«Bul memlekettik mańyzy bar sharýa»

1862

«Qazaq KSR Halyq Komıssarlary Keńesiniń tóraǵasy joldas  N.Nurmaqovqa Qazaq KSR Halyq artısi

Aleksandr Zataevıchten ótinish

Sonaý 1920 jyldyń qarasha aıynan Qazaqstan halyq aǵartý Komıs­sarıatynyń atynan mamandyq boıynsha (Qazaq halqynyń án-kúılerin jınap, qaǵazǵa túsirýge) jumysqa jiberilgen edim jáne bul salada búginge deıin jumys isteı júrip, osy jyldyń naýryzynda «Qazaq halqynyń 1000 áni» atty úlken tom – 460 bettik, onyń 320 beti eshkim jazbaǵan, eshbir jerde jarııalanbaǵan ánderdi jaryqqa shyǵaryp úlgerdim.
Bul kitapqa pikir jazý áli aıaqtalǵan joq, sonyń ózinde keńes basylymdarynda joǵary baǵa alyp úlgerdi. Mine, sonyń keıbireýleri:
1) «Jınaq qazaqtardyń mádenı saladaǵy dáýirlik asa iri jańalyǵy ǵana emes, sonymen qatar eýropalyq mýzyka etnografııasyna qosylǵan baǵaly úles bolyp sanalady» («Izvestııa», 1925 jyl, 1-sáýir, №74 (2407).
2) Bul kitapty qolyna alǵan qaı qazaqtyń qazaqy júregi torǵa qamal­ǵan toty qustaı alyp ushpas dersiń («Knıgonoshı», №9 (90), 15-bet. Álıhan Bókeıhanov).
3) «Ánge bólengen Shyǵys aldynda eń mańyzdy, eń iri ári eski qaryzymyzdyń ótelýi A.V.Zataevıchtiń «Qazaq halqynyń 1000 áni» atty ǵylymı jınaǵy bizdiń revolıý­ııalyq mádenıetimizdiń keremet eskert­kishi» (professor S.Bogýslavskıı, 13, 1925, «Jızn ıskýsstva», 6, 7-better).
4)«Orystyń án-kúı etnografııasy mynadaı ǵajaıyp eńbekti maqtan tutpaýy múmkin emes» («Novyı zrıtel», №15, 14 sáýir, 17-bet).
Meniń negizinen ashtyq pen aýrý jaı­laǵan, júıkeni tozdyratyn, únemi kedeı­shilik jaǵdaıynda ótken bes jyldyq aýyr eńbegime aıtylǵan alǵashqy pikirler osyndaı. Men úshin asa mańyzdy kitabym jaryqqa shyqqan tusta qurmetti demalysymdy qalpyna keltirýdi oılamaq túgili (asqynǵan ateroskleroz jáne júrektiń úlkeıýi, ol jaıynda osy jyldyń sáýir aıynda Qazaqstan Halyq Aǵartý Komıssarıatyna dárigerlik qorytyndyny habarlaǵan bolatynmyn) týrasyn aıtqanda, tirshiliktiń eń jupyny qajetteriniń ózi ótelmeı otyr. Osy jyldyń 1-qańtarynan meniń semıama áreń jetetin (4 jannyń ishinde jumys isteýshi ǵana – 57 jastamyn) 115 som+15 som (jalǵa alǵan pıanınonyń aqshasymen) barlyǵy 130 som aılyǵym tólenbeı otyr.
Qadirli joldas! Bul jaǵdaılardy Sizge táptishtep jetkizý maǵan yńǵaısyz bolyp tur. Aıtarym, gazetterde jazylǵan defııtterdiń de qajeti joq. Aqmeshitte ótken konertte qoshemet kórsetken Búkilqazaqtyq Keńesterdiń 5-seziniń delegattary meniń osyndaı jaǵdaıda ekenimdi oılamaǵan da bolar. Meniń úı-ishime azyq-túlik alý, páteraqy, jalǵa alǵan pıanınonyń aqysyn tóleý jáne demalý, emdelý, tipti aıaqkıimderimizdi jóndeý qıynǵa túsip otyr. Turaqty jalaqymyz bolmaǵandyqtan, kezdeısoq kelgen tabystan qarajat quraý múmkin emes.
Máskeýde qaryz alatyn kisim de joq (Qazaqstan ókildigine seksen som qaryzben jáne úı jıhazdary, kúndelikti bir kıer kıimnen basqa bizdiń eshnársemiz joq). Páter seriktestigimen de túsinise almadyq. Olar meniń aqsham joqtyǵyna senbeıdi. Ekinshiden, mundaı jaǵdaıda meni «Bas erki ózindegi mamandar» qataryna qospaqshy. Onda meniń joqshylyǵym odan ári asqyna túspek.
Qadirli joldas! Siz kózi ashyq adamsyz, meniń kitabymnyń jalpy meniń bar qyzmetimniń, Qazaq KSR Halyq artısi retinde, Qazaq halqy úshin saıası jáne mádenı úlken mańyzy bar degen pikirime qosylatyn bolsańyz, óz bıligińizben meniń jaǵdaıyma arasha túsip, aılyǵymdy alýǵa, múmkin bolsa jyly kezde demalyp densaýlyǵymdy túzetýimizge aqshadaı kómek kórsetseńiz eken.
Al tamyz aıynda (múmkin odan erterek) men Orynborǵa jınalatyn jyrshylar men kúıshilerdiń án-kúılerin notaǵa (qaǵazǵa) túsirý jaıyndaǵy tamasha oıyńyzdy qýana-qýana oryndaımyn! Qadirli joldas S.Sádýaqasovtyń meniń bul ótinishimdi tolyq qoldaıtynyn bilemin.

