Ol ózine bergen esimdi tolyq aqtady. KSRO kezinde de, sodan keıin jyldary da orys-qazaqta lazer fızıkasy salasynda Ǵalymnan aty ozǵan ǵalym kezdesken emes. Búgin de solaı.
Ǵalym myrzaǵa tıesili ataq-dáreje tek Tuńǵysh degen anyqtaýyshymen aıshyqtalyp tur. Búkilodaqtyq stýdenttik qurylys otrıadynyń avtory jáne tuńǵysh komandıri boldy. 21 jasynda Máskeý memlekettik ýnıversıtetindegi stýdentter otrıadynyń, 26 jasynda Búkilodaqtyq stýdentter otrıadynyń Tuńǵysh komandıri boldy. Sol jyly KSRO-nyń «Qurmet belgisi» ordenimen marapattaldy.
Lazer tehnıkasy salasynda tehnıka ǵalymdarynyń doktory, 1984 jyly ǵylym jáne tehnıka salasynda KSRO-nyń memlekettik syılyǵynyń ıegeri atandy.
Odaq kúıregen bette el Prezıdentiniń shaqyrýymen Qazaq eline keldi. Alǵashqy Úkimet quramynda Premer-mınıstrdiń orynbasary, Ǵylym jáne jańa tehnologııalar mınıstri qyzmetin atqardy.
– Ǵalym myrza, 1992-1993 jyly Táýelsiz qazaq eliniń tuńǵysh Úkimetiniń quramynda júrdińiz. Memlekettiligimizdiń irge tasynyń qalanýynda sizdiń de qoltańbańyz bar. Qazir sol jyldarda el nazarynda júrgen Tulǵalardy Aqordadan nemese basqa jaqtan izdeıtin boldyq. Siz qaıda júrsiz?
- Meni Aqordadan izdeýdiń qajeti joq. Men erkin adammyn, ómir aǵysy qaıda jetelese sonda júremin.
Qazir Máskeýde júrmin. Jıi bolmasa da elge baryp turamyn. Olaı bolmaýy múmkin emes. Sebebi meniń tamyrym da, túp –qazyǵym da qazaq jeri. «Jıi bolmasa da» degen sózimdi onsha quptaı qoımaǵanyńyzdy sezip otyrmyn. Qazirgi tehnologııalar eki el arasyndaǵy qashyqtyqty bir sátte ǵana sheship beredi. Sondyqtan, meniń meken-jaıym ómiri aǵysy jetelep baryp toqtaǵan núkte. Sol núktede qanshalyqty aıaldaıtynym tek Bir Allanyń ózine aıan. Odan basqa sebep izdeýdiń keregi joq. Bir kezderi Qazaqstanda kóbirek tursam, qazir Reseıde kidirip qaldym.
– Ǵalym myrza, elden jyraq júrseńiz de Qazaqstanda bolyp jatqan oqıǵalardy baqylap otyratynyńyz basylym betterindegi suhbattaryńyzdan baıqalyp qalady. Syrt kóz retinde, biraq janashyr kóz retinde elde ótip jatqan saıası-ekonomıkalyq reformalardyń barysyna qandaı baǵa beresiz?
- Sońǵy eki jylda, tipti sońǵy prezıdenttik saılaý ótken kezden bastap tuńǵysh Prezıdenttiń murageri bolyp qalý úshin kúres bastalyp ketti. Biraq ony kóleńkelerdiń kúresi deýge bolady. Sebebi eldegi saıası jaǵdaıdyń betalysyna qarap, Elbasyna qarsy shyǵatyndar dep joq dep aıtýǵa bolady. Biraq onyń oryntaǵynan úmittenetinder, murager bolýdan úmittenetinder az emes. Olardyń aldyńǵy sapynda «tekti arıstokrtattar» men bılik basyndaǵylardyń otbasy músheleri. Alǵashqy tartystyń betalasy jáne jeńistiń kimniń paıdasyna sheshilgeni belgili bolyp qaldy. Saıası júıe parlamenttiń ókilettigin arttyrý qajet jáne parlamenttik-prezıdenttik basqarý júıesine ótý krek dep málimdeı otyryp, demokratııadan bir adym keıin shegingenin jáne saıası deklaraııanyń máni men mazmunyn ketirip alǵandyǵyn baıqamady. Demokratııa qatyp qalǵan júıe emes, ol evolıýııalyq qubylys. Biraq qazaqstandyq demokratııanyń ón boıynda avtorıtarızmniń dozasy basymyraq. Bul rette avtorıtarly demokratııa, syrtqy qabyqsha, tipti dekoraııa degen pikirge ishinara qosylýǵa bolady.
–Qazaq oppozııasynyń búgingi kelbetine qandaı baǵa beresiz? Jalpy, qazaq oppozıııasy óziniń bet-kelbetin aıqyndap úlgirdi me?
– Men sizge qarsy qarsy suraq qoıaıyn. Men syrtta júrsem de qazaqstandaǵy saıası qubylystardy baqylap júremin. Qazir keı kezderi, eki oppozıııa álsiz, bılik –myqty degen pikirlerdi estigende «nege olaı?» degen oıǵa beriletin bolyppyn. Menińshe, qalyptasa almaǵanyna, bet-beınesin tanyta almaǵanyna oppozıııa kináli emes. Bizde onyń qalyptasýy úshin basyn báıgege tikkender barshylyq. Jáne olar ózderine qarsylastarynyń saıası kúsh retinde qalyptaspaýy úshin jatyrynda tunshyqtyrýǵa nemese kúsh qoldanýǵa deıin bardy. Iá, qazaq oppozıııasy qalyptaspady. Bul –shyndyq.
– Budan oppozıııa álsiz nemese onyń qataryn tolyqtyryp turǵandar da álsiz dep oı túıe berýge bolady degińiz kele me?
– Taýlardyń asqaqtyǵy bir-birimen ıyq tiresip turǵan shyńdary ǵana aıqyndalady. Eger, oppozıııa álsiz bolsa, onda bılik júıesi saıası-ekonomıkalyq blogynyń myqtylyǵyn qalaı bile alamyz?. Búgingi oppozıııaǵa qoǵamnyń berip otyrǵan baǵasy - bıliktiń ıdeologııasy, kózqarasy.
– Siz halyqaralyq deńgeıdegi ǵalymsyz. Siz – tehnokratsyz. Lazer salasy tehnologııasynda baǵyndyrǵan belesterińiz jeterlik. Qazir siz qandaı oılar mazalaıdy? Mysaly, qoǵamdyq saıası ǵana emes, gýmanıtarly, áleýmettik salada? Ǵylymnan qol úzip qalǵan keıingi jyldary biraz jaıttarǵa jaýap izdeýmen aınalysyp júrgen sııaqtysyz. ?
- Árıne, kezinde kóp jaıttarǵa mán bermeppin. Sebebi meni qyzyqtyrǵan jáne bilgim kelgen máseleler maǵan syryn aldyrmady.Sebebi mende onyń tereńine úńilýge múmkindik bolmady. Mysaly, demokratııa. Biz munyń túp-tórkinin ańǵaryp úlgirdik pe? Tek qana aınalamyzdaǵy elder sol prınıppen ómir súrýge umtylatynyn ǵana bildik. Mysaly, Amerıka demokratııasynyń qaınar kózi ne? Ol Batysta qalaı paıda boldy, Ol TMD keńistigindegi elderde, keńestik júıeden aryla qoımaǵan elderde jersine aldy ma? Oǵan múmkindik bar ma? Munyń bári men úshin túsiniksiz edi. Qazir osy jaıttarǵa degen kózqarasym anaǵurlym ózgergenin baıqap júrmin.
Qazir qazaq halqynyń shyǵý, paıda bolýy tarıhynyń biz paıymdap úlgirmegen tustary barshylyq. Mysaly «júz» degen uǵym qyzyqtyryp júr.
Árıne, qazaq degen ultty birtútas kúsh retinde qarastyrý birtutas ult bolǵanda ǵana halyq úshin, memleket úshin, tipti ult zııaly úshin tıimdi. Biraq kimniń qaı júzge tıesili ekenin aıshyqtap turatyn, soǵan bireýlerdiń basymdyq beretini belgili. Biraq dál sol jaıt neden kúsh alyp tur. Maǵan bul jaǵy túsiniksiz ...
– Qazir álem aldynda qazaq ultynyń aıbynyn asyryp júrgen tulǵalarymyzdyń basym kópshiligi - syrt jerde. Ult ımıdjine aınalǵan tulǵalardyń qatarynda Tımýr Bekmambetov, Qanatjan Álibekov jáne siz, Ǵalym Ábilseıitov te bar.
- Men ózimdi ult ımıdjin kóterip júrgen tulǵalardyń qataryndamyn sanamaımyn.
– Desek te, 1984 jyly ǵylym jáne tehnıka salasynda KSRO-nyń memlekettik syılyǵynyń ıegeri, KSRO Ǵylym Akademııasy lazer ınstıtýtynyń negizin qalaýshy jáne tuńǵysh dırektory Ábilseıitovtyń potenıalyn týǵan eli qajetsinbegendikten syrt jerde júr me?
– Meni Qazaq eli qajetsindi me? Kezinde qajet bolǵan shyǵarmyn Qazir, sizdiń tilińizben aıtqanda aqyl-oı, kúsh-qýatymdy Qazaqstanda eshkim qajetsinip otyrǵan joq.
– Qazir Reseıdi slavıanofıl ıdeıasy kezip júr. Skınhed, neofashıster degen taǵy bar. Skınhed, neofashıster úshin siz azııalyqyz, qazaqsyz. Sizge qazir Máskeýde júrý qorqynyshty emes pe?
– Maǵan qorqynyshty emes. Túk te. Sebebi siz aıtqandardyń ıdeıasymen bylǵanbaǵan dostarymnyń, tanystarymnyń ortasyndamyn. Otbasym da osynda. Kóshege sırek shyǵamyn. Metroǵa, elektrıchkaǵa minbeımin. Qala ishinde jeke avtokóligimmen júremin. Bas amandyǵymnyń, otbasy múshelerimniń amandyǵyn da bir Allaǵa amanatqa tapsyryp qoıǵan Qazaqpyn.
– Qazir nemen aınalysyp júrsiz?
- Máskeýlik dostarym burynnan jumys istep kele jatqan jáne reseılik-máskeýlik naryqtan oryn alyp úlgirgen bıznes-jobasyna qatysýǵa shaqyrǵan. Qarsylyq bildire almadym. Qazirgi jumysym otbasymdy jáne ózimdi barlyq qajettiliktermen qamtamasyz etýge jáne týǵan Otanyma oralǵannan keıingi ómirime qajetti qor jıyp alýǵa múmkindik beredi.
– Siz uzaq jyldardan beri syrt jerde júrsiz. Syrt kózben, biraq janashyr kózben qaraǵanda qazaq eli sońǵy jyldary qandaı jetistikterge jetti?
– Siz meni taǵy da «syrtta júrsiz, týǵan jerińizden jyraq júrsiz», «tek syrttaı ǵana baqylap júrsiz» dep otyrsyz. Senseńiz, týǵan elimdi oılap uıyqtaımyn, týǵan jerim jaıly ádemi ásermen uıqymnan oıanamyn.
Men bul jerde qaljyńdap otyrǵanym joq. Men, qazir shyndyǵynda da Qazaqstannyń tarıhy, ótken tarıhy jaıly materıaldardy jazýǵa kiristim. Eger, Alla sátin salsa, jeke kitap bolyp shyǵyp ta qalar. Qazaqta «ómir aǵysyna ileskiń kelse, ótkenińdi zerdele» degen qanatty sóz bar.
Taǵy da qanatty sózge júginýge týra kelip tur. Bir tarıhshy: «Tarıh bizdiń zaman shyndyǵy týraly túsinigimizdi jyldamdatatyn erekshe ǵylym» degen eken. Qazaq eliniń sońǵy jyldary qandaı jetistiktigi –TÁÝELSIZ memleket qurýǵa degen tarıhı múmkindikti sátti túrde paıdalana aldy. Qazirgi bıliktiń eń basty jeńisi ulan-baıtaq jerdi qazaqqa tıesili dep zańdastyryp berdi. Ras, Reseımen, Qytaımen jáne Orta Azııa respýblıkalarymen shekara bólisinde azdaǵan problemalar boldy, esemizdi jiberip alǵan tustar da joq emes, biraq katastrofalyq sıpatta emes.
– Sol jetistikten bir qadam bolsa da keri ketken tustarymyz týraly ne aıtasyz?
– Qazaqtar sol jerdi ıgere almaı jatyr. Jer degen uǵymdy keń maǵynada alyp otyrǵanymdy uǵynyp otyrǵan bolarsyz. Qazaqtyń derbes, táýelsiz el atanǵanyna 30 jylǵa jaqyndap qaldy. Jerdi, ulan-baıtaq dalany ıgerý úshin, ony qajettilikke jaratý úshin soǵan sáıkes ekonomıka bolýy qajet. Jerasty baılyqtaryn ıgerý úshin baǵyttalǵan, sony sheteldik ınvestorlardyń kómegimen júzege asyryp jatqan ekonomıka emes, qazaqtyń jetidegi balasy men jetpistegi qartyna deıin jumysqa tartylǵan ishki ulttyq ekonomıka. Mundaı ekonomıkany eshkim qurmaıdy, ol evolıýııalyq jolmen qalyptasady.
Qazir Qazaqstanda táýelsizdik alǵan jyldardan keıin boı kótergen jańa óndiris oshaǵy bar ma? Joq. Aýyl jaǵdaıy qalaı? Úndemeısiz.
Qytaıǵa qarańyz. Ol qazir álemdik taýardyń negizgi gammasyn óndirip jatyr. Azyq-túlik ónimderinen bastap, elektronıkaǵa deıin. Bul halyqtyń qanynda qalyp qoıǵan otyryqshylyqtyń jemisi.
Al bizdiń jer, bizdiń dala – kóshpendilerden qalǵan mura. Ata-babamyz ustanyp ótken dástúr, ıen dalany saqtap qalǵan kúshtiń belgileri bizdiń qanymyzda qalmaýy múmkin emes. Biz KSRO-dan, sonan soń Reseıdiń yqpalynan bólinip shyqqan soń ótkenimizdi eske alýymyz qajet. Eger qajet bolsa, tegimizdi jáne qanymyzdyń tobyna deıin. Jaraıdy, bul bólek áńgime, kelesi suhbatymyzdyń taqyryby.
Ázirge, derbestiktiń, (ózin-ózi qamtamasyz ete alatyn) mehanızmniń tetikterin durys oılastyra almaı jatqan tárizdi.
–Osy áńgimeni odan ári jalǵastyrsaq. Qazir reseılik sarapshylar «azııalyq halyqtar, onyń ishinde qazaq halqy kóshpendiliktiń geninen ári arylyp bitken joq. Kóshpendilik geni olarǵa ózge halyqtarmen álemdik ekonomıkalyq taıtalasta ashyq aıqasqa túsýge múmkindik bermeıdi» dep qalady?
– Kóshpendilik deısiz be, gen deısiz be? Kóshpendilik uǵymynyń aıasy keń. Onyń túp-tamyry kóshpendiler órkenıetinen nár alyp jatyr. Sondyqtan, KÓShPENDILER týraly máseleni tar sheńberde emes, keń, álemdik órkenıet turǵysynan alyp qarasaq artyq bolmas, Odan bólek, biz keń-baıtaq jerimizde, osy jerdiń demi boıymyzda qalyptastyrǵan mentalıtpen jáne tárbıemizben ulan-ǵaıyr dalamyzda ǵalamdyq ekonomıkanyń jańa úlgisin qalyptastyrýǵa tıispiz.
Durys uıymdastyrylsa, bastysy daıyndyqpen, janashyrlyqpen uıymdastyrylsa, kez-kelgen álemdik jarysqa (onyń ishinde ekonomıkalyq) qatysýǵa bolady.
– Qazir el ishinde Boıqońyr keshenin Reseıge jalǵa berýdiń basy-qasynda júrgen tulǵalardyń qatarynda Ábilseıitov myrza da bolǵan degendi aıtyp qalady.
– 1991 jyly Prezıdent Nursultan Ábishuly Máskeýde júrgen jerimnen elge shaqyrdy. Ǵylym jáne jańa tehnologııalar mınıstri, Premer-mınıstrdiń orynbasary boldym.
Salmaǵy ǵasyrǵa bergisiz alǵashqy úsh jyl boıy, siz aıtpaqshy «memlekettiliktiń irgetasyn qaladyq». Meniń qoltańbam qalǵan «irge tastardyń» birinde «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵy da bar. Ǵaryshkerlerdiń qajettiligin jáne Baıqońyr keshenin túpkilikti saqtap qalý úshin Nursultan Nazarbaevqa «ǵarysh aılaǵyn Reseıge jalǵa bereıik» dep usynys aıtqanmyn. Sebebi onda burynǵy KSRO-nyń kosmonavtıkadaǵy ǵylymı-tehnologııalyq jáne óndiristik potenıaly qaldy. Eshqandaı problemasyz, qaıta qaraýsyz sheshildi. Bul durys sheshim boldy. Kosmodrom kúni búginge deıin Qazaqstanǵa salmaqty ekonomıkalyq túsim ákelip tur.
– Sońǵy júzjyldyqta kontınent azııalyq, latynamerıkalyq bolyp bóline bastady. Tipti afrıkalyqtardyń ózderi jeke odaq quryp alǵan. Arab elderiniń lıgasy degen taǵy bar. Eýrazııalyq kontınentte túrki halyqtary az emes jáne olardyń ortaq múddeleri de joq emes. Múmkin, jalpy túrki elderiniń bir ortaq uıymy kerek shyǵar. Munyń alǵysharttary ótken júzjyldyqtarda baıqalyp qalǵan joq pa?
– Bul jerde túrkitektes halyqtardyń Ortalyǵy týraly aıtyp otyrǵanyńyzdy túsinip otyrmyn. Jalpyǵa birdeı Ortalyq nemese Odaq tóńireginde toptasý – árbir halyqtyń jáne árbir ulttyń erikti sheshim. Sebebi mundaı jaǵdaıda siz aıtyp otyrǵan Odaqta nemese ortalyqta bas qosýǵa yqylasty memleket óziniń egemendiginiń bir bólshegimen bólisýge daıyn bolý kerek.
Qazir meniń túsinigimshe, burynǵy KSRO keńistigin mekendegen túrki halyqtarynyń Odaǵy nemese Birlestigin qurýdyń alǵysharttaryn (obektıvti jáne sýbektıvti de) kórip turǵanym joq.
– Bul ıdeıa, sizdińshe aldaǵy onjyldyqtarda júzege asýy múmkin emes pe?
– Jýyq arada oryndala qoımaıdy.
– Endi búgingi qazaq elıtasy jaıyna oralsaq pa deımin. Qazirgi qazaq elıtasy qazaq máselesin, ult múddesin aınalyp ótýge tyrysady. Nelikten?
– Men olarmen (qazaq elıtasymen) aralaspaımyn jáne ol ortadan alys júrmin. Qazirgi elıtanyń bar maqsaty ózderi uıymdastyrǵan bılikke qyzmet etýge jumyldyrylǵan.
– Sonda, olar úshin qazaq máselesi ıgerilmegen bos keńistik pe?
– Qazaq halqynyń múddesine qyzmet etetin elıtanyń qatary áli tym az, ári asa yqpaldy da emes.
– Olar qazaq múddesine qashan bet burady? Jáne oǵan qandaı proesster sebep bolýy múmkin.
– Dál qazir múmkin emes.
– Qandaı jaıttar kedergi bolyp tur...
– Siz aıtyp otyrǵan elıta ekige jarylǵan jáne sol eki toptyń arasyndaǵy syrt kóz baıqap úlgirgen kúresti, teketiresti eske túsirińiz. Bul teketirestiń saldarynan olardyń qoǵamdyq, saıası sferada jaýlap alǵan keńistikter aýqymy ýaqyt ótken saıyn ulǵaıyp keledi. Qazaqstandaǵy bılik pen oppozıııa arasyndaǵy kúres demokratııalyq sferanyń aýqymynan shyǵyp, dástúrli úlgige bet aldy. Men bul jerde elıtalar arasyndaǵy kúres máselesin qosa meńzep otyrǵanymdy túsinip otyrǵan bolarsyz dep oılaımyn.
– Batys mádenıetindegi mýltıkýltýralızm bizde jersine bastaǵandaı. Jáne ony jersindirýge múddeli bolyp júrgenderdiń asa yqpaldy toptar ekendigi jáne olardyń qatary biz oılaǵannan múldem kóp ekeni baıqalyp qaldy.
– Taǵy qandaı jaıttyń shetin shyǵarǵaly otyrǵanyńyzdy túsinbedim.
– Bul jaıt aldaǵy ýaqytta Qazaqstanda batystyq uǵymnyń jersinip ketpeýine jáne qazaq halqynyń jabaıy túrde eýropalanýyna ákelip soqpaı ma?
–Joq. Taǵy da joq. Qazaq etnosyna tóner qaýip bolsa, (basqa kez kelgen etnos sııaqty) ol ózgeden emes, óziniń túp tamyrynda, jatyr der edim.
– Mundaı jaǵdaıdyń qazirgi zamanda ábden múmkin ekendigin Taıaý Shyǵys elderinde bolyp jatqan qantógister dáleldep tur emes pe?.
– Qazir álemde eshkimge joıylyp ketý qaýpi tónip turǵan joq.
Taıaý Shyǵysta ztnostar arasyndaǵy qaqtyǵys shekten shyǵyp ketti. Biraq siz aıtyp otyrǵan qaterden olar ada jáne maqsattary bir-birin ult retinde joıyp jiberýge baǵyttalmaǵan.
– Al Shyǵystyń, Azııanyń shaǵyn memleketteriniń eýropalanýy jáne jáne batys tarapynan solaı etýge májbúrleıtin ıdeıanyń batystyq aǵymdaǵy kúshterdiń sanasynda uıa salyp úlgirgenin joqqa shyǵara almaıtyn shyǵarsyz?
– Esińizde bolsyn, eýropalaný ulttyq qundylyqtardy umytý emes. Eýropalaný etnostardyń, halyqtardyń bir-birimen rýhanı túrde qarym –qatynas jasap turýy. Bul kez kelgen etnosqa, onyń ishinde bizdiń ultymyzǵa jaqsylyqtan ózge eshnárse ákelmeıdi.
– Daǵdarys tolqyny jaıly el ishinde qarama-qaıshy pikir kóp. Keıbireýler onyń keri áserine kóbirek toqtalsa, ekinshi jaq bul bizdiń es jıyp, qor jıyp alýymyzǵa múmkindik beredi deıdi. Sizdiń pikirińiz qalaı?
– Daǵdarys jaqsy qubylys emes. Biraq keıbir aqyldy adamdar daǵdarystyń qushaǵynan paıdany sýyryp ala alady. Daǵdarystyń salmaǵy ekonomıkasy tek shıkizatqa negizdelgen jáne álemdik naryqta taýarlary suranysqa ıe emes elderge qatty sezilýi múmkin. Qazaqstan ekonomıkasy álemdik daǵdarysty kúlip qarsy alyp, kúlip shyǵaryp salady dep aıta almaımyn.
Biraq, kim biledi, bári de ótedi – ketedi. Bılik álemdik daǵdarysty jeńil ǵana úreımen shyǵaryp salýy múmkin.
– Sońǵy suraq. Daǵdarys saıası elıtanyń múddesine jáne qaltasyna qanshalyqty áser etýi múmkin?
– Áser etpeıdi.
–Áńgimeńizge raqmet!
Raýan ILIIaSOV,
"Adyrna" ulttyq portaly
