tulǵalardyń bir de birine uqsamaıtyndyǵymen, alaıda sol talant­ty shoǵyrdyń boılarynda bar qa­sıetter, sıpattar, rýhtar táńirdiń qalaýy­men tula boıyna bitken ǵajap daryndy tulǵa. Baımyrzauly – daýylpaz aqyn, dúldúl ánshi, jaýyryny jerge tımegen balýan, qaıtalanbas sazger, sal-seri, ırk óneriniń negizin qalaýshy ónerpaz, halyqtyń muńyn, joǵyn joqtaýshy, áleýmettik ádildik úshin arpalysqan naǵyz kúresker.

Balýan Sholaq kúsh ónerin kór­setýde teńdessiz balýan, júrgende qara jerdi teńseltip jiberetindeı nebir alyp kúsh ıeleriniń jaýyrynyn jerge tıgizip, «qabyrǵasyn qa­qyratqan», tizesin dirildetip búktir­gen jaratylysy bólek jan. Eger ol kásibı kúres ónerimen biryńǵaı aınalysqan bolsa, onda Reseı patshalyǵynda, árisi Eýropa, Amerıka, Azııa, Afrıka qurlyqtarynda eshkimge de des bermeıtin, álemge áıgili balýandardyń biri bolar edi. Al kir tasyn kóterýden de aldyna jan salmas álem chempıonynyń biri bola­tynyna kúdik bolmas, al at sporty salasynda da, ırk ónerinde de eshbir eldiń sportshysy jasaı almaıtyn, kózdi arbaıtyn, kórgen jan tańqalatyn óner kórsetip, trıýk jasaıtyn, qaıtalanbas ırk óneriniń maıtalmany atanar edi. Ol – at sportyn damytýshy, qazaq jerinde ırk óneriniń negizin qalaýshy tulǵa, ulttyq ónerimizdi jańa sapalyq deńgeıge kóterip ketken sportshy, dástúrimizdi, adamzattyq qundylyqtardy jańǵyrtqan jańashyl tarıhı qaıratker.

Saıyn dalamyzda dál Balýan Sholaqtaı kúrestiń shyn máninde iri óner saıysy bolyp tabylatynyn isimen kórsetip, túkti kilem ústinde dákeldik ornyqtyrǵan, ony tanytqan eshkim joq

Saıyn dalamyzda dál Balýan Sholaqtaı kúrestiń shyn máninde iri óner saıysy bolyp tabylatynyn isimen kórsetip, túkti kilem ústinde dákeldik ornyqtyrǵan, ony tanytqan eshkim joq.

Balýan Sholaq ósken ortasynyń qabilet-qarymyn ashýǵa múmkindik bermegenine qaramastan, sol otarshyl qoǵamnyń ádiletsizdigimen ashyq, taısalmaı kúresken, narazylyǵyn, qarsylyǵyn ashyq bildirgen balýan. Otarshyl qoǵam sol úshin de odan qutylǵysy keldi, qýdalaýǵa saldy, balýan báribir alǵan baǵytynan qaıtpady.

Betpe-bet kelgen jaýy odan yqty, sypsyń ósek taratyp, jalǵan aryz jazǵandar balýannan qorqyp boılaryn úreı bıledi, ol ádilettilikti tý etken qaıtpas kúresker edi. Balýan Sholaqtyń bir ózi ǵana orny tarıhtaǵy jetispegen, jetpeı jatqan olqylyqtarymyzdyń ornyn toltyryp ketti.

«Tutqasyn dúnıeniń úıirgendeı» alyp kúsh ıesi retinde tanylyp, ańyz etildi, kózi tirisinde-aq ańyz adam­ǵa aınaldy. Aqyn-jyrshynyń shyǵar­ma­lary belgili dárejede óziniń ómirine de qatysty, aqyn Syrbaı Máýlenov aıt­qandaı «óleńim – meniń ómirim».

