Álıhan JAQSYLYQ. 33 qyrkúıek

1768

Tar kósheni boılaı ornalasqan syrahanalar jumys kúnderi máz-meıram toıdan bos turatyn. Senbi men jeksenbide ishi adamǵa lyq toly bolyp, kók buıra temeki tútini men syranyń ashqyltym ısi ańqıtyn. Syrahanaǵa jumys kúnderi bolsa da qolym qalt etkende bas suǵamyn. Syrasy úshin emes, qýyrylǵan balyǵy unaıtyn. 

  Aptanyń ekinshi kúni syrahanalardyń birine kirip, qýyrylǵan balyq pen bir stakan sýǵa tapsyrys berip otyra bergenimde esik mańdaıshasyndaǵy qońyraýdy syldyr etkizip ishke orta jastaǵy er adam kirdi. Kıim ilgishke qolshatyryn sabynan ildi de, ılındr qalpaǵyn sheship, qaıyra taraǵan shashyn bir sıpap ótip meniń qasyma keldi. 

 - Bos pa? - dep qasymda turǵan oryndyqty nusqady.

  - Ala berińiz,- dedim.

  - Almaımyn, osy orynǵa otyraıyn ruqsat bolsa,- dedi de ruqsatymdy almastan jaıǵasyp aldy.

  - Aıtatyn áńgimeńiz bolsa qarsy orynǵa jaıǵasqanyńyz jaqsy bolar edi,- dedim jyly júzdi kisiniń áńgimesine qyzyqqan adamdaı keıip kórsetip. 

  - Qatyp keter edi,- dedi de, jyldam qarsy orynǵa aýysyp aldy. Qońyr kózdi momyn kisi meniń eski tanysymdaı adaldyq ushqyny bar keıpi burynnan tanys sekildi kórindi. Juqa paltosynyń ishki qaltasynan ortasynan bir búktele jınalǵan gazetti sýyryp aldy da ústel ústine tastady. Gazettiń basqy betine biraz úńilip otyrdy da:

  - Daıashy, tapsyrys bereıin, maǵan kelesiz be?- dedi. Daıashy kelgen soń beıtanys dastarhandasym qýyrylǵan balyq pen bir stakan sýǵa tapsyrys berip, gazetin oqýǵa qaıta kiristi. Anyqtap qarasam paltosy da, ishinen kıgen pıdjagi de, aq jaǵaly jeıdesi de taza bolǵanymen ótken ǵasyrdyń kıim úlgisi sekildi kórindi. Sońǵy jyldarda shyqqan úlgilerge uqsamaıdy. Ústi-basyn tinte qarap otyrǵanymdy baıqaǵan ol:

  - Kıimime tesile qaraǵanyńyzdy qalaı túsinsem bolady? Bul ótken ǵasyrdyń kıim úlgisi. Úılespeıdi me?- dedi qońyr kózi kúlimsirep. 

  - Jarasyp-aq tur, kerisinshe tańqalyp otyrmyn. Qaı dúkennen taýyp aldyńyz, qyzyqtyryp barady,- dedim onyń kóńiline kirbiń túsirgim kelmeı.

  - Áńgimeni neden bastarymdy bilmeımin. 

  - Qalaýyńyz bilsin mıster.

  - Meniń atym Stıv,- dedi oń qolyn sozyp.

  - Qýanyshtymyn! Uzaq áńgime bolsa tipti keremet bolar edi mıster Stıv,- dep oǵan jaýap kútken adamdaı qadala qarap otyrdym. Ol áńgime aıtýǵa qulshynyspen kiriskendeı qozǵalyp qoıdy da, ústelge tym jaqyndap yńǵaılandy. 

  - Asyǵys emessiz be?- dedi gazetin búktep.

  - Bastaı berińiz,- dedim.

  - Olaı bolsa tyńdańyz, birneshe aı buryn oıymdaǵy is áreketterdi óńimde óz qolymmen jasap kórdim,- dep áńgimesin bastady.

  Kúz mezgiliniń alǵashqy kúnderi jadaý kóńildiń jyrtyǵyn jelge jelbiretip mánsiz bastaldy. Jaýyndy túnderdiń birinde tuıyq kóshedegi úıdi tintýge áriptesim ekeýmiz barǵanbyz. Polıeılik qujatymyzdy qolymyzǵa alyp jaryq janyp turǵan bólmelerge kirgenimizben úıde eshkim bolmady. Áriptesim úı ishin, men aýlany qaramaq bolyp kelistik. Artqy aýlany aınala bergenimde áldekimniń tastaq jerdi tasyrlata basqan aıaq dybysyn estidim. Qashqynnan kóz jazyp qalmaýym úshin lezde aýla aldyna júgire jetkenimshe, qaqpadan kishkene boıly bala shyǵyp barady. Kúdiktiniń artynan ere jóneldim. Ózinen úlken qara kúrte jamylǵan balaqaı tuıyq kósheni kesip ótip, qarańǵy kóshelerdiń qoıý tuńǵıyǵyna sińip ketti. Sulbasyn tuman arasynan joǵaltyp almaı ere berdim. Birneshe mınýt júrgen soń balaqaı qarańǵy kóshede ornalasqan syılyqtar dúkenine kirip ketti. Kúndiz bul kóshelermen qansha júrsem de syılyqtar dúkeniń alǵash ret kórdim. Shyny esikten dúken ishine kóz júgirtkenimde jaýynǵa sý tartqan qara kúrtesin balaqaı silkı sheship jatty. Ańǵarǵanym shamamen alty-jeti jasar qyz bala eken. Dúkenge kire bergenimde oıynshyqtar jınap otyrǵan qart dúkenshi buryldy da:

  - Ne qalaısyz?- dedi. Júzi sýyq aq býryl shashty qart meniń kelgenimdi jaqtyrmaǵandaı keıip tanytty.

  - Polıııadanmyn, lańkester jasyryp jatqan úıdiń aýlasynan myna kishkentaı qyz qashyp shyqty,- dep kúdiktini nusqadym. - Sońyna túskenimde osy dúkenge qashyp tyǵyldy, sizdiń nemereńiz be?- dedim. Qart kózildirigin sheship, ústel ústindegi oıynshyqtardy qorapqa saldy da:

  - Izobella, polıeıdiń aıtyp turǵany ras pa?- dedi. Beıkúná júzine úreı taby ornaǵan qyz:

  - Dostarymmen oınap otyrǵanymda tuıyq kóshedegi aýlaǵa jasyrynǵan edim. Olar meni tappaǵan soń dúkenge qaıtyp keldim,- dedi aptyǵyn basa almaı.

  - Kórdińiz be, qyz oıyn qýyp júripti. Endi baryńyz,- dep dúkenshiniń mazasy qashty. Qarańǵy kósheden tuıyq kóshege qıyp ótip qylmys bolǵan orynǵa kelsem, úı bosaǵasynda áriptesim sulq túsip jatyr. Tapanshasyn qolyna alyp úlgergenimen oqqa ushypty. Keýde tusyna tıse kerek bosaǵany qan jýypty. Bólimshege qońyraý soǵyp qajetti mamandardy shaqyrdym. Zerthanadan, bólimsheden kelgen mamandar túni boıy mazamdy alyp, áriptesińdi jalǵyz qaldyryp qaıda kettiń degen suraqtardy jaýdyrdy. Qylmysqa qatysymnyń joqtyǵyn dáleldeý ońaıǵa soqpady. Nátıejesinde jazyqsyz bolsam da joǵarydaǵy bastyqsymaqtar óz erkińmen jumystan ket dep buıryq berdi. Máseleler men keleńsiz kedergiler polıeılik kareramnyń tym sátsiz bastalýyna sebep boldy. Ókinishti...

  Polıeı áńgimesin osylaı sabaqtaı bergende tapsyrysymyzda keldi. Ol balyqtan bir-eki kesim jedi de, sýdan urttap áńgimesin qaıta jalǵady.

  - Qyrkúıek aıynyń alǵashqy aptasy edi,- dep mańdaıynan kózine deıin syrǵyǵan terin bir súrtip qoıady. Bólimshege qarýly shabýyl degen qońyraý kelip tústi. Bir komandamen oqıǵa ornyna jedel jetkenimizde áriptesim oqqa ushqan tuıyq kóshege tap boldyq. Ótken aptada qylmys bolǵan úı qarsy bette. Birneshe polıeı úıge kirip ketkende men aýla syrtynda kúzetke qaldym. Álden ýaqytta qarsy bettegi úıdiń aýlasynan kishkentaı qyz júgirip shyqty da, qarańǵy kóshege qıyp ótetin jolmen júgire jóneldi. Erip kelemin. Syılyqtar dúkenine kire bergende men de qyzdyń sońynan  shyny esikti syńǵyrlata dúkenge bas suqtym. Qyz sýǵa malynǵan qara kúrtesin silkip oryndyǵyna jaıǵasyp aldy.

  - Men polıeıdenmin, sizdiń qyzyńyz qylmys bolǵan orynnan osy dúkenge qaraı qashty,- dedim aq býryl shashty qartqa. 

  - Izobella, polıeıdiń aıtqany ras pa?- dedi.

  - Dostarymmen oınap júrgende tapanshanyń daýsy shyqty. Biz bytyraı jan-jaqqa qashtyq. Men aýlaǵa jasyryndym da, aınala tynyshtalǵan soń dúkenge qaıtyp keldim,- dedi kishkentaı kúdikti. 

  - Estip turmysyń, al endi eshteńe satyp almasań shyq dúkennen,- dep shal zekip tastady. 

 Qarańǵy kósheni qıyp ótip qylmys ornyna keldim. Ofıerler men detektıvter jumystarymen aınalysyp júrip meniń kelesi kóshege baryp kelgenimdi ańǵarmady. Qansha kúnimizdi túnimizdi sarp etsek te tuıyq kóshede bolǵan qarýly qaqtyǵys jabýly kúıinde qaldy. Qylmyskerler tabylǵanymen jarııalaýǵa bolmaıdy degen buıryq kelip, jýrnalısterge eshkim ustalmady, tártip buzýshylardy tappadyq dep aqparat berdik. Qarýly qaqtyǵys uıymdastyrǵan prokýrordyń, zańgerdiń, qaltaly sheneýnikterdiń uldary men áýmeser inilerin bosatyp jiberdik. Bizdiń qaladaǵy zań urylardyń kishisi men jazyqsyz ustalǵan adamdar úshin ǵana qýatty. Zań qatań bolǵanymen biz kóp jaǵdaıda "aǵasy" bar qylmyskerlerdiń qanypezer isterine kóz juma qaradyq. Aıaýshylyqtan emes, sharasyzdyqtan qolymyzdan eshteńe kelmeı joǵarydan kelgen buıryqqa baǵyndyq. Osy árekettiń bárine qatysqannan keıin qyzmetime, mamandyǵyma degen senim men súıishpenshilik joǵaldy. Ádildiktiń uranyn shyrqaıtyn polıeımin dep oılasam men baryp turǵan qylmysker ekenmin, aldanyppyn. Kúnnen kúnge kóshedegi adamdy tonaıtyn ury, álsizge qylmys jaba salatyn ozbyr bolyp baramyn. Qalaǵanymyzsha zańdy ózgerte salyp, óz quqyǵyn bilmeıtin halyqqa qoıǵa shapqan qasqyrdaı tıdik, tonadyq, aıyppul saldyq. Eseńgiretken júıeniń ádiletsiz áreketterin kóre tura bul qyzmetten opa tappasymdy bilip, óz erkimmen jumystan ketýim jóninde aryz jazyp tapsyrdym. Jumystaǵy sylbyrlyǵymnyń paıdasy tıdi. Qaıda barasyń, ne úshin dep qystap jatpaı birneshe kúnde bosatty. 

  Eldegi qyzmetim sátsiz bastalyp jumyssyz kúnderim meńireý qalypta jyljı berdi. Uzynnan uzaq shólde bir tamshy sýǵa zar bolǵan adasqan jandaı men de qaladan tarydaı meıirimge shóldep, janyma jaǵatyn bir jylylyq kúttim. Úmittiń táttiligin sezinbesem de keler kúnge degen senimnen jamandyq kórmeımin dep oılap, jigerimdi qaıraı tústim. Shólde adasqan adamnyń qarsy aldynan qudyq ne kól shyǵa kelýi múmkin ǵoı. Meniń de senimim izgi qasıetterdi boıyma qaıta qaıtara alsam, jaqsylyqqa kezigerimdi bildi. Ǵajaıyp bolsa qyzyǵy basym al qıyndyǵy joq dep sanappyn. 

  Aıdyń sońǵy kúnderi. Dálirek qyrkúıektiń jıyrma segizi. Qalany kúńgirt qarańǵylyq basyp súreńsiz kúzdiń ákki ádisi toqtaýsyz jelmen shatyrlardy shaıqaıdy. Eldegi qıyndyqtar, zańsyzdyq pen qyzmettegi keleńsizdik meni shet elge ketýge májbúr etti. Qandaı qıyndyq kelse de, meniń shet memlekette jaǵdaıym jaqsaryp, ishki jalǵyzdyq kúızelisimdi aryltady  dep eseptedim. Qalǵan ómirimdi shattyqqa toly ótkizý úshin Norvegııanyń Tromse qalasyn tańdap jolǵa daıyndaldym. Ózime esep bergende ar aldynda uıala almadym. Otandy satyp baramyn, qoǵamnan qashyp baramyn degen oı meni mazalaǵan emes, sebebi adam bolǵandyqtan baqytty bolýyma qaqym da bar. Áýeli uzaq ýaqyt oı qamaýyna qalýǵa týra keldi. Erteńgi kúnge degen senimsizdigim men ómirge qushtarlyǵymnyń arasynda oı maıdany bolyp, nátıejesinde qaıratymdy kúsheıte tústim. Qulamaı aıaqqa turý aldymdaǵy mindet dep sanadym. Qordaǵy aqsham men akııalarymdy satyp qosqanda Tromsege jetip jumysqa ornalasqan ýaqytqa deıin jetetin qarjyny qurady. Qonys aýdarý týraly oıymdy nyqtaǵanda meni erteńgi kúnge adastyrmaı aparatyn, adam qalpymnan aıyrmaıtyn senim men eńbek ekenin eskerdim. 

  Úıdegi eski-qusqy zattardy qoqysqa tastap, kerekti quraldar alý úshin dúken araladym. Ádettegi saparǵa shyǵatyn adamdaı jaıbyraqat júrip kóshede samsaı tizilgen turmystyq dúkenderge birinen soń birine kirip shyqtym. Qalaǵa, qoǵamyma qaıtyp kelmeıtinimdi oılasam keýdemdi qýanysh kernep, kóńilim jadyrap sala beredi. Bar kúnámdi tastap baramyn. 

  Áýe bıletterin satatyn ortalyqqa baryp Norvegııaǵa ushaqqa bılet aldym. Birinshi qazanǵa buıyrypty. Júregim atqaqtap qýanǵanymnan qol soǵa sekirdim. Kúzdeı súreńsiz kóńilim shýaqqa malynǵan jaılaýdaı bolyp jaınap shyǵa keldi. Kókiregimde án shalqyp, adam quqyǵyn taptaýdan tartynbaıtyn qoǵamǵa alǵash ret kúle qaradym. Men azatpyn.

  Jıyrma toǵyzynshy qyrkúıekte qujattarymdy rettep úıge keshteý kele jatqanymda, tuıyq kóshege bir soqqym keldi. Qarsy ornalasqan eki úıdiń arasynan óte bergenimde kishkentaı qyz Izobellany taǵy kezdestirdim. Kesh qarańǵysynda jalǵyz júrýge bolmaıtynyn eskertkim keldi de:

  - Seniń atyń Izobella ǵoı?- dedim.

  - Iá,- dedi de, syılyqtar dúkenine baǵyt aldy. 

  - Keshki ýaqytta jalǵyz júrýge bolmaıtynyń bilesiń be? Úlken qala ári tuıyq kóshe saǵan qaýipti,- dedim de onymen qatarlasa júrdim.

  - Men jalǵyz emespin,- dedi.

  - Jalǵyzsyń,- dedim. Daýsymdy jumsarta kúle sóıleýge tyrysyp kelemin. Kishkene qyzdyń qorqynyshyn seıiltip syılyqtar dúkenine deıin shyǵaryp salýdy oıladym. 

  - Jalǵyz emespin, janymda anam bar,- dedi. Bastyra kıgen bas kıiminiń astynan syǵalap.

  - Al men anańdy kórip turǵan joqpyn,- dep úreılene til qattym. Izobella janyna burylyp áldekimmen sóıleskendeı kúbirlep turdy da:

  - Siz meni nege qutqarmadyńyz,- dep shaǵymdana sóıledi.

  - Kimnen?

  - Jaraıdy qutqarmasańyz da myna kúntizbeni anam sizge syılaǵysy keledi,- dep kúrtesiniń qaltasynan alaqandaı ári tyǵyz qaǵaz alyp shyqty. Onyń móp-móldir janary ozbyrlardan japa shekken beıkúná jannyń momyn beınesin kóz aldyma ákeldi. Kishkentaı qyzdyń júzi álde bireýden únemi qorqyp turatyn úrkek ádetti daǵdy qylyp alǵandaı. Aınalaǵa qaraǵyshtap ýaıymnyń tumanynda qalǵan sekildi. 

  - Anań maǵan kórinbeı tur, sen kórip turmysyń?- dedim, qorqynyshymdy jasyrǵym kelse de daýsymnyń dirili basymyraq bolyp ketti. 

  - Syılyǵymdy almasa ómiri mánsiz ótedi, qabyl alsa janyn jegideı jegen bar qaıǵy qasiretten qutylady, azat bolady  dedi anam,- dep qyz meniń alaqanyma kúntizbeni ustatty. Meniń oıymdaǵy san suraqty dóp basqan qarshadaı qyzǵa tań qalyp turǵanymda onyń kózden qalaı ǵaıyp bolǵanyn baıqamadym da. Alaqandaı kúntizbeni alyp úıge kirdim. Paraq qaǵaz kúntizbeni kerýetimniń joǵarǵy jaǵynda ornalasqan tartpanyń ústine shamǵa tirep tiginen ornalastyrdym. Ózim Tromsede kútip turǵan ǵajaıyptardy oılap, qııal qushaǵynda terbelip uıqyǵa jattym. 

  Osy tusqa kelgende Stıvtiń áńgimesin bólip jiberdim.

  - Kúntizbe ýaıym-qaıǵydan azat etti me?- dedim.

  - Sheshýsiz qalǵan bar jumbaqty aıqyndap berdi,- dep Stıv áńgimesin jalǵastyrdy. 

  Uıqymnan sergek oıandym. Ornymnan tura bergende kózim kúntizbege túsip, bir paraǵyn aýdardym. Otyzynshy qyrkúıek degen qyzyl tústi qos ıfr shyǵa keldi. Tańǵy asqa otyra bergenimde qońyraý syńǵyrlady. Salyq komıtetinen kelgen hat ekenin bile tura esik ashtym. Qarsy aldymda juqa kúrte kıgen kózildirikti orta jastaǵy er adam tur. 

  - Salyq komıtetinen ınspektorsiz be?- dedim qol berip amandasyp jatyp. 

  - Mıster Stıv?

  - Iá, dál ózi.

  - Úıge kirsem qarsy emessiz be?- dedi kúlimsireı.

  - Árıne, tórletińiz.

 Qonaq bólmege jaıǵasqan ınspektorǵa kofe aparyp berdim de:

  - Aıta berińiz,- dedim.

  - Qyzmet tarıhyńyzdy bilemin. Polıeılik jumystan óz erkińizben ketkenińizdi áriptesterińiz aıtqan bolatyn,- dep, kofege ernin tıgizdi de ústelge qoıdy. 

  - Sátsiz kezeńder bolǵanymen meniń endi jańa ómirim bastalǵaly tur. Polıeı kezimdi oılasam ókingen emespin. Men úshin mańyzy joq,- dedim, ózimdi erkin ustap.

  - Jańa ómirińiz sáttilikpen bastalýyna tilektespin. Kelgen sebebim sizgeqyzmet usynǵaly otyrmyn. Turmysyńyzdy túzeısiz, jaqsy tabys tabasyz, ári ózińizdiń súıikti isińiz. Qylmys álemindegi sheshýsiz qalǵan jumbaqtardyń jaýabyn tabasyz,- dedi.

  - Keshirińiz, keshiktińiz. Birinshi qazanda Tromsege qonys aýdaramyn.

  - Birinshi qazan?- dedi de selk-selk etip kúldi. 

  - Sizben ázildesip otyrǵan joqpyn,- dep shamdanyp qaldym.

  - Sandyraqty qoıyńyz mıster Stıv. Minekeı, bul meniń telefon nómirim jáne keńsemniń meken-jaıy. Otyz ekinshi qyrkúıek kúni keńseme kelińiz,- dep nómir jazylǵan esim hat qaǵazyn ústelge qoıdy.

  - Otyz ekinshi qyrkúıek? Birinshi qazan deseńiz de bolar edi. Ázilińiz kúlkimdi keltirmedi,- dep, oǵan salqynqandylyq tanytyp, jaratpaǵan keıippen shyǵaryp saldym. 

  Súıikti isim qylmys álemindegi shym-shytyryq jumbaqty sheshý bolsa da, Tromsege qonys aýdarý týraly oıymdy ózgeritken emespin. Eki kúnnen soń kúndelikti aýdarǵanymda jasyl tústi otyz eki sanyn kórdim. Menimen jumys berýshi emes Izobellanyń syılyǵy da ázildesken sekildi. Júk sómkemdi alyp ushaqtyń ýaqytyna taıaǵanda áýejaıǵa jettim. Áýejaıǵa kirgen bettegi ekran otyz ekinshi qyrkúıek tańǵy saǵat ondy kórsetip tur. Túsiniksizi ushaq kestesinde Norvegııaǵa jolaýshylar tasymaldaıtyn ushaqtyń nómiri kórsetilmepti. Tirkeýshige bıletimdi berip:

  - Men otyratyn ushaq kestede jazylmapty,- dedim.

  - Bıletińizdi teksereıin,- dep tirkeýshi jol júrý qujatyma úńildi de, tańdanysyn jasyrmaı: - Sizdiń ushaǵyńyz alty jyl buryn Norvegııaǵa ushyp ketken,- dep, terezeni jaba saldy. 

  - Múmkin emes, bıletti úsh kún buryn aldym,- dep terezeni qaqqylasam da jaýap bermedi. Kelesi terezedeni tirkeýshige bıletimdi bergenim de:

  - Esińiz aýysqan ba? Alty jyl burynǵy bıletti ákelip bizben oınaǵyńyz kele me? Búgin otyz ekinshi qyrkúıek,- dep aıqaıǵa basty. 

  Áýejaıdan shyǵa taksıge otyryp bılet satyp alǵan kassaǵa tarttym. Úsh kún buryn maǵan bılet satqan qyzdyń ornynda jýan qaryndy erkek otyr. Alqynyp bardym da:

  - Osy oryndaǵy qyz qaıda? Maǵan bılet satqan boıjetken qaıda?- dedim, demimdi basa almaı. 

  - Myrza, toqtańyz. Qandaı qyz? Bul jerde jalǵyz kassa, meniń jumys jasap júrgenime alty jyl boldy,- dedi de, melshıe qarap otyra berdi. Esim aýysqandaı basymdy qysa ustap selkildeı berdim. 

  - Sizde bári jaqsy ma?- dedi kassadaǵy erkek.

  - Bıletti kórińizshi, paıdaǵa jaraı ma?- dedim. 

  - Qane,- dep meniń bıletimdi qarap shyqty da: - Mundaı eski bıletti alǵash ret kórip turmyn. Birinshi qazan degeni kúlkili eken. Myrza búgin otyz ekinshi qyrkúıek,- dep meni kassadan shyǵaryp jiberdi. 

  Kósheni boılaı aıandap kelemin. Kezdesken adamnyń bári maǵan úrke qaraıtyndaı, selk etip shoshyna ótip jatty. Úmitim kúmánǵa aınalyp, ózge álemge túsip ketkendeı jalǵyzsyraı bastadym. 

  - Mıster Stıv?! Bılettiń merzimi ótip ketti. Norvegııaǵa jete almadyńyz. Al adamdar otyz ekinshi qyrkúıekke aýysqanda siz birinshi qazan dep oıladyńyz. Keıin ne boldy?- dep kókeıimdegi suraqty qoıdym. Syrahanada ekeýmizden basqa jan qalmapty, erkin áńgimege kirisip kettik.

  - Jumys berýshi tastap ketken qaǵazda jazýly meken-jaıǵa bet aldym,- dep áńgimesin jalǵaı tústi.

  Esimhattaǵy nómirge telefon soqtym. Jumys berýshi tutqany birden kóterdi.

  - Mıster Stıv?! Qońyraý soǵatynyńyzdy bilgen edim, qaıdasyz, kórise alamyz ba?- dedi.

  - Keńseńizdiń aldynda turmyn,- dedim meń-zeń kúıde áreń til qatyp. 

  Az ýaqytta ústel basyna eki shyny aıaq kofe ákelgennen keıin jumys berýshi sóıleı jóneldi.

  - Tuıyq kóshedegi elý segizinshi úı esińizde me?- dedi jaýapqa tartqaly otyrǵan adamdaı. 

  - Árıne, esimde,- dedim ózimdi erkin ustap. 

  - Qandaı estelikterimen esińizde?- dedi. Onyń kofeni soraptap otyrǵany maǵan túk unamady. 

  - Áriptesim oqqa ushqan úı. Odan soń qarýly qaqtyǵys bolǵan jer,- dep bar bilgenimdi aıta bastadym. 

  - Taǵy bir qupııa jasyryp tursyz, esińizge túsirip kórersiz,- dedi jaıbyraqat. Kútpegen suraqqa ashýym lezde keldi de, qolymdaǵy stakandy ústelge sart etkizip tastadym.

  - Siz jumys usynǵaly otyrsyz ba, meni tergeý úshin shaqyrdyńyz ba?- dep daýys kóterdim. Biraq ol ustamdy qalpynan aýytqymastan suraǵyn jalǵastyra berdi.

  - Alty jyl buryn Norvegııaǵa nelikten ketpek boldyńyz,- dedi. 

  - Qudaıym-aý, alty jyl buryn emes, men Norvegııaǵa búgin ketpek boldy, tap búgin. Bıletimde qatelik bolyp saparyma kedergi jasady.

  - Joq, múlde olaı emes, endeshe men baıandaıyn. Siz osydan alty jyl buryn birinshi uazanda Norvegııaǵa attanbaq boldyńyz. Al bir kún buryn otyzynshy qyrkúıekte tuıyq kósheniń elý segizinshi úıinde ne bolǵanyn bilesiz. Esińizge túsirińiz, túngi saǵat on birde qorǵansyz júkti áıelge qııanat jasap, býyndyryp óltirdińiz.

  - Toqtat sandyraǵyńdy!- dep aıqaı saldym. 

  - Jalǵastyraıyn, júkti áıeldiń ishtegi balasyna qaramaı qasaqana óltirdińiz,- dedi sabyrly qalpynan tanbaı. 

  - Mundaı aıýandyqty maǵan jaba salýdyń ne keregi bar edi? Men siz oılaǵandaı qylmyskerge uqsaımyn ba? Qanisher dep esepteseńiz dálelder keltirińiz,- dep aqylǵa salýǵa tyrystym. Jumys berýshi degenim tergeýshi bolyp shyǵyp meni qyspaqqa alǵan saıyn ózimdi qylmysker sezinip, mańdaıymnan ter saýlaı bastady. Ol kiná artqan saıyn bultaryp shyǵatyn jol tappaı qınala tústim. Ótkir kózi momyndyǵymdy paıdalanatyn sekildi, óńmenimnen ótip barady.

  - Iá, túngi on bir... Qorlyqpen óltirdińiz... Aıamadyńyz... Ertesine qashpaq nıetińiz boldy. Qylmys ornyn túni boıy syrttan baqylap baıyz tappaı júrgenińizdi kórdik. 

  - Sandyraq, sol sátte nege quryqtamadyń,- dedim. 

  - Ol qylmysqa kóshede seńdelip júrgen nashaqordyń qatysy bar dep uıǵardyq,- dep oqıǵany keńirek asha tústi. Qansha aqtalaıyn desem de tergeýshiniń sýyq júzi meni kinálap otyrǵandaı.

  - Meni nelikten kinálaısyz, qylmysker tabylǵan bolsa,- dedim. 

  - Siz jabylǵan qylmysty qaıta qozǵap jaranyń biteý aýzyn tyrnadyńyz. Búgin áýejaıda sandyraqtap alty jyl burynǵy bıletińizdi kórsetip Norvegııaǵa ketpek bolǵanyńyzdy arnaıy ókilder habarlady.

  - Bıletti búgingi kúnge alǵan bolatynmyn. Áýejaıdaǵylar meni esýasqa telidi. Kassadaǵy erkek te zekip tastady. Kóshedegi adamdar búgingi kún otyz ekinshi qyrkúıek deýden basqa eshteńe aıtpaıdy,- dep bar shyndyqty aqtardym. 

  - Erteń taǵy osy meken-jaıǵa kelińiz. Qaladan ketemin dep oılamańyzda,- dedi de, meni keńseden shyǵaryp jiberdi. 

  Úıge kele jatyp búgingi kúnniń qazan aıyna aýyspaǵanyna tańdanýmen boldym. Alty jyl burynǵy qylmysqa qatysyń bar dep aıyptalǵanymdy oılasam, kóńilim súreńsiz kúzdeı qubylyp, kóńilsizdik basady. Birinen soń biri josparly qurylǵan armandarym jelge ushty. Eýropa, Norvegııa, azamattyq qoǵam, baqytty ómir, bári bári eles kúıinde joǵaldy. Kúızelis pen qulazý jigerimdi bordaı ezdi. Ótken kúnderge degen munar saǵynysh kóz aldymda kólbeńdep, sýretteı keskindele berdi. Qandaı mánsiz bolsa da, ádiletsiz bolsa da, qııanaty kóp bolsa da polıeı kúnderimdi alǵash ret ańsadym. Meni qylmysker dep sanaǵanda tuńǵysh ret ózim jek kóretin mamandyǵymdy saǵyndym. Ótken kúnder asyl qazynaǵa toly kerýendeı syrǵyp barady. Men sol kezde birinshi ret súıkimsiz mamandyǵymdy súıdim. 

  Bar kıkiljiń álgi qarǵys atqyr kúntizbede dep oılap úıge júgire bastym. Qas qaraıyp tóbet ińir tóne bastaǵan ýaqyt edi. Qarańǵylyq basqan bólmeniń jaryǵyn jaqtym da, kúntizbege jarmastym. Qoqys shelegine kúntizbeni aparyp ottyqpen jaǵyp jiberýge oqtala bergenimde, bólme ishinen kishkene qyzdyń sańq etken daýsy shyqty.

  - Órtemeńiz myrza. Kúntizbeni órteseńiz bar múmkindikten aırylyp ózińizdi aqtaı almaısyz,- dedi. Ottyqty tastaı salyp daýys shyqqan jaqqa burylǵanymda kerýertte otyrǵan Izobellany kórdim. Qara kúrtesin jamylǵan qyzdyń júzi sýyq, úreıli kórindi. 

  - Sen qaıdan júrsiń, úıime qalaı kirdiń?- dedim, qol-aıaǵym qalshyldap.

  - Kúntizbeni órtemeńiz, ózińizdi qutqaryńyz. Siz uylmysker emessiz, men bilemin,- dedi qarshadaı qyz.

  - Men qylmysker emespin. Sol tún esimde bolmaǵanymen men eshqandaı áıelge tıisken emespin,- dep kishkentaı qyzdyń aldynda qalaı jylap jibergenimdi bilmeı qaldym. 

  - Anamdy býyndyryp óltirgende men onyń qursaǵynda edim,- dedi Izobella maǵan tik qarap. Sener senbesimdi bilmeı tilim kúrmetildi. 

 - Kúntizbeni ne úshin berdiń?- degennen basqa aýzyma sóz túspedi. 

  - Anam ekeýmizdi óltirgen qylmyskerdi siz ǵana tabasyz, siz ǵana ony kóre alasyz. Sondyqtan da anam kúntizbeni sizge syılady,- dedi ornynan qozǵalmaǵan qalpy.

  - Joq, Izobella, sen ólgen bolsań myna kúıiń shynaıy emes, ólgender meniń kózime kórinýi múmkin emes,-dep kózimdi tars jumyp aldym. 

  - Kúntizbeni dál qazir otyzynshy qyrkúıekke aýdaryńyz da tuıyq kóshedegi elý segizinshi úıge baryńyz. Esińizge saqtańyz " qońyr buta jasyl japyraq jamylyp, malynyp nur sáýlege. Qońyr kúzdi umytar, tek máńgilik kóktem ornap bar tirshilik kógerer, bar tirshilik búr jarar"- dep Izobella kózden ǵaıyp boldy. Birneshe sekýndta ózime kelip, kúrtemdi qolyma aldym da kóshege júgirip shyqtym. Kúntizbeni otyzynshy qyrkúıekke aýystyra bergende jańa dúkender, jańa ǵımarattar alty jyl burynǵy eski qalpyna túsip shyǵa keldi. Men alty jyl burynǵy ýaqytqa túskenimdi sezdim. Tańqalǵanymnan aıqaılap jiberdim. Mańymdaǵy adamdardyń bireýi de meniń daýsymdy estime de, meni kórmedi de. Nazar aýdarmastan óz tirlik soqpaqtarymen kete berdi. Tuıyq kóshedegi elý segizinshi úıdiń aýlasyna kirip úı tutqasyn qansha burasam da esik ashylmady. Jaryq janyp turǵan terezege júgirdim de úńilip qarasam, júkti áıeldi qara betperde kıgen bireý býyndyryp jatyr eken. Aıqaıǵa basyp terezeni qaqqylap edim, qulaǵyna da ilmedi. Meniń bar ekenimdi baıqamady. Amalsyz qylmystyń qalaı jasalǵanyn qarap turýdan basqa qolymnan eshteńe kelmedi. Qara betperdeli erkek áıeldi býyndyrǵan saıyn ishtegi nárestesi búlkildep ajalmen arpalysyp jatqany kórinip turdy. Kóz aldymda qos adamnyń aqyrǵy demi, jan tapsyrǵany kıno legindeı júrip jatty. Kómeıime tas tyǵylǵandaı aýa ótpeı ózimdi jaısyz sezindim. Arqamdy qabyrǵaǵa tirep terezege taǵy qaraǵanymda áıel jan tapsyrǵan eken. Qımylsyz edende jatyr. Qan isher aýlaǵa shyǵa keldi. Izine túspek bolyp úıdi aınala syrtqy qaqpaǵa qaraı bergenimde, kisi óltirýshi kósheden táltirektegen áldekimdi aýlaǵa kirgizdi de, ózi joǵarǵy kóshege qaraı jóneldi. Aýlada táltirektep es jııa almaı júrgen adamdy nashaqor ekeni esime túsken soń aıaldap turýdyń qajeti joǵyn túsindim.Dereý qanysherdiń izine tústim.Ol tuıyq kósheni qıyp ótti de,Izobella qashyp tyǵylatyn syılyqtar dúkenine kirip ketti.Dúkenniń shyny esiginen ishke qarasam,kisi óltirýshi betperdesin sheship qaldy.Ony kórgende kózim sharasynan shyǵardaı boldy.Ol aınaǵa qarady da aq býryl shashyn retke keltirdi.Dúkenge kirdim de:

-Sen kisi óltirýshisiń,-dedim.Ol meniń kirgenimdi kórmeı,aıtqanymdy estimedi.Amalym taýsylǵannan keıin,bar shyndyqtyń kýási bolyp úıge qaıttym.

Jaryq álemde adam men adamnyń baýyrmaldylyǵy ǵalamdy odan ári sulýlandyra túseri anyq.Qundylyqtar,izgi qasıetter adamzat arasyna súıispenshilikten basqa ornatary joq. Al,qylmys she? Qylmys qashan,neden paıda boldy? Adam úshin qan tógýdiń qandaı mańyzy bar. Ómir súrý úshin bireýdi óltirý shart pa?Aıýanǵa tán ister men jaǵymsyz,súıkimsiz qylyqtardy adam balasy nege jasaıdy eken. Júkti áıeldi býyndyryp óltirýge qandaı júrektilik, qandaı batyldyq kerek. Ol áreketterdi batyldyq,júrektilik deımiz be?Joq, qanysherlik, aıýandyq dep baǵalaǵan durys bolar. Dúnıe jaralar sátte ýaty esepsiz jarylys bolyp, tirshilik paıda bolǵaly aıýan men aıýan arasynda tirshilik úshin kúres bastalǵanymen, adamdar arasynda birlesý, tatý ómir súrý qalyptasqan joq pa? Qanisherlik qaıdan shyqty? Kim oılap tapty? Túni boıy osyndaı jaýapsyz suraqtardy ózime qoıyp, kóz aldymda bolǵan qylmystyń elesinen aryla almaı, ishki túısigimmen arpalysyp jattym.

  Erteńine ústeldegi kúntizbege qarasam, otyz úshinshi qyrkúıekıi kórsetip tur. Kelesi aıǵa aýyspaıtyn kúnderge boıym úırene bastady. Maǵan aı men aıdyń kún men kúnniń aıyrmashylyǵy joq sekildi. Sebebi barlyq adamnyń ómiri birkelki edi. Otyz úshinshi qyrkúıek bolsyn, meıli úshinshi qazan bolsyn, kórshim sol baıaǵy jolymen sol baıaǵy tańnan kesh batqansha bel jazbastan jasaıtyn jumysyna ketip bara jatty. Aıaldamadaǵy adamdarǵa da kúnniń mańyzy joq, kúndelikti minetin avtobýstaryna otyryp ińir qarańǵylyǵyna deıin jasaıtyn esh nátıejesiz jumystaryna asyǵyp turdy. Kún men kúnniń uqsastyǵy sondaı kórshiniń ıti de ádettegideı aǵash túbin ıiskeleı júrip sharýasyn bitirdi de, tilin salaqtatyp qoqys jáshigine asyqty. Kúntizbemniń ereksheligi baıqala qoımady. Kúni ózge demeseń, adamdardyń qımyl qozǵalysy, tirshiligi óz qalpynda. Aıtylǵan ýaqytta esim xattaǵy meken jaıǵa bardym. Tergeýshi keńsesinde otyr eken . Keshegi kúngideı maǵan taǵy da aıyp artsa, túnde kórgen bar shyndyqty baıandap , syılyqtar dúkenindegi qylmyskerge ertip barýdy uıǵardym. Keńsege kirip ornalasa bergende tergeýshi eki kofe aldyrdy. Menimen amandasqan soń uzaq telmirip qarap otyrdy da:

  -Ia, myrza sharýańyzdy aıta berińiz, ekeýmiz tanyspyz ba?- dedi.

  -Keshe ǵana menen jaýap alyp búgin qaıtadan kelińiz degen bolatynsyz, nemese álde bireýge uqsatyp otyrsyz ,-dedim.

  -Keshirińiz myrza, biraq keshe men eshkimdi jaýapqa tartpaǵan edim, - dedi, meni tanymaıtyn kisideı keıip tanytyp.

  -Jaqsy onda, men qaladan kete beremin,- dedim jaýaptan qutylǵanyma qýanyp.

 - Qaıda ?

- Norvegııaǵa.

- Sizdi bireýge uqsatyp turmyn. Sirá , meniń aldymda tergeýde bolǵan shyǵarsyz , - dep esine túsire bastady .

- Iá , 58 - shi úı tuıyq kóshe , júkti áıeldiń ólimine qatysyń bar dep meni ábigerge túsirip edińiz , - dedim.

- Mine , mine dál ózi . Keremet , qazir qaıda júrsiz , nemen aınalysasyz , áńgimeńdi aıta otyr , - dep kofesin uryttady .

- Qaıda júrsiz deısiz be ? Qudaıym-aý, myrza, keshe ǵana aldyńyzda jaýapqa tartyldym deımin . Otyz ekinshi qyrkúıek kúni , -dep mán jaıdy anyq túsindire bastadym . Tergeýshi keshegi kúni emes birneshe jyl buryn kórgen adamdaı maǵan bajyraıa qarady da :

- Birinshi qazan kúni , ııa birinshi qazanda osydan týra alty jyl buryn seni kúdikti retinde ustadyq , - dedi . Óziniń este saqtaý qabiletine máz bolyp qos qolyn bir-birine soqty .

- Túsinbedim . 

- Túsinbeıtin nesi bar , alty jyl buryn elý segizinshi úıdiń mańynan seni baıqaǵan kýágerler bolyp , kúdikti dep sanadyq . Esińde joq pa ? -dedi tańyrqap .

- Esimde joq , múmkin bolsa jalǵastyra beresiz be ? - dedim tergeýshiniń sózine qulaq túrip .

-Qylmysqa qatysty dep jaýapqa tartqanyńyzben tolyq dálel keltire almaı , sol aýlada júrgen nashaqorǵa bar qylmysty jaba saldyq . Bul kisi ólimi jaýapsyz qalǵan kúrdeli jumbaq . Nashaqordyń ony óltirmegeni belgili , Úı ishinde izi de joq , seniń de iziń joq , sonda kim bolǵany dep biz bas aýyrtyp ta jatpadyq , - dep óz tapqarlyǵyna rıza keıip tanytyp , tipti bul qylmysqa qyzyqpaıtynyn da ańǵartyp qoıdy .

  Keńseden shyǵa oı tumanyna qamaldym . Keshegi túnde kórgenimniń barlyǵy alty jyl burynǵy kóz aldymnan ótken beıne qaıtalaý eken degen tujyrymǵa keldim . Tústeı zýlaǵan kórinisterdiń arasynda bir gáp bar ekenin bilip edim , biraq ony qaıtalap kórýdiń ne úshin qajet bolǵanyn túsine almaı dal boldym . Bastysy tergeýshiniń keshegi qaharynan qutyldym . Qylmysqa qatysym múlde joq eken . Bir jaǵy qýanyp endi ómirimdi qaıta bastaýǵa sheshim qabyldap , áýejaı kassalarynyń birine soqtym . Kassada otyrǵan jýan qaryn erkekke Norvegııaǵa bılet taýyp berińiz dep ótindim .

- Birinshi qazanǵa bir oryn bar , - dedi .

- Alamyn , -dedim de , qujatymdy qolyna ustattym . Kompıýterge álgi erkek uzaq telmirip otyrdy da , maǵan tesile qarap tań qalysyn jasyra almaı : 

- Ne? Siz kimsiz? - dep ornynan qalshyldaı túre keldi . Onyń selkildegeninen ústel ústindegi keńse zattary , kompıýter de qozǵalysqa tústi . Men túk túsinbegen qalpymda : 

- Ne boldy sonsha qorqyp ? - dedim .

- Ne kórgenimdi ózimde bilmeı turmyn . Biraq sizdiń qujatyńyz bazada joq , tirkeýden alynǵan.

  - Alynǵany qalaı? Bılet ala almaımyn ba?- dep ashýǵa býlyqtym. 

  - Siz osydan alty jyl buryn otyzynshy qyrkúıekte qaıtys bolǵansyz. Álde ólgen adamnyń qujatyn ákelip menimen ázildesip tursyz ba?- dep óz-ózine kele almady. 

  - Ózimniń qujatym,- dep aty-jónimdi qaıtaladym da kassadan shyǵyp kettim. Shym-shytyryq túsiniksiz oqıǵalar men suraqtar meni qarańǵylyqqa, qurdymǵa qulata berdi. 

  Úıge kirgen mezette kompıýterimdi iske qosyp, "GOOGLEden" aty-jónimdi terip qaradym. Kúttirmeı ýkıpedııadan bar málimet monıtorǵa shyqty. "Stıv 1980 jyl 16- maýsym, orta bilimnen soń koledj, ýnıversıtet tamamdaǵan. Bilikti zańger, polıeı. 2014 - jyldyń 30- qyrkúıeginde syılyqtar dúkeninde oqqa ushyp qaza tapty." Osyndaı aqparat kóz aldymda óz-ózimdi tirileı jerge kómdi. Men alty jyl boıy ózimdi tirimin dep eseptep kelsem, meni qujat boıynsha kómip te tastapty. Júıkem syr bergendikten bolar degenimmen bári aqıqat sekildi. Eseńgirep otyryp bar qaziret Izobella syılaǵan kúntizbemen keldi dep oılap, kúntizbeden qutylýdy jolyn izdedim. 

 Men shynymen vıkıpedııada kórsetilgendeı ólgen bolsam she ? Ólgennen bergi ómirimniń bári ólim tabaldyryldyǵyndaǵy nátıjesiz áreketter me ? Tiri , keýdesinde jany bar adam bolsam meniń kózime nelikten qursaqta shetinegen Izobella kórinedi . Nege dál sol kúngi qylmys kóz aldymda boıamasyz kórinis tabady . Rasymen , men ólik shyǵarmyn . Iá , men ólikpin , tiri bolsam meni adamdar eleýi kerek edi , kórip daýsymdy estýi kerek edi . Kóringen adamǵa jaǵy talǵansha úretin kórshiniń ıti meni baıqasa úni óshedi de qalady . Ústi basyńdy aıaǵyna deıin tinte qaraıtyn aıaldamadaǵy adamdar she , nege meni kózge ilmeıdi ? Men ólikpin ...Bolashaqua úmit turmaq , ómir sáýlesi sanamnan óshti de qaldy . Sizde mundaı kúızelis osynsha qulazý ómirińizde bolyp kórmegen shyǵar . Ózińdi ólikpin dep esepteý naǵyz qasiret ekenin sol kúni uqtym . Men tiri adam emespin .

  -Mıster Stıv, keıin ne boldy?- dedim men onyń kóńil kúıiniń buzylǵanyn baıqap. Eki syra aldyrdym da sýyp qalǵan balyqty aldymnan ysyryp tastadym. 

  - Jalǵastyra bereıin be?- dedi de syradan bir-eki jutym ishti.

  Men tiri emespin, men tiri emespin dep qaıtalaı berdim. Otyz úshinshi qyrkúıek saǵat on bir kúıinde toqtady da qaldy. Qol saǵatym da jelidegi saǵat tilshesi de on birdi kórsetip jyljymady. Ne bolǵanyń túsinbeı kúrtemdi kıip kóshege shyqtym. Aıaǵym yrqyma kónbeı meni tuıyq kóshege apardy. Elý segizinshi úıdiń aldynan tanys adamdy keziktirdim. Men ony tolyq tanıtyn sekildimin. Qarsy ushyrasty da maǵan kóz aýdarmastan aýla ishine kirdi. Tym jaqyn tanysymdaı, qasymda júrgen jandaı. Aýlaǵa sońynan kirdim de terezege qarap turǵan tanysymnyń júzine anyqtap qarasam, qudaıym-aý, ol ózim ekenmin. Otyzynshy qyrkúıek kúni túnde osy úıde bolǵan oqıǵany sharasyz qarap shyqqan ózimdi kórip turmyn. Ony baryp túrtpek boldym da oıymnan lezde aınyp qaldym. Oǵan qarasam terezege telmirgen kúıi janyn qoıarǵa jer tappaı qınalysqa túskenin ańǵaramyn. Taǵy da shym-shytyryq oqıǵalar bastalyp, óń men tústiń arasynda seńdeldim. Álden ýaqytta úıden qara betperde kıgen adam shyqty da, teńselgen nashaqordy aýla ishine kirgizdi. Ózi tuıyq kósheden aýlaq joǵarǵy kóshege qaraı asyǵa adym basady. Otyzynshy qyrkúıek kúngi beınem qara betperdeli kisiniń izine tústi. Ekinshi beınem men kisi óltirýshiniń sońdarynan men de kelemin. Kóp uzamaı betperdeli syılyqtar dúkenine kirdi de, beınem syrtta qaldy. Meniń uǵa almaǵanym qaı bolmysym, qaı beınem shynaıy, qaısysy eles ekendigi. Úsh kún buryn syrtta qalǵan beınemniń sanasymen oılana alǵanymmen, búgin onyń ne istegeli turǵanynan beıhabarmyn. Syrtta qalǵan beınem syılyqtar dúkeniniń esigin asha bergende men de júgire basyp shyny esikke qarap qaldym. Betperdesin sheshken aq býryl shashty shal meniń beınemmen birneshe mınýt sóılesti de, kúrtesiniń ishki qaltasynan qarý alyp shyqty. Janjal ýshyǵyp barady, beınem ony áldenege kinálaǵandaı suq saýsaǵyn shoshaıta terisine syımaı ashýlandy. Aq shashty shal bolsa óziniń sharasyz ekenin túsindire almaı dal bolýda. Shydamy taýsylǵan mezette shal qarý qoldanýǵa májbúr bolyp ,meniń ekinshi beıneme birneshe márte oq atty. Tapanshadan ushqan oq ony eki búktep túsirdi. Shal ólikti súıreı dúkenniń ekinshi bóligine ótip ketti. Ólgenime kózim anyq jetti. Syılyqtar dúkenine shaldyń izine túsken meniń shynaıy beınem, al syrtta mán-jaıdy baqylaǵan elesim. Shynymen men oqqa ushyp qaza bolyppyn. Tiri adamdar birinshi qazanǵa aýysqanda men otyz ekinshi, otyz úshinshi qyrkúıek dep jaryq dúnıeni tastap ketýge qımaı jerde qalyppyn. Ómirdi aıaqtaǵan rýhpyn ba, elespin be, ózimniń kim ekenimdi bilmeı tuıyq kóshege taǵy tireldim. Elý segizinshi úıdiń janynan ótip bara jatqanymda áldebir áýendi qulaǵym shaldy. Áýen boıǵa enip úreı men mazasyzdyqty qyzdyra tústi. Janym qatty qınalyp sol túni kóz jumǵan áıeldi, onyń ishinde shetinegen Izobellany kórdim. Qarańǵy aýladaǵy átkenshekte terbele án salyp otyrǵan áıel, janynda sekire bılep oınap júrgen qyzyna qýanyshty júzben qaraıdy. Áıeldiń ıyǵyna tógilgen shashy bul álemniń adamy emes ekendigin kórsetip turǵandaı, tym úreıli. Muńsyz qamsyz bárinen azat rýhtyń ıesindeı. Men olarǵa jaqyn baryp sóıleskim keldi. 

  - Qońyr buta, jasyl japyraq, malynyp nur sáýlege,- deı bergenimde álgi áıel:

  - Qońyr kúzdi umytar, tek máńgilik kóktem ornap, bar tirshilik jańarar, bar tirshilik búr jarar,- dep, ornynan turyp qolyn soza maǵan qaraı jaqyndaı tústi. Izobella bolsa kúlimsireı ándi jalǵastyra shyrqady.

  - Sen kimsiń, meniń ánimdi qaıdan bilesiń?- dedim áıelge.

  - Stıv, bul bizdiń ánimiz, ekeýmizdiń ánimiz. Umytqanyń ba?- dep jaqyndaı berdi. 

  - Meniń tanysymsyń ba?- dedim, esime eshteńe túspeı.

  - Stıv, bizdi nege qutqarmadyń? Sol túni nege keshiktiń? Keshikpegenińde biz máńgi osy ándi shyrqap óter edik,- dep solqyldap jylap jiberdi. 

  - Sen kimsiń?- dep onyń eki qolynan ustap júzine úńildim. 

  - Stıv, bul men Martamyn, ózińniń Martańmyn, bizdi nege qutqarmadyń?- dep eńkildeı tústi.

  - Joq, Marta, sen shynaıy Marta emessiń, elessiń. Ony nashaqor óltirgen,- dep Martany silkileı berdim. Janarymnan toqtaýsyz syrǵyǵan jas betimdi jýyp jatty.

  - Stıv, dúnıege qyz ákelsem atyn Izobella qoıamyz degen edik, sen qyzymyzdy da qutqara almadyń. 

  - Mine, keldim ǵoı, endi bizdi eshkim de ekige bóle almaıdy. Janyńdamyn Marta,- dep ony qushaǵyma qysa jerge otyra kettim. 

  Marta sol túni keshki as ázirlep jumystan kesh qaıtatyn meni kútip otyrǵan bolatyn. Biz tatý tátti otbasy bolyp, tuıyq kóshedegi elý segizinshi úıde turdyq. Otyzynshy qyrkúıekte jumystan kesh shyǵyp úıge kelgenimde Martanyń edende jatqan jansyz denesin kórdim. Men áıelim men qyzymnan aırylǵannan keıin ózimdi óldige sanap adam sanatynan shyǵaryldym. Ár tún saıyn qylmyskerdi izdep, qııalmen taýyp alyp, onyń qolynan ózimniń de mert bolatynymdy oılaı berdim. Aıaǵy osy oqıǵalarǵa tap bolyp, aq býryl shashty shaldyń qolynan oqqa ushtym. 

   

  - Mıster Stıv, siz tiri adamsyz ba, álde ózińizdiń aıtqandaı elessiz be?- dep toqtaýsyz kúldim. Syrahananyń ishi jańǵyryqqa tolyp, meniń daýsymnan ý-shý boldy. 

  - Óziń kim dep esepteısiń? Men solaı bolaıyn. Qalaǵan ýaqytymda qalaǵan jerime baryp kele alamyn. Mendegi erekshelik osy bolǵanymen janym kúızelisten jaı tappady,- dedi menimen dámdes bolǵan Stıv.

  - Odan ári jalǵastyryńyz mıster Stıv,- dedim áńgimege qunyǵa túsip. 

  - Meniń tirilgim kelmedi,- dep qaıta jalǵady. 

  Martanyń áni qulaǵymda jańǵyryp boıymdy shalǵaı jaqqa áketip bara jatqandaı. Tars jumǵan kózimdi ashsam, aýladaǵy músindi qushaqtap otyrǵanymdy kórdim. Bos terbelgen átkenshek shıyq-shıyq etip, bosaǵan burandalarynyń daýsy júıkeme tıdi. Izobella da kózden ǵaıyp boldy. Ólim men jaryq álemniń arasynda júrgenimdi sezip, eki álemniń birine ótýdi oıladym. Meni qos álemniń qos mekendisi etken taǵdyrǵa ókpe-renish artpadym. Taǵdyrǵa jala japqannan qolymnan kelgenshe áreket qylýdy kózdedim de, jazmyshyma ne jazǵanyn bilý úshin qaltamnan kúntizbeni taýyp aldym da, betin paraqtap otyzynshy qyrkúıekke tiredim. Qol saǵatymdy kósheden túsken jaryqqa tossam túngi saǵat on birdi kórsetip tur. Aýlaǵa qara betperdeli qylmysker kirip, úıdiń esigine jaqyndap barady. Bul joly bar kúshimdi jınadym da oǵan tap berdim. Kútpegen jerden shyǵa kelgenimde bir sát qozǵalyssyz qaldy da, kóshege qaraı qasha jóneldi. Tiri ekenimdi sezdim, oǵan kórindim, daýsymdy estirttim, men tiri ekenmin. Syılyqtar dúkenine qashyp tyǵylǵan onyń sońynan men de kirip bardym. Bet perdesin sheshken aq býryl shashty shal maǵan qarý kezep tura qaldy. 

  - Meniń otbasymda qandaı kegiń bar edi, kári ıt,- dedim ashýlana til qatyp.

  - Jazyqsyz áıeliń ólim qushqansha seniń ólgeniń áldeqaıda jaqsy,- dep tapanshasyn nyǵarlaı ustady. 

  - Atsań meni at, kegiń mende me?

  - Meniń ulyma ne istedińder? Onyń janyn qalaı aldyńdar? Aıt, men de seni solaı jahanamǵa attandyraıyn,- dep tútigip ketti. 

  - Sen meni ózge bireýge uqsatyp tursyń,- dedim.

  - Joq sensiń, jazyqsyz ulyma aıyp artyp eń aqyrynda besinshi qabattan laqtyryp jiberdińder,- dep shaldyń eki kózine yzadan jas toldy. 

  - Sabyr et, men seniń ulyńdy tanymaımyn da, meniń otbasymnan aýlaq júr,- dep dúkennen shyǵýǵa yńǵaılana bergenimde ol meni birneshe ret atty. Búktelip túsip kóz aldym qaraýytyp bolǵansha kúntizbeni alyp otyz úshinshi qyrkúıekti ashyp úlgerdim. Tuıyq kósheden jaraqatsyz saý kúıimde bir-aq shyqtym. Men óldim de taǵy da eleske aınaldym dep oıladym. Endigi áreketterimniń bári mańyzsyzdyǵyn bilip úmit úzdim. Eleske úmittiń, keler kúnniń, ómirdiń, tipti otbasynyn ne keregi bar? 

  Tiri adamdar jaıynda oılansam, tuńǵıyq qara túnekten meni qylt etken bir názik sáýle izdep tabardaı kóńilim jer beti turmaq ǵaryshty kezip ketedi. Tirshiliktiń aǵymyna ilesken adamdar eshkimnen múlde japa shekpeıtin syńaıly. Olar ómir súrýge daǵdylanǵan, óte beıim, jigerlenip qaıratyna qaıta miný degen túsinik jaı adamdarda bolmaıdy. Sebebi olar súrinbeıdi, súrinbegen soń qaırattanýdyń ne keregi bar? Tiri jandar aǵashtyń sarǵaıǵanyń, japyraqtyń jerdi japqanyn, kún betin bult perdelegeniń, tańdaǵy móp-móldir shyqtyń tazalyǵyn, tabıǵattyń qaıtalanbas kartınalaryn nege kórmeıdi?  Kóktemnen úmit kúte sýyq jelge shydas berip úıeńkide ilingen sońǵy japyraq nege kókeılerińe oı salmaıdy. Eger men tiri bolsam álemniń qubylmalyǵy men ishki syrlaryna úńilip óle-ólgenshe tańqalyp óter edim. Ólmegenimde Marta men Izobellany baqytqa bólep, tamasha áke bolatyn shyǵarmyn. 

  Tiriler?! Erteli-kesh jumystan bas almaıtyn sharasyz beıbaqtar. Senderge ólilerdiń atynan janym ashıdy. Kóretinderiń tas jol men kóshe boıynda ornalasqan jyltyraq dúkender ǵana. Kózińdi bıik úılerden asyryp joǵary qarasań aspandy kórer ediń. Aspan sheksiz ǵalam, bar qııaldyń, armannyń bastaý bulaǵy. Bizdi sheksizdikke , máńgilikke qanat bitirip samǵatatyn da sol aspan. Kirshiksizdikti, tazalyqty adamnan emes aspannan úırený parasattylyqtyń shyńy shyǵar. Eger men ólmegenimde kúsh jigerimdi jınap myna qoǵamdy tastap keter edim. Álsizderdiń jany kúshtilerdiń tyrnaǵynda ketetin izgiliktiń shamy óshken qoǵamnan beziner edim. Zańy álsizge qysym kórsetetin, qarýy bar qalaǵan asyl adamdy, ardaqtyny ata salatyn , adalǵa qas bolatyn, bilimdini jek kóretin qoǵamdy... Ýa, tiriler, qalaısha súıýge bolady?!

  Óli denemdi aýladan kim alyp ketedi dep kútip jatqanda kenet ornymnan qozǵalyp kórsem be degen aqyrǵy úmit sanamdy tilgileı ótti. Jatqan jerimnen turýǵa yńǵaılandym da, denem aýyrsynbaı ornymnan ońaı kóterildim. Aıaqqa nyq turǵan soń endigi áreketim ne bolady deı bergenimde aýlaǵa qara betperdeli qylmysker kelip kirdi. Odan keıingi oqıǵalar ádettegideı órbidi. Meni kórdi de, tura qashty. Dúkenge izinen qýyp baryp kirdim. Atyp tastaıtynyn bilsem de úreılenbesten qylmyskerdi qabyrǵaǵa soqqylap qulattym. Ol esin jıǵansha ishki qaltasynan qarýdy sýyryp aldym. 

  - Otbasymnan aýlaq júr,- dedim qarýdy kezep.

  - Meniń ulymdy sen óltirdiń,- dep ashýǵa býlyǵyp jatty. -Ulymdy uryp soǵyp besinshi qabattan laqtyryp jiberdińder.

  - Qaıǵyńa ortaqpyn, biraq meniń otbasymnan aýlaq júr, kegińdi menen daýlama,- dedim de, qarýdy ústel ústine qaldyryp dúkennen shyǵyp kettim. 

  Alty jyl buryn Martadan aırylǵannan soń tuıyq kósheden kóshken bolatynmyn. Úı, úıdegi zattar, foto sýretter ótken kúnderdiń elesin kóz aldyma ákelip tynym bermeıtin. Men sońǵy ret tuıyq kóshedegi úıime bir soqqym keldi. Úı janynan óte bergende án estildi. Kirgenimde jaryq bólmeler, sondaı ystyq sezildi. Án estilgen bólmege kirsem, keshki astyn qamymen júrgen Martany kórdim. Bir qolynda kofe demdegen qumany, bir qolynda stakan. Onyń júzinde nur oınap, janary jalyn shashatyndaı. Saǵynǵanymdy jasyra almaı kózime keptelgen ystyq jastyń qalaı aqqanyn baıqamaı da qalyppyn. Ol da meni kórdi.

  - Keshiktiń Stıv. Únemi keshigesiń de júresiń, taǵy jumysty syltaý qylmaqsyń,- dep ursa jóneldi. Qursaǵyndaǵy nárestemiz de ósip, Martanyń ishi úlkeıe túsipti. Men qýanyshtan kúlip jiberdim de:

  - Keldim Marta, endi ketpeımin,- dedim.

  - Stıv, bilesiń be? Sen alty jylǵa keshiktiń, alty jylǵa,- dep kofeni ústelge sart etkizip qoıdy. Men baqyttan ushyp kete jazdap áreń turdym. 

  - Marta, búgin senderdi kisi óltirýshiden qorǵap qaldym,- dedim, ashýlanyp turǵan áıelime. 

  - Alty jyl buryn qorǵaýyń kerek edi, endi kesh, bári kesh,- dep kóńil kúıimdi túsirip jiberdi.

  - Qalaısha, endi bárimiz de ólgenbiz be, sen de, men de, Izobellamyz da,- dep oǵan jaqyndaı tústim. 

 Ol meniń sońǵy suraǵymdy estimese kerek, lezde júzine shattyq úıirildi de:

  - Kel, kofeńdi ish. Men saǵan án salyp bereıin,- dep kofeni aldyma qoıdy da, ózi bıleı júrip bizdiń ánimizdi shyrqady.

 " Qońyr buta, jasyl japyraq,

 Malynyp nur sáýlege, qońyr kúzdi umytar...

 Tek máńgilik kóktem ornap, bar tirshilik jańarar...

 Bar tirshilik búr jarar..."

 

  Uıqymnan qońyraýdyń syńǵyry oıatty. Erine basyp esikti ashsam salyq komıtetinen qyzmetker kelip tur eken. Daıyndap qoıǵan qarjyny qolyna ustatyp qujattardyń bir-eki paraǵyna qol qoıdym da:

  - Búgin aıdyń neshesi ?- dep suradym.

  - Birinshi qazan myrza,- dedi de, qujattardy jınap ketip qaldy. 

 Bıletimdi, jol sómkemdi alyp áýejaıǵa barsam, ushaqtar kestesinde Norvegııaǵa attanatyn ushaq bar eken. Mine osylaı Tromsege de jettim dep Stıv áńgimesin aıaqtady.

  - Keremet! Stıv myrza, áńgimeńiz maǵan qatty unady,- dedim tańqalysymdy jasyrmaı. 

  - Unaıtynyń bilgenmin, al endi myna syrahanadan keteıik,- dep qalpaǵyn kıip ornynan turdy. 

  - Toqtańyz, kúntizbe qaıda qaldy Stıv myrza?- dep suradym. Ol ishki qaltasynan alaqandaı kúntizbeni alyp shyqty da:

  - Saǵan syılaımyn. Tiri kezińde baǵalaı almaǵan adamyńmen jolyq. Kúntizbe saǵan múmkindik beredi, shydaı bil, myqty bol,- dep syrahanadan shyǵyp ketti.

  Kóshege shyqsam Tromse jastary soltústik shuǵylasyn kórý úshin qala shetine asyǵa basyp barady.

  Qolymdaǵy bir japyraq kúntizbeni qarasam 41- qańtardy kórsetip tur.

Pikirler
Redakııa tańdaýy