"ıfrly Qazaqstanda, dıplom satatyn sapasyz oqý oryndary bolmaýy kerek. Eldegi talantty balalar shetel asyp, bilim izdep ketpeýi úshin biz eldegi oqý oryndaryn talapqa saı etip, oqý bazasyn halyqaralyq talapqa saı jetildirgenimiz abzal",- deıdi mamandar.
Bul másele jaıynda Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ta kóterip dıplom satýmen aınalysatyn joǵary oqý oryndary týraly aıtty.
«Biz muǵalimderdiń jalaqysyn 25 paıyzǵa kóterdik. Mınıstrlik bilim berý baǵdarlamasaryn jańartýmen, sondaı-aq joǵary oqý oryndarynyń akademııalyq derbestigin arttyrýmen aınalysýda. Bıznes pen jurtshylyqpen dıalog ornatyldy. Endi Bilim jáne ǵylym mınıstri men jergilikti atqarýshy organdar osy mindetterdi durys atqarýy tıis. Qazirgi tańda elimizde bilikti ustazdardyń tapshylyǵy aıqyn sezilip otyr. Mamandardyń jasy ulǵaıǵan saıyn olardyń ornyn basatyn laıyqty muǵalimder jetispeı jatyr. 330 myń muǵalimniń 27 paıyzy – zeınet jasyn jaqyndaǵan nemese jetken azamattar. Sondyqtan, qalyptasqan jaǵdaıdy túbegeıli ózgertýimiz kerek. Bizge jańa talaptarǵa saı muǵalimderdi daıarlaıtyn joǵary oqý oryndary qajet. Dıplom satyp, joǵary bilimniń bedelin túsiretin jekemenshik oqý oryndarynan birjolata qutylý kerek, - dedi Memleket basshysy.
Memleket basshysy bul máselege osymen ekinshi ret oralyp otyr. Osyǵan deıin, 2019 jyldyq jeltoqsan aıynda jastar jylynyń jabylý jáne eriktiler jylynyń ashylý saltanatynda «Taǵy bir mańyzdy mindet bilim sapasyn jáne qoljetimdiligin arttyrý bolyp otyr. «Atameken» UKP derekterine sáıkes, búginde JOO túlekteriniń shamamen 60 paıyzy mamandyǵy boıynsha jumysqa ornalasa almaıdy. Bul bizdiń bilimniń sapasyn bildiredi. Jastar oqyp júrip ásirese óziniń beıinine tán emes salada jumys isteıtindigin bilemiz. Aqsha tabý – bul jaqsy. Biraq, múmkindiginshe óziniń mamandyǵy boıynsha aqsha tapqan jón. Soǵan saı olardyń oqýy men eńbek qyzmeti parallel álemde damıdy», - degen bolatyn.
Sarapshylar bul máselege kirispesten buryn jan-jaqty pysyqtap alý qajettigin aıtady: Qazir ekonomıkadaǵy memlekettiń úlesin barynsha azaıtýǵa basymdyq berilgen. Odan bólek, Qazaqstandaǵy eń iri oqý oryndary KIMEP nemese QBTÝ, Nazarbaev –Ýnıversıtettiń quryltaıshylary memleket degenge eshkim senbeıdi. Demek, máselege osy qyrynan kelsek, osy kúnge deıin memlekettiń ekonomıkadaǵy úlesin azaıtý baǵytyndaǵy áreketimizdi joqqa shyǵaramyz.
Olardyń bári jeke menshik segmenttiń sýbektileri.
Qazaqstanda barlyǵy 132 joǵary oqý orny bar. Onyń 65-i jekeniń ıeliginde. Bilim salasynyń sarapshylary arasynda ýnıversıtetterdi qysqartý jumysy aldymen jekemenshik JOO-lardan bastalatyny týraly boljam bar.
Sarapshylar mundaı úrdis álemdik tájirıbede bar ekenin aıtady. Mysaly, 2018 jyly 2018 jyldyń aqpanynda «Kommersant» gazeti Reseıdegi JOO-lardyń jartysy jumysyn toqtatqanyn, ıaǵnı joıylǵanyn jazdy. «Reseıdegi joǵary oqý oryndary men olardyń fılıaldar sany úsh jyl ishinde shamamen 1097 uıymǵa qysqardy», delingen maqalada.
Reseı Federaııasynyń Joǵary bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń basshylyǵy habarlaǵandaı, «tazartý jumysy» sonymen aıaqtalǵany aıtylǵan.
Akademık Ádil Ahmetov bizge bildirgen pikirinde memleket bul rette maman daıyndaý jáne sapa máselesine kóńil bólip otyrǵanyn aıtady. Qazirgi aqparatty tehnologııa zamany, damý deńgeıi qazirgi qoldanystaǵy mamandyqtardy robotpen almastyrýǵa bolatynyn aıtyp jatyr. Qazirgi JOO qabyrǵasynda daıyndalyp jatqan mamandardyń basym kópshiligin qazirdiń ózinde robottar almastyryp jatyr.
«Memleket basshysy Qasym –Jomart Toqaev qoǵamdy jańa zamanǵa daıyndaýdy mamandyqtarǵa degen kózqastardan bastaý qajettigin osyǵan deıin aıtqan. Bul usynys sonyń jalǵasy dep bilemin» deıdi akademık.
Akademık osy rette aqparatty tehnologııa barlyq salaǵa dendep enip kele jatqanyn aıtty. Tipti aýyr otalardyń osy lazerdiń komegimen jasalady. Tipti adamnyń qan tamyrynyń soǵýy arqyly onyń ótirik nemese ras aıtyp jatqanyn anyqtaı alady. Sol sebepti JOO-lar etek-jeńin jıyp, jańa talaptar men suranystarǵa beıimdelýdi búginnen bastaý kerek.
Sarapshy Toǵjan Qojalıeva memleket basshysynyń usynysy qajettilikten týyp jatqanyn aıtady. Sebebi qazaqstandyq JOO-ǵa degen suranys deńgeıi tómendep ketken. Talantty balalar eldegi emes, sheteldegi ataqty JOO-larǵa basymdyq beredi.
«Adamzat demografııalyq daǵdarysty bastan keship jatyr. Ótken jyly eń tómengi shekti balmen JOO-nyń grantyna ıe bolǵandardy kózimiz kórdi. JOO-bilimi qazirgideı kez kelgen adamǵa qoljetimdi bolmaý kerek. Sol sebepti qaptaǵan JOO-dy súzgiden ótkizý bizdiń osy saladaǵy múmkindikterimizdi shashyratyp almaýǵa kómektestedi» deıdi ol.
Sonymen, usynys aıtyldy: Jekemenshik JOO-y qysqartyldy. Sodan keıingi áreket ne bolýy kerek!
Memleket bul maqsatqa evolıýııalyq jolmen kelýi tıis deıdi mamandar. Demek, jeke menshiktegi joǵary oqý ornyna byltyr qabyldanǵan túlek qolyna dıplomyn alǵansha oqý ornynyń qysqaryp ketýine jol berýge bolmaıdy. Muny sol oqý ornyna bólinetin grant sanyn qysqartýdan bastap, ony túlekterine suranys joǵary oqý oryndaryna bólýden bastaý kerek.
«Biz jańa mamandardy daıyndaýdy asyǵystyqqa jol bere almaımyz. Qazaqstandaǵy ıfrlandyrý baǵdarlamasynyń alǵashqy nátıjelerine qarap, biraz jaıttar anyqtalady. Sondyqtan bul jumysty memlekettegi ekonomıkany sandyq júıege kóshýmen birge júrgizýge bolady. Qandaı mamandyqtardyń suranystan túsip qalatynyn ıfrlandyrý nátıjesi kórsetedi» deıdi Toǵjan Qojalıeva.
Raýan ILIIaSOV,
«Adyrna» ulttyq portaly
