Mısyz bastyń qaýqary bar ma? Maısyz jiliktiń qunary bola ma? Bolmasa nursyz janar kórikti me? Árıne, joq. Búgingi qoǵamdaǵy qazaqy salt-dástúrdiń ahýalyn kórgende dál osylaı qulazymasqa amal joq. Qur qańqasy qolymyzda qalǵany bolmasa, biz kóbiniń mán-mazmunyn joǵaltyp alyppyz. Eń ókinishtisi de sol: bizdiń osy joǵaltýdy kórmeı, sezinbeı otyrǵandyǵymyz. Bir qaraǵanǵa, qazaqylyq qaıta jańǵyryp jatqan sııaqty… Shildehana, besiktoı, súndettoı, betashar jasap, qyz uzatyp jatyrmyz. Qazaqsha oıýlanǵan kıimder, buıymdar – bári bar. Biraq, shynyna kelgende, bul – naǵyz qazaqy dástúr-salt emes… Bir ǵana betashar tóńiregindegi qazirgi bolyp jatqan ahýalǵa kóz júgirtsek…
Betashar «shırk» bolsa, kelin kelsap shyǵar?
Qoǵamnyń ózegin keýlegen qurt sekildi bir qaýym búginde betashardy «shırk» dep úkim shyǵarypty. Bóten aıtsa senbes pe em, óz kózimmen kórgen soń aıtpasqa amal qalmady. Alystaý aǵaıynnyń úıine kelin túsken. Tuńǵyshtary úılenip, qýanǵannan es qalmaı júgirip júrgen ata-ananyń kóńilin sý sepkendeı basqan – ózge emes, óz tuńǵyshtary. «Betashar bolmaıdy» dep short kesti jigit. Óıtkeni ol eń úlken kúná – Allaǵa serik qosýǵa jatady eken. «Aý, shyraǵym, ata-baba salty…» deı bastap edi aqsaqaldar jaǵy, «olar úlken kúná jasaǵan» dep qaqpaq qoıyp tastady olarǵa da kúıeý jigit. Osymen áńgime de kilt úzildi, toı da tarqady. Úlken bastarymen sonaý alystan at arytyp kelgende estıin degen sózderi osy eken dep tapqan áýlettiń saqalyna aq kire bastaǵan iri bastylary úndemesten keri buryldy da, jigittiń ata-anasyna ataǵandaryn berip, kólikterimen keri attandy. Úıde tek jigittiń «qaýymy» men kórshi kólem ǵana qalyp, toı emes, qaraly jıyndy atqarǵandaı sulq júrdi de qoıdy.
Aıdyń kúni amanda ata-baba mazaryna ata jaýyndaı qaraýshylar bir selk etkizip edi… «Astapyralla, Aldaı» der me edi sol mazarda jatqan ata-ájemiz tiri bolsa. Endi sol qaýym esikten engenniń, ıaǵnı kelinniń aıaǵyna jarmasyp, el ishine búlik salyp jatqan jaıy bar. Búlik demeı ne dersiń, joǵarydaǵy mysalǵa qarap. Bul – ber jaǵy, al ar jaǵynda… sol qaýym betashar sekildi qazaqy saltty «shırk» deý arqyly qazaq qyzdarynyń sanasyna «ondaı shırkke jol bermeıtin «naǵyz musylman», ıaǵnı kavkazdyqtarǵa, al tipti reti kelse arabtarǵa kúıeýge shyq» degen ýaǵyzdaryn quıyp jatsa. Ultqa iritki salý ma, joq pa? Qazaq «kelinniń aıaǵynan» dep bar qut-berekeni kelinnen kútkeni teginnen-tegin emes. Sebebi aırannyń uıýy qatyǵynan bolsa, ulttyń uıýy – kelinnen. Ony men emes, «ul tárbıeleı otyryp – jer ıesin, al qyz tárbıeleı otyryp ultty tárbıeleımiz» dep dana halqymyz eskertip ketken.
«Kelinniń betin kim ashsa…»
Qazir kelin qalaı túsiriledi? Qudalyq jolymen, alyp qashyp, tipti óz aıaǵymen kelip alatyn kelinder de ushyrasyp jatyr. Solarǵa shymyldyq quryp, betasharyn ótkizbeı turyp elge kórsetpeı otyrǵan ata-ene bar ma ózi? Kemde-kem. Kelinge «óz úıińde júrgendeı júre ber, shyraǵym» dep qamqorsyǵan ata-ene erkindikti tym erte berý arqyly, bálkim, jaqsy bolyp kóriner, biraq…
Basqa oramal salmaı, ashyq-shashyq júre berýge jol berip qoıǵan ata-ene kóp uzamaı ol kelinniń artynan ózderi shaǵymdana bastaıdy. Al, negizinen, o bastan bárin úıretýge tıis ózderi. Munymen aıtpaǵymyz, jaýlyq, shymyldyq, betashar degenniń barlyǵy – ózara tyǵyz uǵymdar men salttar. Kelinge qazirgideı kelgenine aldy eki aı, aqyry alty aı ótken soń baryp betashar ótkizý degen atam qazaqtyń saltynda bolǵan emes. Dástúr boıynsha, jańa túsken kelindi betashar joralǵysy jasalmastan buryn qyz-kelinshekterden basqa eshkim kórmegen. Shymyldyqta otyrǵan jerinen kelindi eki jeńgesi eki qoltyǵynan qoltyqtap alyp shyǵyp, betasharyn jasaǵan. Demek, betashar – eń aldymen kelindi sol shańyraqqa qabyldaý rásimi, sosyn onyń endigi jerde áýlet ishinde emin-erkin júrip-turýyna ruqsat berý. Nazar aýdararlyq jaǵdaıdyń biri – kelindi kimderge qoltyqtatý. Eki jeńgeni betashar bastalýǵa bes mınýt qalǵanda jantalasa izdep, toıǵa kelgen aǵaıynnyń qyzy ne kelinin, tipti kúıeýin qoltyqtatyp qoıý degen – qazaq betasharynyń saltynda joq nárse.
Betashardyń tárbıelik máni zor bolǵandyqtan, kelinshektiń eki jaǵyna turatyn áıelder jesir, jeńiltek t.b. bolmaýy qatań eskerilgen. Al qazir?…
Qyz tórkinine sálem salýshy ma edi?
Qazir betashar meıramhanada, úılený toıy óter aldynda asyǵys-úsigis ótkize salatyn kórinis, bylaısha aıtqanda, kózboıaýshylyqqa aınalǵany ótirik emes. Eń soraqysy, ol jerde qyzdyń óz ata-anasy, baýyrlary, týǵan-týystary túgel otyrady. Al ol – qazaqy saltqa jatpaıtyn ádet. Ata-ana óz qyzdarynyń jat jurtqa kelin bolyp túskenin kórgenin eshkim qyzǵanbas-aý, aqshaǵa qunyqqan deımiz be, álde jón-joralǵyny bilem degen durys pa, áıteýir, qyzdy-qyzdymen óz qyzyn óz ata-ana, týystaryna sálem saldyryp ta jiberetin asabalar joq emes. Basynda aıtqandaı, salttyń mazmunyn joǵaltyp, qańqasy qalǵan degenniń naǵyz kórinisi, minekı!
Betashar degenniń ózi ne, maqsaty, mán-maǵynasy qandaı? Osyny bir ýaq oılap kórdik pe?
Kezinde uly Muqań, Muhtar Áýezov óziniń «Qazaq halqynyń eposy men folklory» degen zertteýiniń ishinen tutas bir taraýdy osy betasharǵa arnaǵan eken. Betashardyń qandaı jaǵdaıda, qashan, qalaı aıtylatynyn sóz ete kelip, betashar óleńinde otbasyndaǵy úlgili áıel qandaı bolýy kerektigi týraly halyqtyń ǵasyrlar boıynda qalyptasqan ádep normalary, ónege tizbegi, adamgershilik dúnıetanymy, áıelderdiń adam tárbıesindegi aıryqsha ornyn kórsetken. Demek, budan shyǵatyn qorytyndy: betashar – qazaqtyń otbasyn qurý konepııasy. Ol konepııa kelinge óziniń kelip túsken áýletin de tanystyrýdan bastalady. Sálem basy qaıtys bolyp ketken ata-babadan bastalyp, áýlettiń quda-jekjat, ata-ene, týǵan-týystyń bárin atap, eń aqyr aıaǵy eńbektegen balaǵa deıin sálemnen qur qalmaıdy. Osy tusta búgingi jaýlyq astynda bet-júzi bizge kórinbeı turatyn jas kelin ózine qandaı aıaýly amanat artylyp, qandaı jaýapkershilik júktelip jatqanyn sezine me? Ol qandaı mindet edi dersiz? Birinshiden, betashýshy áýendete kelin túsirip jatqan áýlettiń arýaqtaryn ataıdy, olar – kezinde osyndaı áýlettiń negizin qalap ketken asyl jandar. Ekinshiden, búginde kózi tiri aqsaqaldar men aq jaýlyqty ájeler, kelinniń óz ata-enesi, qaınaǵa, qaıyn apa sekildi esimderin endigi jerde tars etkizip aıta salýǵa bolmaıtyn jáne ıilip sálem salý kerektigin eskere júretin adamdary. Úshinshiden, kúıeýiniń izinen ergen baýyrlary, ıaǵnı kelinge qaıny, qaıyn sińli bolyp keletin jasy kishi top, esti kelin osylarǵa ózinshe ádemi at qoıady.
Túıin
Sońǵy kezderi betashardyń KVN qaǵytpasyna aınalǵan da jaıy bar: betasharda sálem salyp jatqan kelinniń oqystan betin ashyp qalsa, «qashan bitedi mynaý?» dep yzalanyp tur eken ol sóıtse. Kúlki shaqyrýǵa qurylǵanymen, shyndyqqa janasymdy jaǵy da bar ma dep qalasyń eriksiz… Sebebi búgin qurylǵan shańyraq erteń qulap, ortada balasy jylap qalyp jatqandar sany jyl sanap eselenip keledi. «Bálkim, betasharda kelin ózine aıtylǵan «el-jurtyna jaq, kelin, ata-eneńdi baq, kelin, kisi kelse úıińe, kıizińdi qaq kelin…» degen sekildi naqyl sózderdi estimeı qaldy ma eken?» deısiń eriksiz.
Márııam ÁBSATTAR,
«Alash aınasy».
