Jas kelin tórkinine sálem salýshy ma edi?

1034

Mısyz bastyń qaýqary bar ma? Maısyz jiliktiń qunary bola ma? Bolmasa nursyz janar kórikti me? Árıne, joq. Búgingi qoǵamdaǵy qazaqy salt-dástúrdiń ahýalyn kórgende dál osylaı qulazymasqa amal joq. Qur qańqasy qolymyzda qalǵany bolmasa, biz kóbiniń mán-mazmunyn joǵaltyp alyppyz. Eń ókinishtisi de sol: bizdiń osy joǵaltýdy kórmeı,  sezinbeı otyrǵandyǵymyz. Bir qaraǵanǵa, qazaqylyq qaıta jańǵyryp jatqan sııaqty… Shildehana, besiktoı, súndettoı, betashar jasap, qyz uzatyp jatyrmyz. Qazaqsha oıýlanǵan kıimder, buıymdar – bári bar. Biraq, shynyna kelgende, bul – naǵyz qazaqy dástúr-salt emes… Bir ǵana betashar tóńiregindegi qazirgi bolyp jatqan ahýalǵa kóz júgirtsek…

Betashar «shırk» bolsa, kelin kelsap shyǵar?

Qoǵamnyń ózegin keýlegen qurt sekildi bir qaýym búginde betashardy «shırk» dep úkim shyǵarypty. Bóten aıtsa senbes pe em, óz kózimmen kórgen soń aıtpasqa amal qal­mady. Alystaý aǵaıynnyń úıine kelin túsken. Tuńǵyshtary úılenip, qýanǵannan es qalmaı júgirip júrgen ata-ananyń kóńilin sý sepkendeı basqan – ózge emes, óz tuńǵyshtary. «Betashar bolmaıdy» dep short kesti jigit. Óıtkeni ol eń úlken kúná – Allaǵa serik qosýǵa jatady eken. «Aý, shyraǵym, ata-baba salty…» deı bastap edi aqsaqaldar jaǵy, «olar úlken kúná jasaǵan» dep qaqpaq qoıyp tastady olar­ǵa da kúıeý jigit. Osymen áńgime de kilt úzildi, toı da tarqady. Úlken bastarymen sonaý alystan at arytyp kelgende estıin degen sózderi osy eken dep tapqan áýlettiń saqa­ly­na aq kire bastaǵan iri bastylary úndemesten keri buryldy da, jigittiń ata-anasyna ataǵandaryn berip, kólikterimen keri attandy. Úıde tek jigittiń «qaýymy» men kórshi kólem ǵana qalyp, toı emes, qaraly jıyndy atqarǵandaı  sulq júrdi de qoıdy.

Aıdyń kúni amanda ata-baba ma­za­ryna ata jaýyndaı qaraýshylar bir selk etkizip edi… «Astapyralla, Aldaı» der me edi sol mazarda jatqan ata-ájemiz tiri bol­sa. Endi sol qaýym esikten engenniń, ıaǵnı kelinniń aıaǵyna jarmasyp, el ishine búlik salyp jatqan jaıy bar. Búlik demeı ne dersiń, joǵarydaǵy mysalǵa qarap.  Bul – ber jaǵy, al ar jaǵynda… sol qaýym betashar sekildi qazaqy saltty «shırk» deý arqyly qazaq qyzdarynyń sanasyna «ondaı shırkke jol bermeıtin «naǵyz mu­syl­man», ıaǵnı kavkazdyqtarǵa, al tipti reti kelse arabtarǵa kúıeýge shyq» degen ýa­ǵyz­daryn quıyp jatsa. Ultqa iritki salý ma, joq pa? Qazaq «kelinniń aıaǵynan» dep bar qut-berekeni kelinnen kútkeni teginnen-tegin emes. Sebebi aıran­nyń uıýy qatyǵynan bolsa, ulttyń uıýy – kelinnen. Ony men emes, «ul tárbıeleı otyryp – jer ıesin, al qyz tárbıeleı oty­ryp ult­ty tárbıeleımiz» dep dana hal­qy­myz es­kertip ketken.

«Kelinniń betin kim ashsa…»

Qazir kelin qalaı túsiriledi? Quda­lyq jolymen, alyp qashyp, tipti óz aıaǵy­men kelip alatyn kelinder de ushyrasyp jatyr. Solarǵa shymyldyq quryp, betasharyn ótkizbeı turyp elge kórsetpeı otyrǵan ata-ene bar ma ózi? Kemde-kem. Kelinge «óz úıińde júrgendeı júre ber, shyraǵym» dep qamqorsyǵan ata-ene er­kin­dikti tym erte berý arqyly, bálkim, jaqsy bolyp kóriner, biraq…

Basqa ora­mal salmaı, ashyq-shashyq júre berýge jol berip qoıǵan ata-ene kóp uzamaı ol kelin­niń artynan ózderi shaǵymdana bas­taıdy. Al, negizinen, o bastan bárin úıretý­ge tıis ózderi. Munymen aıtpaǵymyz, jaý­lyq, shymyldyq, betashar degenniń bar­lyǵy – ózara tyǵyz uǵymdar men salt­tar. Kelinge qazirgideı kelgenine aldy eki aı, aqyry alty aı ótken soń baryp beta­shar ótkizý degen atam qazaqtyń saltynda bolǵan emes. Dástúr boıynsha, jańa tús­ken kelindi betashar joralǵysy jasal­mastan buryn qyz-kelinshekterden basqa eshkim kór­me­gen. Shymyldyqta otyrǵan jerinen kelindi eki jeńgesi eki qoltyǵynan qoltyqtap alyp shyǵyp, betasharyn jasa­ǵan. Demek, beta­shar – eń aldymen kelindi sol shańy­raq­qa qabyldaý rásimi, sosyn onyń endigi jerde áýlet ishinde emin-erkin júrip-turýyna ruqsat berý. Nazar aýdarar­lyq jaǵdaıdyń biri – kelindi kimderge qoltyqtatý. Eki jeńgeni betashar bastalýǵa bes mınýt qal­ǵanda jantalasa izdep, toıǵa kelgen aǵa­ıyn­nyń qyzy ne kelinin, tipti kúıeýin qol­tyqtatyp qoıý degen – qazaq betasharynyń saltynda joq nárse.

Beta­shar­dyń tárbıe­lik máni zor bolǵandyqtan, kelinshektiń eki jaǵyna turatyn áıel­der jesir, jeńiltek t.b. bolmaýy qatań es­kerilgen. Al qazir?…

Qyz tórkinine sálem salýshy ma edi?

Qazir betashar meıramhanada, úılený toıy óter aldynda asyǵys-úsigis ótkize salatyn kórinis, bylaısha aıtqanda, kózboıaýshylyqqa aınalǵany ótirik emes. Eń soraqysy, ol jerde qyzdyń óz ata-ana­sy, baýyrlary, týǵan-týystary túgel oty­ra­dy. Al ol – qazaqy saltqa jatpaıtyn ádet. Ata-ana óz qyzdarynyń jat jurtqa kelin bolyp túskenin kórgenin eshkim qyzǵanbas-aý, aqshaǵa qunyqqan deımiz be, álde jón-joralǵyny bilem degen durys pa, áıteýir, qyzdy-qyzdymen óz qyzyn óz ata-ana, týystaryna sálem saldyryp ta jiberetin asabalar joq emes. Basynda aıt­qandaı, salttyń mazmunyn joǵaltyp, qańqasy qalǵan degenniń naǵyz kórinisi, minekı!

Betashar degenniń ózi ne, maqsaty, mán-maǵynasy qandaı? Osyny bir ýaq oılap kórdik pe?

Kezinde uly Muqań, Muh­tar Áýezov óziniń «Qazaq halqynyń eposy men folklory» degen zertteýiniń ishinen tutas bir taraýdy osy betasharǵa arnaǵan eken. Betashardyń qandaı jaǵdaıda, qa­shan, qalaı aıtylatynyn sóz ete kelip, beta­shar óleńinde otbasyndaǵy úlgili áıel qandaı bolýy kerektigi týraly halyqtyń ǵasyrlar boıynda qalyptasqan ádep nor­malary, ónege tizbegi, adamgershilik dúnıe­tanymy, áıelderdiń adam tárbıesindegi aıryqsha ornyn kórsetken. Demek, budan shyǵatyn qorytyndy: betashar – qazaqtyń otbasyn qurý konepııasy. Ol konepııa  kelinge óziniń kelip túsken áýletin de tanys­tyrýdan bastalady. Sálem basy qaıtys bolyp ketken ata-babadan bastalyp, áý­let­tiń quda-jekjat, ata-ene, týǵan-týystyń bárin atap, eń aqyr aıaǵy eńbektegen bala­ǵa deıin sálemnen qur qalmaıdy. Osy tus­ta búgingi jaýlyq astynda bet-júzi bizge kórinbeı turatyn jas kelin ózine qandaı aıaýly amanat artylyp, qandaı jaýapker­shilik júktelip jatqanyn sezine me? Ol qandaı mindet edi dersiz? Birinshiden, beta­shýshy áýendete kelin túsirip jatqan áýlet­tiń arýaqtaryn ataıdy, olar – kezinde osyn­daı áýlettiń negizin qalap ketken asyl jan­dar. Ekinshiden, búginde kózi tiri aqsa­qal­dar men aq jaýlyqty ájeler, kelinniń óz ata-enesi, qaınaǵa, qaıyn apa sekildi esimderin endigi jerde tars etkizip aıta salýǵa bolmaıtyn jáne ıilip sálem salý kerektigin eskere júretin adamdary. Úshin­shiden, kúıeýiniń izinen ergen baýyrlary, ıaǵnı kelinge qaıny, qaıyn sińli bolyp keletin jasy kishi top, esti kelin osylarǵa ózinshe ádemi at qoıady.

Túıin

Sońǵy kezderi betashardyń KVN qaǵytpasyna aınalǵan da jaıy bar: betasharda sálem salyp jatqan kelinniń oqystan betin ashyp qalsa, «qashan bitedi mynaý?» dep yzalanyp tur eken ol sóıtse. Kúlki shaqyrýǵa qurylǵanymen, shyndyqqa janasymdy jaǵy da bar ma dep qalasyń eriksiz…  Sebebi búgin qurylǵan shańyraq erteń qulap, ortada balasy jylap qalyp jatqandar sany jyl sanap eselenip keledi. «Bálkim, betasharda kelin ózine aıtylǵan «el-jurtyna jaq, kelin, ata-eneńdi baq, kelin, kisi kelse úıińe, kıizińdi qaq kelin…» degen sekildi naqyl sózderdi estimeı qaldy ma eken?» deısiń eriksiz.


Márııam ÁBSATTAR,

«Alash aınasy».

Pikirler