Qurmetpen, Qazaq KSR Halyq artısi 
A.Zataevıch. Máskeý qalasy, 
1925 jylǵy 13-mamyr».

Ótinish hatty alǵan boıda Úkimet basshysy Nyǵymet Nurmaqov «150 som járdem aqy bólinsin jáne HKK-niń májilisine Zataevıchti odan ári de qarjymen qamtamasyz etý týraly másele qoıý kerek» dep buryshtama soǵady. Budan keıin másele májiliste qaralady, biraq tolyq sheshimin tappaıdy. Sebebi, Halyq aǵartý komıssarıatynyń túsindirýi boıyn­sha:
1)A.3ataevıchpen jasalǵan sharttyń merzimi 1924 jyly bitken. Demek, ju­mys­tyń maqsaty jáne kólemi kórsetilgen jańa shart jasalý qajet.
2)Jumystyń yńǵaıly bolýy jáne komıssarıat tarapynan baqylaý, baılanys bolýy úshin A.V.Zataevıch Máskeýde emes, Qazaqstanda turýǵa tıis.
Osyndaı mıǵa qonbaıtyn sebeptermen komıssarıat máseleni súıretkige salady. Ol májiliste N.Nurmaqov bolmaǵan. Ózi joqta ústirt qarap, úlken qaıratkerge qamqorlyq jasamaǵan komıssarıat qyzmetkerlerine Nyǵań qatty renjıdi de, máseleni qaıta qozǵap, halyq aǵartý komıssary Smaǵul Sádýaqasovqa hat joldaıdy. Onda bylaı dep jazypty: «Smaǵul, men sizdiń adamdaryńyzǵa túsine almaı-aq qoıdym. …Bul memlekettik mańyzy bar sharýa» dep Smaǵul Sádýaqasovtyń ózine tikeleı hatty tapsyrady.
Kóp keshikpeı Smaǵul N.Nurmaqovtyń atyna jedelhat joldaıdy: «Sizdiń artıst A.3ataevıchke 300 som jiberý týraly jazbasha tapsyrmańyzdy búgin oryndadyq. Qurmetpen, S.Sádýaqasov».
Ekinshi bir hattan keltirilgen úzindi mynaý:
«Halyq komıssarlar keńesiniń sheshimimen Qazaqstan ókildigine Sizdiń atyńyzǵa 1000 som jiberildi. 1-qazannan bastap Siz Qazaqstan Halyq aǵartý komıssarıatynan aı saıyn 200 som aılyq alyp turatyn turaqty qyzmetke tirkeldińiz. N.Nurmaqov».
Mine, halyqtyń ardaqty uly, adal basshy N.Nurmaqovtyń qazaq ónerine degen qamqorlyǵynyń kórinisteri osyndaı. Taǵy bir derek keltireıik: Respýblıka Halyq aǵartý komıssarıatyna bergen taǵy bir nusqaýynda Nyǵań óz qolymen bylaı dep jazypty: «500 án-kúı» ­daıyn bolǵanda jedel túrde sheshimińizdi maǵan habarlańyz. Meniń oıymsha A.Zataevıchtiń barlyq shyǵarmalaryn Halyq aǵartý komıssarıaty Qazaqstandy zertteý qoǵamynan óz qolyna alýy kerek. Atalǵan eńbekterdi 1928-1929 jyldary mindetti túrde basyp shyǵarý úshin Halyq komıssarlary Keńesinen qajetti qarjy surańyz.

1928 jyldyń 21-tamyzy
HKK tóraǵasy N. Nurmaqov».


Bolatbek NÁSENOV,
tarıh ǵylymdarynyń doktory, 
ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty, qurmetti professor,

«Ana tili»

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy