Qazir osyndaı alapat órt shyǵatyndaı sebep óte kóp

1859

Qordaıdaǵy TJ týraly oıymdy aıta ketsem dep edim. Eń aldymen qaza tapqandardyń otbasyna kóńil aıtamyn. Bul orny tolmas úlken qaıǵy.

Endi osy oqıǵaǵa toqtalaıyq.
Birinshiden, kez kelgen qaqtyǵys - kishkene jel tursa boldy, odan ary laýap, boı bermeı ketetin ormandaǵy órt sııaqty bolady. Oǵan taǵy kez kelgen nárse – sirińke jaqqanyń da, mas bolyp tóbeleskeniń de, qyzdy qyzǵanyp tóbeles shyǵarǵanyń da túrtki bolýy múmkin. Qoǵamdy jaılaǵan ádiletsizdik, jemqorlyq, qazaq ultynyń huqy aıaqqa taptalyp jatqany sekildi, bizde qazir osyndaı alapat órt shyǵatyndaı sebep óte kóp.

Ekinshiden, qandaı jaǵdaı bolmasyn, ondaı kezde telefonǵa túsirip, álgi vıdeony týǵan-týys, dos-jarandaryna taratatyn adamdar da kóbeıip ketedi. Bul degeniń arandatý emes, qalypty nárse.

Úshinshiden, kez kelgen qaqtyǵystyń astarynda ultaralyq. ekonomıkalyq ne basqa bir sebepter jatady. Biraq bári tóbelespen, adam ólimimen, múlik tonaýmen aıaqtalady. Óıtkeni adam ondaı kezde kóptiń jetegine túsip, ashý-yzaǵa erik berip qoıady.

Sondyqtan myna máselelerge kóńil bólý kerek dep esepteımin.
1. Bárin ádiletti túrde sheship, jergilikti bıliktiń ózine shara qoldaný kerek.
2. Bireýdi kináli etip shyǵaryp, áleýmettik jelilerdi, vatsapty buǵattaýǵa tyryspaý kerek.
3. Halyqttyń áleýmettik máselesin sheshý.
4. Qazaqstan halqy Assambleıasy Konstıtýııaǵa ózgeris engizýge usynys bildirgennen basqa ne bitirip júr? Assambleıanyń múshelerin qýyp jiberip, onyń ornyna elimizde turatyn dıasporalardyń qolynan is keletin basshylaryn ákep taǵaıyndaý kerek.

Sosyn, eń basty eskeretin nárse! Saıası reforma jasamasaq, alda da osyndaı qaqtyǵys bola beredi. Ótkende Qaraǵandyda da týra osylaı boldy. Bizdi qutqaratyn osy reforma. Áıtpese, kóshemiz qan sasyp, mundaı qaqtyǵystan bolashaqta da kóz ashpaımyz!

Oılanyńyzdar!

Marǵulan SEISENBAI

Pikirler
Redakııa tańdaýy