Balýannyń artynda tolyq jınaq­tal­maı qalǵan, bizge jetken óleńderi, ánderi onyń shyn máninde ómiri, «tar jol, taıǵaq keshýdegi» tar kezeńdegi ǵumyry dese de bolǵandaı.

Án-jyry men óleńinde óz ómiri meılinshe shynaıy beınelengen aqyn-kompozıtor Balýan Sholaq dep aıta alamyz. Óıtkeni Balýannyń án-jyry men óleńderi taqyryby, sıýjeti, áýezi, tabıǵaty jaǵynan qazaq aqyndarynyń bir de biriniń shyǵarmasyna múlde uqsamaıdy, solaı bola tura sıpaty jaǵynan dástúrlik arnany damyta túskenin baıqaımyz.

Jyraýlar poezııasynda nebir kes­kin­der, batyrlyq qasıet, rýh, ulttyq sıpat kúshti kórinis tapqan bolsa, XIX ǵasyrdaǵy aqyndar shyǵarmasynda Balýannyń shyǵarmasyndaǵydaı poezııada adam kúsh-qýaty, kúshtiń qudireti, kúshtiń qaınar kózi men bulaǵy arnaıy jyrlanbaıdy. Aqyndar bul máselege tereńdep bara bermeıdi, ony jyryna arqaý da ete bermeıdi. Adam kúshiniń tabıǵatyn jyrlap kórsetýde Balýannyń óleńderiniń bitimi de, bolmysy da ala bóten, bólek dúnıe. Oqyrman Balýan óleńderinen tasqyndaǵan qýatty kúshtiń arynyn sezinip, aqynnyń kúshin, ekpinin onyń óleń joldary sonshama dáldikpen jetkizgenin túısinedi.

Poezııada eń kóp jyrlanatyn nárse – sezim. Óıtkeni adam jansyz týyndy emes, taýdyń, tóbeniń, qyr men jotanyń, saı-salanyń, ózen-kólderdiń beınesi, jınaqtap aıtqanda, tabıǵattyń, ásirese, taýdyń beınesi meılinshe mol jyrlanady. Bul taqyrypty qozǵamaǵan qalamger de, sýretshi de joq. Al adam kúshi bul – kózben kóretin nárse emes, materıaldyq dúnıe de emes, abstraktili dúnıe, bul adam boıyndaǵy qýat, is-áreketke kóshken jaǵdaıda naqtyly nátıje kóz aldyńyzda. Dúnıeni ózgertetin bilek kúshi men aqyl kúshi. Abaı qara kúshtiń eki jaqty bolatynyn jazady, ol: qıratady da, jasaıdy da. Balýan óleńderinde sıpattalatyn kúsh bul – jasampaz kúsh, ádilettilikke qarsy turatyn kúsh. Ondaı kúshtiń ıesi – Balýannyń ózi. Onyń ózi:

Jazyǵym myqtylyǵym, kúshim

basym,

Dushpannyń talqandadym talaı

tasyn, –

dep jyrlaıdy. Kúshi basym bolǵandyqtan ishi tarlar ony kóre almasa, al dushpany qorqyp, úreı qushaǵynda qaldy. Nemese:

Men ózim osy kezde tasyp júrmin,

Keýdesin dushpandardyń basyp

júrmin, –

deıdi.

Bolmasa:

Bul kúnde jıyrmada meniń jasym,

Qamaldyń buzar kezim taý men

tasyn, –

deıdi.

Bul kúıreýik aqynnyń óleń joldary emes, daýysy jer-kókte naızaǵaıdaı kúrkiregen aqynnyń, ǵajap kúsh ıesiniń, sonymen qatar sonshama jan dúnıesi názik jannyń keýdesinen tógilip túsken alqa syndy jyr joldary, jan dúnıesi názik, biraq rýhy kúshti aqynnyń ǵana oı bulaǵynan aǵylǵan jyrlar.

Odan ári:

Keshegi sentıabrdiń bazarynda

Kóterdim elý bir put kirdiń

tasyn, –

dep aqyn kóterińki kóńil kúıin pash etetini bar. Bul jaı óleń joldary sııaqty kóringenimen, bul shyn máninde buryn-sońdy qazaq dalasynda bolmaǵan, adam balasy óz kózimen kórip, qulaǵymen estimegen ǵajap rekordtyq kórsetkish! Búginderi aýyr atletıkadan olımpıada chempıondary kótere qoımaǵan kórsetkish, teńdessiz erlik, ǵajaıyp jańalyq! 816 kılogramm salmaq eken! Balýan 1 tonnadan astam tasty da kótergen. Sport salasynda qazirgi tańda qaıtalana qoımaǵan uly jańalyqtar. Álemdik rekordqa sanalatyn oqıǵa. Jan dúnıesi qarapaıym Balýan mundaı jaǵdaıǵa jaı kádýilgi isteı qaraǵan ǵoı. Qajymuqan balýan ústine taqtaı tósetip, 1,5 t. «polýtorkany» ótkizgen. Bul da buryn-sońdy bolmaǵan jańalyq. Al aýyr zatty kóterý jaǵynan Balýan Sholaqty eshkim de qaıtalaı almapty. «Alyp – anadan, kúsh – atadan» degen osy.

Baýyrjan Momyshuly qorqy­nysh­tyń ózin beınelep, «generaldyq» shenge ıe, «general qorqynysh» sý júrek qolbasshynyń alqymynan alady dep jazady. Al Balýan Sholaq jyrlaǵan óz boıyndaǵy táńir bergen kúsh, ony da beınelep aıtsaq, ádildik jolynda arpalys ústindegi jasampaz kúsh beınesi retinde qabyldanar edi. Alyp kúshtiń beınesin óz óleńi arqyly jyrlaǵan jalǵyz dara aqyn Balýan Sholaq Baımyrzauly ǵana! Kúshtiń sımvoldyq beınesi basqa aqyndarda Balýan óleńderindeı kórinis tappaǵan. Adam boıyndaǵy kúshti sıpattaýǵa kelgende aqyn aldyna jan saldyrmaıtyn sheber de sheshen, kósile túıdek-túıdek, kesek-kesek oı tolǵaıtyn aıboz syndy.

«Atadan ul týmaıdy mendeı sabaz» degen sıýjettik óleńinde abaqtyda otyrǵanyna qaramastan qajymaıdy, jasymaıdy, taýany da shaǵylmaıdy, aqyn kúni buryn qandaı sheshim shyǵaratynyn da bilip otyrady.

Atadan ul týmaıdy mendeı sabaz,

Túrmede jatyr eken óńkeı mańǵaz.

Alty kún-aq túrmede qamalǵan soń,

Túsirdi merýaıdaı maǵan qaǵaz, –

dep muńaımaı, qaıta ekpin túsirer qaırat bere jyrlaıdy. Rasynda, aqyn qoǵamdaǵy óziniń ornyn, zamandastary arasyndaǵy dárejesi men salmaǵyn jaqsy bilgen, kúshiniń basym túsip otyratynyn, aqyl-parasatynyń da bir basyna jeterligin aıqyn sezinedi, alaıda dushpandarynyń qyrsyǵyna, aıaqtan shalýyna tap bola beredi. Patshanyń ýezd bastyǵy da, bolystar da Balýannyń turpatynan, onyń buqaranyń joqshysy bolýynan, kedeı-kepshikterdiń múddesin qorǵaýynan seskenedi. Balýannyń qýdalanyp, abaqtyǵa túsýine patsha úkimetiniń jergilikti jerlerdegi jandaıshaptarynyń aryz-shaǵymy sebep bolyp otyrady.

Merýaıdan degeni sol kezdegi qylmystyq isti qaraıtyn mırovoı sýdıa. Jeti jylǵa katorgaga, ıtjekkende aıdaýǵa úkim shyǵarǵanyna qaramaı, dushpanyna keýdesin bastyrmaıdy, jasymaıdy, sebebi rýhy bıik. Ol ádiletsiz sheshimge qarsy turady, óz-ózine qaırat-jiger beredi. Abaqtyǵa alǵash túsken balý­an, abaqty bólmelerin baıqap, kórip tekserip shyǵady. Segiz qatar etip temir qaǵylǵan, esikteri de myqty, kisi qashyp kete almaıtyndaı etip bekitilgen. Aqyn túrme jaıyn odan ári bylaı sýretteıdi:

Boıyma kúsh bitkenge ettim shúkir,

Qajysam abaqtyǵa betke túkir.

Esigin eki ıterip tartqanymda

Kirpishi jerge tústi kútir-kútir.

Boıyna alapat kúsh bitken balýan myna ádiletsizdikke tózbeıdi de, túrme esigin júlyp alady, bosaǵasy birge sýy­rylyp, kirpishteri kútir-kútir ete jerge qulaıdy. Alapat kúshtiń qudireti, balýan qınalmaı-aq boıdaǵy kúshtiń arqasynda aıaq-qoldaǵy buǵaýdy, shynjyrdy jipshe pyrt-pyrt úzedi. Qazaq poezııasynda mundaı kúsh ıesi bolmaǵan, sondyqtan Balýannyń jyry qaı jaǵynan alsa da qazaq aqyndary jyrlarynan erekshelenip turatyn qyrlary kóp-aq. Balýan óz boıyndaǵy kúshke maqtanbaıdy, ádilettilik jolyndaǵy is-qımylǵa, dushpanǵa qarsy áreketke kóshedi. Túrmeniń esigin talqan etip buzyp, shyǵyp ketýi boıda qaınap jatqan kúshke baılanysty. «Bilekpen – birdi, aqylmen – myńdy jyǵasyń» degen máteldegi tujyrym Balýannyń boıyndaǵy kúshti birjaqty ǵana beıneleı alsa kerek.

Qazaq poezııasynda kúshti, myqty balýannyń beınesin, Balýan óziniń is-áreketterin, qaıratyn jumsaǵan oqıǵalardy beıneleý arqyly sheber sıpattaıdy. Aqynnyń jyryndaǵy óz beınesiniń ózgege uqsamaýynyń ózi qaıtpas, qaısar, taý kóterer Tolaǵaıdaı ǵajap jaratylysyna baılanysty. Balýannyń bizge jetken jyrlarynyń ózinen alyp kúsh ıesiniń kesek qımyly, iriligi, som tulǵasy aıqyn da ádemi órilip kestelengen. Onyń jaratylys tabıǵaty jaıdary, maqpaldaı jumsaq minezi, ánshilik, sazgerlik talant-daryny án mátinderinen de, óleńderinen de aıshyqtalyp kórinedi. Mundaı poezııa jaýyngerlik rýhty, azamattyq lepti, adamnyń ishki áleminiń serpile janartaýdaı atqylaýyn, adam janynyń atomdaı jarylýyn sıpattaıdy, jyr ózeginen alapat tasqyndy jalyndaǵan kúshti, keń tynysty sezinesiń. «Atadan mundaı sabaz» týa bermeıtinine kóz jetedi. Balýan Sholaq jyry azamattyq áýeni basym, erkindik, azattyq úshin arpalysqan jannyń poezııalyq órnegi. Onyń jyrynyń tabıǵatynan Balýannyń batyrlyq, balýandyq keskin-kelbetin, is-áreketteriniń kesektigin, irilik sıpatyn, minez-qulqyn, sergek tanym-túısigin, eń bastysy, gýmanıstik kisilik bolmysyn aıqyn ańǵarasyń.

Ataqty balýannyń sıpaty, beınesi, keskin-kelbeti, tulǵasy, boıy, bitimi, júris-turysy, dene pishini qandaı boldy eken degen saýal týady. Asqan kúsh ıesiniń jaratylysy basqalardan bólek pe degen oı da bolary aıqyn. Osy oraıda balýannyń sıpatyna da qysqasha toqtalyp keteıik. «Balýan 48-49 jastaǵy, shoqsha saqaly bar, toqpaq murt, moıny burylmaıtyn jýan qara kisi eken», – deıdi Birtaban balýan. Al Baltabek aqsaqal: «Ol kisi (Balýan Sholaq — M.Q) art jaǵynan qaraǵanda eńkeıip otyrǵan adam sekildi de, aldynan qarasań shalqaıa qarap otyrǵandaı kórinedi eken. Taǵy bir ereksheligi, jerde turǵanda aınalasyndaǵy adamdardan erekshelene qoımaıtyn jan, erge otyrǵanda bıiktep ketkendeı kórinedi». Estelikterde Balýannyń omyrtqasynyń ústi tutas adam qoly batpaıtyn et eken, denesi óte tyǵyz, shymyr bolǵan. Aıaǵynan beli uzyn edi dep sıpattaıdy, bulshyq etteriniń tas túıindeı qattylyǵynan adam tisi batpaıdy eken. Boıy orta boılydan bıikteý bolǵan. Salmaǵyna qatysty derekter aıtyla bermeıdi.

Kúsh óneriniń asqan alyptarynyń birinshisi osy – Balýan Sholaq bolsa, ekinshisi – Qajymuqan. Ol – 48 elden medal alǵan balýan. Qajymuqan Balýan Sholaqtan jıyrma jastaı kishi. Boıy bıik bolǵan kisi. Balýan Sholaq 816 kg. gırdi, 1 tonnadan astam tasty da kótergen balýan. Qajymuqanǵa qatysty Á.Qońyratbaevtyń maqalasynan myna bir úzindini keltire keteıik. Maqala 1946 jyly jazyp alynǵan eken.

«Qajekeńniń salmaǵy – 174 kg, basqasha 11 put, shalbarynyń ózine 3 metr mata, kóılegine 6 metr suryp ketedi eken. Boıy – 185 sm. Tóbeden belge deıin –  77 sm, belinen aıaǵyna deıin –  113 sm. Keýdesiniń eni 146 sm, beliniń eni –  173 sm, jýan sanynyń qalyńdyǵy –  71 sm, san jiliginiń uzyndyǵy (tizege deıin) –  65 sm, baltyr eni –  49 sm, uzyndyǵy –  58 sm, tabany –  35 sm, aıaq kıimi 45 razmer. Shalbarynyń beli –  220 sm, belbeýligi – 170 sm, jalpaq jaýyryny –  60 sm, qoltyq ettiń jýandyǵy –50 sm, qar eti — 47 sm, eki ıyqtyń eni – 56 sm, moıynnyń jýandyǵy – 56 sm, jatqanda – 60 sm, basynyń aınalasy – 65 sm, bilek uzyndyǵy (saýsaq basynan) 25 sm, ortan qoldyń uzyndyǵy – 14 sm, jýandyǵy – 10 sm, ústińgi erni – 10 sm, asty da osyndaı, tóbesiniń 55 sm jerinde shash joq, shashynyń aǵy 65 proentteı, saqal-murty aq. Árbir qyly ınedeı jýan», – dep naqtylap sıpattapty. Kúsh atasy retinde tanylǵan tulǵanyń bitimin osyǵan qarap-aq kózge elestete berińiz. Onyń ústine Qajymuqannyń sýreti saqtalynyp qalǵan. Al Balýannyń sýreti bizge jetpedi. Balýan Sholaq Baımyr­zaulynyń ómiri qazaq halqynyń Reseı patshalyǵynyń otaryna aınalyp, táýelsizdiginen múldem aıyrylǵan kezeńde ótti. Onyń zamany bólek boldy, oǵan qaramastan ol barlyq qıyndyqtardy jeńip shyqty. Dushpanyn kúshimen de, talantymen de moıyndatty. Al Qajymuqan bolsa búkil ǵumyryn kúreske arnady, onyń da ataq-dańqy búkil álemge jaıyldy. Biz úshin qos alyp tulǵanyń ómir joldary ónege bolmaq.

Al Balýan ár alýan ónerdi ıgergen talant bolǵandyqtan, árıne, onyń osy óner salalaryndaǵy orny bólek bolyp turady.

Balýannyń ánshilik ónerine qys­qa toqtalsaq, zertteýshiler 50-ge jýyq ánderiniń jınaqtalǵanyn aıtady. Sol óneriniń ishinde Ǵalııaǵa arnalǵan áni erekshe deý kerek. Balýan sýyryp salma aqyn bolǵandyqtan án mátinin de, áýenin de ózi shyǵaryp, ózi oryndap otyrǵan. Ol án mátininiń avtory, aqyn, án shyǵaratyn kompozıtor, ándi oryndaıtyn ánshi. Bir boıynda úsh birdeı óner adamynyń qasıeti jınaqtalyp qonǵan talant.

Balýan áıel janyn óte názik túsinetin, aqyn-kompozıtor. «Ǵalııa» ániniń 6 túrli nusqasy bar. Bul ánder Ǵalııaǵa degen ǵashyqtyq sezimnen, shynaıy súıispenshilikten, júrek túkpiriniń kóriginen qyzyp shyqqan ǵajaıyp, qaıtalanbas ánder. Ǵalııaǵa arnaǵan ánderiniń ózinen kompozıtordyń adal mahabbatyn sezinemiz. Án ekpini de, áýezi de bólek, onda ekpin, alapat kúsh sezilip turady. Balýannyń bolmys-bitimi ánderinen de kórinip otyratynyn aıqyn baıqaımyz.

Aqyn retinde ol óz sezimin eshqa­shan jasyryp qalmaǵan, qaıta bar daý­symen asqaqtata jyrlaǵan.

Balýannyń Ǵalııadan 23 jas úlkendigi bar eken, ǵashyq bolýyna jas ereksheligi bóget bolmaǵan. Ǵalııa surlaý kelgen, atjaqty suńǵaq boıly, betinde sheshek daǵy bar sulý músindi, symbatty, qylyqty kelinshek. Ol alyp adamnyń júregin baýrap alady. Ózi ǵajaıyp ánderdiń jandy keıipkerine aınalady. Bul aqynnyń shyǵarmashylyq ǵumyryndaǵy asa iri taǵylymdy jaıt. «Ǵalııa» áni Balýannyń sazgerlik talantyn bıikke kóterdi. Jalpaq jurtqa tez taraldy, jasampaz ómirsheń týyndy boldy, shyrqaldy, shyrqalyp keledi de. Árıne, Balýanǵa Ǵalııa kezdespese, Ǵalııaǵa arnalǵan ánder de bolmasy anyq. «Ǵalııa» áni adam balasynyń áıelge degen mahabbatynyń belgisindeı qabyldanady. Áıeldi súıýdiń, qadirlep álpeshteýdiń, áspetteýdiń aıqyn úlgisi osy «Ǵalııa» áni dese de bolǵandaı.

Balýan áıeldi jar, ana, otba­sy­nyń quty, ómirlik serik retinde asa bir súıispenshilikpen jyrlap, án arnaǵan sanaýly sazgerlerdiń biri bolyp qala beredi. Án – kóńildiń kúıi, júrektiń – gúli ǵoı.

Balýan Sholaqtyń ánderinde onyń aqyndyq, sazgerlik, ánshilik bitimi, ór tulǵasy aıqyn bederlenip, beınelengen.


Muhtar QAZYBEK,

Jazýshylar odaǵynyń múshesi, zertteýshi

"Túrkistan" gazeti

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy