Sársenbiniń sátinde Stamǵazıevterdiń shańyraǵyna qonaq bolyp qaıtýdyń sáti tústi. Taýdy betke alyp órlep kelemin. Saf taza aýa janyńa sergektik syılap, erekshe sezimge bóleıdi. Qalanyń kúndelikti qytymyr tirligi jar bermeıtindikten, Alataýdyń aqshańqan tulǵasyna qarap qana demimizdi jutyp júrýshi ek, tumsa tabıǵattyń aıasynda tańǵy aýamen tynystap qaıtýdyń reti de dál osy joly oraılasty.
Kelisilgen ýaqytta beıtanys úıdiń qaqpasynyń aldyna kelýin kelsem de, keshkilik daıyndap qoıyp, «tańerteńgisin, shyǵarda ala ketemin», – degen dıktofonymdy sómkege salý alakeýimde asyǵyp júrip esimnen múldem shyǵyp ketipti. Jazǵysh quralymnyń bólmede qalyp qoıǵanyn bilgenimde, sheginerge jol joq edi. Dál sol sezimniń arpalysynda ózimniń salǵyrttyǵymdy «sybap» turǵanymda, qaqpadan kúlimdeı Ramazan aǵamyz shyqty. Qazaqqa tán qonaqjaı peıilimen «joǵary shyq» degen ısharat bildirip, úıdi nusqady. Uıat ta bolsa, qysyla-qymtyryla «qylmysymdy» aıtyp, mán-jaıdy túsindirdim. «Kóterińki kóńiline kirbiń túsirip aldym ba?» degen qaýippen ánshi aǵanyń júzine qarap edim, renishtiń tıtteı de nyshany baıqalmady, kerisinshe, menimen birge alańdap, jany ashyp tur. Dıdarynan aǵaǵa tán qamqorlyq, ákege tán meıirim, ustazǵa tán ulaǵattyń ushqyny ańǵarylady… Kóp oılanbady, dereý búgindikke orynynan áli qozǵalyp úlgermegen qara tústi «Djıp» avtokóligin otaldyryp, qalaǵa qaraı tómen tústik. Dittegen dıktofonymyzdy ala sala, bógelmesten keri qaıttyq. Kóliktiń ishinde únsiz otyrǵan meni jónsiz qysylmasyn dedi bilem, aǵaı tok jóndeýshi haqyndaǵy ázildi aıtyp kúldire otyryp, respondent pen jýrnalıst arasyndaǵy resmı shymyldyqty birden túrip tastady. Bolmysynan kópshil jan óner, ádebıet jaıyndaǵy áserli áńgimesin bastap ketti. Júsipbek Elebekov, Jánibek Kármenov syndy án alyptarynyń ańyzǵa bergisiz óneri men ǵıbratty ǵumyrynan taǵylymdy syr shertip, odan arǵy áńgimemiz Jánibek aǵamyzdyń arǵy atasy sanalatyn Abaıdyń dosy Erbolǵa jalǵasyp, damı kele «Abaı jolyna» ulasty. Mádı, Aqan, Birjandardyń da ónegeli ómiri men óreli ónerleri nazardan tys qalmady. Ánshiniń án áleminen ózge, ádebıet aýylynyń da qaltarys-bultarystaryn jan-jaqty taldap, tarazylap otyrǵan tereń bilimine tánti boldyq. Ánniń keshegisin tamsana tilge tıek etkenimen, dástúrli ánniń búgingi kúıine kelgende ánshiniń daýsy kúmiljigendeı sezildi. Oraıy kelip turǵanda, biz de kókeıdegi oıymyzdy irkip qalýdy jónsiz sanap, alǵashqy saýaldy da qoıyp jiberdik.
- Ramazan aǵa, dástúrli án men dástúrli ánshilerdiń búgingi nasıhaty qandaı? Ónerdiń osy syndy san túrli problemalaryna ózińizdiń ókpe-nazyńyzdy aıtyp, baspasózde jıi kórinip júrsiz. Nátıje shyǵara alyp jatyrsyz ba?
- Ázirge, nátıje joq. «Jalǵyz aǵash orman bolmaıdy» – deıdi. Bizdiń qazirgi jumys istep jatqan oqý ornymyz – J.Elebekov atyndaǵy estrada-ırk kolledjinen, Qurmanǵazy atyndaǵy ulttyq konservatorııada, Astanadaǵy akademııada kóptegen talantty balalarymyz ulaǵatty ustazdardan dástúrli ánniń bes mektebi boıynsha tálim alyp, bitirip shyǵyp jatyr. Jyldaǵy ótetin án-jyr dodalarynyń bas báıgelerin bermeıtin de osy – bizdiń shákirtter. Oqý ornyn bitirip, tabaqtaı dıplom alyp shyǵady. Biraq ol kimge kerek? Oqý bitirgesin olardy qabyldaıtyn memlekettik oryndardyń joq bolýy saldarynan, jumys taba almaı qınalady. Sonda bulardyń qaıda barýy kerek? Osyny kim sheshedi dep oılaısyz? Mysaly, mundaı máseleni sheshý – meniń qolymnan kelmeıdi. Sebebi, meniń qolymda bılik joq. Sol úshin de, másele kóterip, baspasóz betinde aıtyp, jazdyrtýdy ózimniń paryzym kóremin. Tursynjan aǵamyzdyń«Aýyz ben qulaq» degen keremet bir áńgimesi bar ǵoı. Bizdiń qoǵam qazir sol óli qulaqtyń kúıin keship otyr, aıtyp jatsań da sezbeıdi. Aıtatyn da, sońynda jaman atty bolatyn da – óziń. Biraq, qalaı degenmen de, orta býynnan asqan, aǵa býyn ánshimiz ǵoı. Aıtýǵa haqymyz bar. Bul – bizdiń paryzymyz. Qazir ortamyzda qandaı keremet jas ánshiler júr. Olardy qoldaý joq, nasıhat az. Soǵan qarnymyz ashady. Bizde «taýar» bar da, ony «satý» jaǵy qıyn bolyp tur. Al, sol ánshiler ózge ulttyń emes, babasynyń keıingige mura etip tastap ketken dúnıesin dáriptep, shań basyp, umytylyp bara jatqandary bolsa, sony nasıhattap, joǵalǵan dúnıesin ornyna keltirip, joǵyn joqtap, ónerdiń kókparynda júrgen naǵyz jankeshti ul-qyzdar ǵoı. Sol sebepti de dástúrli ánshilerdiń kóbisi estradaǵa ketip jatyr. Máselen, operadaǵy klassıkalyq ánshilerdi alaıyq, olar da: «kórermen, tyńdaýshy joq» – dep jylaıdy. Biraq bara qalsań, keremet-keremet ánshiler eńbek etip, ǵajaıyp týyndylar ómirge kelip jatyr. Al, oǵan kim kináli? Kezinde aýylyna Birjan kelgende Abaıdyń aıtqany bar: «Birjan aǵa, siz ómirden ótseńiz,endi qaıtyp sizdeı ánshi kele me?»- dep. Sonda sal: «Aınalaıyn, Abaıjan-aý, at tóbelindeı qazaq aman bolsa, men sııaqty talaı ánshini ákeledi-aý, biraq óziń sııaqty tyńdaýshym bolmaı ma dep qorqamyn»- degeni bar ǵoı… Sol sekildi bizde de jaqsy ánshiler bar, tek tyńdaıtyn qulaq pen nasıhat deńgeıi tym tómen. Oǵan kimniń kináli ekenin bilmedim. Biraq, bizge memlekettik júıe men talaptar engizip, arnaıy zań qabyldaý kerek. Sonda ǵana bul olqylyqtyń orny tolady dep oılaımyn.
Qyzý áńgimeniń jeteginde otyryp, úıge qalaı jetkenimizdi ańǵarmaı da qalyppyz. Kólikten túse bergenimizde, bfılfýly turǵan kishkene kúshik sháýildep qarsy aldy. Jatyrqaǵany ma, sálem bergeni me? – Ony tap basyp bajaılaı almadyq. Aty – Laıka eken, taza Sibirlik ıt kórinedi. Ramazan aǵa osy áńgimesin aıta júrip, kúshikke tamaq saldy da, úıge qaraı bettedik. Esikten Ultý apaı jaıdary qalpymen kúle qarsy aldy. Al, otaǵasy bolsa, qolyna kúrek alyp, tańerteńgi esiktiń aldyn jaýyp qalǵan ulpa qardy birden tazartyp tastaýǵa kirisip ketti. Dastarhandy jaınatyp jasap qoıǵan Ultý apaıdyń as úıine kirdik. Endi ǵana kóship kelip jatsa da, tap-tuınaqtaı jınalǵan keń úıden otbasylyq jylý men meıirimniń shýaǵy seziledi. Yntymaǵy jarasqan ónerli otbasyǵa qonys qutty bolsyn aıttyq. Qazan-oshaq ıesi: - «Jylda kelip ketetinbiz. Bıyl birinshi ret qystaıyn dep otyrmyz, Alla jazsa. Qurylysy tolyq aıaqtalǵannan keıin, birjola kóship keldik. Áli tolyq ornalasyp, úlgere almaı jatyrmyz», – dep, áńgimesin aıta júrip , shaı qamyna kiristi. Endi dastarhanǵa otyra bergenimizde, bala-shaǵasyna qaıyrly tań aıtyp oıatyp, Ramazan aǵa da ústel basyna keldi. Mashına ishindegi óner jaıly áńgimemiz tańǵy shaı ústinde otbasylyq taqyrypqa qaraı oıysty.
- Mine, bizdiń úı – osy, bıyl ǵana keldik. Buryn ábden qalanyń tabıǵatyna, tynys-tirshiligine úırenip alǵandyqtan, bala kezimizdegi ózimiz ósken aýyldyń sol baıaǵy turmys-tirshiligine endi-endi boı úıretip kele jatyrmyz. Talaı dúnıeni umytyp qalǵan ekenbiz, osynda kelip esimizge túsýde. Mysaly, qalada turǵanda, tańerteń jata berýshi edik, qazir uıqydan oıana salyp: «ýa, qar kúreý kerek eken ǵoı» dep kúrekke júgiremiz.Jap-jańa kúrek, sypyrǵyshtar ákelip qoıdyq. Bulardan qol úzip qalǵanymyzǵa da 25 jyl bolyp qalypty. Buryn «Nege úlkender qaladan dalaǵa qashady?» – desek, dalany saǵynady eken ǵoı. Tabıǵatqa jaqyndaǵan saıyn ózińniń bul ortadan qanshalyqty alystap ketkenińdi seze túsetindeısiń. Tańerteń rahattanyp Alataýǵa da qaramaǵaly qashan?! Osy buıyrtqan jerge ornalasyp aldyq. Mine, endi jańa baspanada otbasylyq ómirimizdiń 25 jyldyq kúmis toıyn atap ótpekpiz.
- Qutty bolsyn! Iá, bizdiń oqyrmandar úshin sizderdiń ónerlerińizden ózge, otbasylyq ómirlerińiz de qyzyqty. Qalaı tanysqan edińizder? Qos ánshiniń tabysýyna án sebepker boldy ma?
- Bizdiń kezimizde jańa oqý jylynda talantty balalardy jınaıtyn. Sóıtip, aýyldaǵy talantty bala bolyp, osynda – Almatyǵa estrada-ırk stýdııasyna oqýǵa kelgenbiz ǵoı. Onda eki-aq jyl oqytatyn. Men halyq bólimine, al Ultý bolsa, Shymkentten kelip, estrada bólimine oqýǵa tústi. Ol kezde jaı ǵana oqyta salmaıdy. Bir aı kolhozǵa aparyp, kartop, alma jınatady, bolmasa temeki, maqta, júzim tergizedi. Biz de sol talapqa baǵynyp, oqýǵa túskennen keıin arnaıy jumys kıimimizdi kıip alyp, Taldyqorǵannyń Qoǵaly degen jerine kartop jınaýǵa bardyq. Jumys isteı júrip, jańadan kelgen stýdenttermen tanysyp-bilistik. Eleýishpen elegende untaǵy túsip, irileri eleýishtiń ózinde qalady ǵoı. Sol sııaqty túsken oqýshylardyń ishinde on bes-jıyrmamyz jaqyn aralastyq. Bir-birimizge janymyzdy sala kómektesip, birge tamaqtanyp, barlyq qıyndyqty birlese kótere júrip, ómirdiń úlken bir dıirmenine tústik te kettik. Eki jyl birge oqydyq, tanystyq. Ǵalymjan Serikbaev, Qajybaı Jakın, Erbol Qyrǵyzalıev, qaıtys bolyp ketken Amanjol syndy dostarym bar, Ultýdyń qurbylary bar bárimiz qatty aralasyp kettik. Birde baıqaımyn, «bul kisi meni jaqsy kórip qalǵan sııaqty» dep ázildep qoıady (stýdenttik jyldaryn eske alyp, ekeýi kúlip aldy). Sodan ekeýmizdiń sózimiz jarasyp, aramyzda sezim ushqyny tutanyp, 23 aqpanda otbasyn qurdyq. Úılengende kádimgideı «Lımýzınmen», bolmasa «Lexsus»-pen emes, aýylǵa qatynaıtyn qarapaıym avtobýspen Kegenge bardyq. Bara sala betasharyn jasadyq. Sodan bir-eki kún aýylda boldyq ta, qaıtadan qalaǵa keldik. Osydan bar tirshilik bastalǵan. Allaǵa shúkir, qazir bir ul, bir qyzymyz bar. Ekeýi de er jetken. Aldy oqýyn bitirip, magıstratýrada oqyp jatyr. Úlken balam – Oljas esepke beıim, mamandyǵy – ekonomıst. Al, qyzym Perızat bolsa, tilge jaqyn. Birneshe tilde erkin sóıleıdi.
- «Ákem de, anam da ónerge jaqyn boldy, sondyqtan meniń de ánshi bolýym zańdylyq, tabıǵı qubylys boldy» dep jazasyz. Sizderdiń ekeýlerińiz de ánshisizder. Sol zańdylyq balalaryńyzdyń boıynan jalǵasyn tapty ma?
- Ekeýi de ónerden qur alaqan emes. Dombyrany alyp, úıde de, dostarymen bas qosqanda da án aıta beredi. Qyzym anda-sanda konertterge shyǵyp turady. Biraq, balalarymnyń alǵa qoıǵan túbegeıli maqsattary óner bolmady. Olar óner adamdarynyń turmys-tirshiligin kórip ósti, jaqsy biledi. Aı-aılap, jyl-jyldap úıge kelmeımiz. Basymyzda baspana da joq. Páter, jataqhana… Sóıtip júrip, áıteýir, balalardy ósirdik qoı. 1996 jyldary men Qazaqkonertte jumys isteı júrip, shákirtterge sabaq berdim, keshkisin meıramhanada án de aıttym. Sonda tańerteń ketem, tún ortasynda biraq kelem. Balalarym osyndaı qıyndyqtardyń bárin kórip, basqa salany tańdaǵan shyǵar, múmkin aralasatyn ortasy áser etti me, áıteýir, ónerdi tańdamady.
- Bir úıde eki ánshiniń bolǵandyǵynyń bala tárbıesinde qandaı kedergileri boldy? Ónerge endi qadam basqan shaqtaryńyzda balalaryńyz jas, alda úzilissiz gastrolder kútip turdy. Sol kezderdegi qıynshylyqtardy qalaı jeńdińizder? Bala tárbıesimen kim aınalysty?
Ultý jeńge: Balalardyń kishkentaı kezinde men eshqaıda shyqqan joqpyn. Týǵanynan birinshi synypqa barǵandaryna deıin tapjylmaı, eki balamnyń janynda otyrdym. Onda Ramazan ǵana gastrolde júrdi. Al, men ulym mektep tabaldyryǵyn attaǵannan keıin óner akademııasyna qaıtadan oqýǵa túsip, syrttaı emes, kádimgi stýdentter sekildi kúndizgi bólimde oqydym. Úıden shyǵa bere stýdent ekenimdi sezinetinmin. Al, saǵat 5-6-ny soǵa bastaǵannan-aq, balalarymdy oılap, úıge jetýge asyǵatynmyn. Onda Oljas birinshi synypta oqıdy, Perızat bolsa áli kishkentaı. Bastaýysh synyptyń sabaǵy eki-úsh saǵat bolady ǵoı. Tańerteń qyzym uıyqtap jatqanda, ulymnyń qolyna kiltti berip: «Sabaqtan kelgen soń, esikti eshkimge ashpaı, úıde otyryńdar» – dep tapsyryp, ózim oqýǵa ketemin. Qazir oılap qarasam, balalarymyzdy tastap kete beretin sol kezdegimiz shynymen de júrektilik eken (kúlip aldy). Keshkisin sabaqty bitire sala, eki ókpemizdi qolymyzǵa alyp úıge qaraı júgiremiz ǵoı. Sóıtip júrip, áıteýir, ósirdik. Men óner akademııasyn bitirgende, ulym tórtinshi synypty bitirdi. Mine, osy sebepti de estradaǵa elder sııaqty buzyp-jaryp emes, barlyǵyn birtindep bastap, ónerge jaılap-jaılap keldim. Birinshi maqsatym ana bolý boldy. Allaǵa shúkir, oǵan jettik dep oılaımyn. Al, endi ónerge kelsem, ony tastap ketýge talaı talaptar qoıyldy. Biraq, bala kúnnen tańdap, jan júregim ándi qalap kelgendikten de ol qolymnan kelmedi. Kerisinshe, Ramazannyń ózine: «Eger ónerdi tasta deseń, onda ekeýmiz de basqa jolǵa keteıik» dep talap qoıdym. Sodan óner jolyna qaıtadan keldik. Bireýden ilgeri, bireýden keıin, osy ónerdiń ortasynda julqynyp shyǵyp ketpesek te, janym súıgen kásippen aınalysyp júrmin. Men úshin bul – úlken qýanysh.
- Bir salada qyzmet etýdiń qandaı artyqshylyqtary, bolmasa qandaı kemshilik-kedergileri bar? Otbasylyq minezderińizge toqtala ketseńizder.
- Iá, shynymen de, jýrnalıster: «Ónerge nege kesh oraldyńyz?», – dep Ultýǵa jıi suraq qoıady. Menimen birge qatarlasyp, Ultý da gastrolde júrse, sonda bala tárbıesimen kim aınalyspaq? Sondyqtan da balalar týǵannan keıin Ultý olar mektepke barǵansha sahnaǵa shyqpaı, ózin tolyqtaı bala tárbıesine arnady. Al, úıde kóp bolmaǵanymmen, gastrolden qolym bosaı qalǵanda, mektepke baryp, ustazdarymen sóılesip, ýaqyttyń yńǵaıyna qaraı ata-analar jınalysyna da qatysyp turdym. Ol kezde azdy-kópti atymyz shyǵyp jatqan kez. Keıin balalar eseıe kele, mamandandyrylǵan daryndy balalar mektep-ınternatynda jatyp oqydy. Al, endi bir salada qyzmet etýdiń artyqshylyǵy men kemshiligine keletin bolsaq, «Alýan túrli júırik bar, áline qarap shabady» – deıdi ǵoı. Ár tyńdarmannyń óz talǵamy, ár ánshiniń óz jankúıeri bolady. Máselen, keıbir keshterge meni ǵana shaqyryp, Ultýdy shaqyrmaýy múmkin. Keı kezderde Ultýdyń repertýaryndaǵy ánderge suranys túsip: «Bizge siz emes, Ultý kerek» deıtin jaǵdaılar boldy. Sonsha jyl oqyp, sonsha jyl armandaǵan kásibi bolǵannan keıin qalaı jibermeısiń? Sondaı jaǵdaılarda, Ultý ketip, úıde men qalamyn. Ómir bolǵannan keıin kelispeıtin, renjisip qalatyn da jaǵdaılar bolady. Qazir olaı qyzbalyqqa salynýdyń qyzýy qaıtyp qaldy. Buryn aldy-artymyzǵa qaramaı, jastyqpen lap ete túsetin edik. Endi onyń bárine baıyppen qarap, barlyq jaǵdaıda da aqylǵa júginemiz. Kerek deseńiz, keıbir kezderde: «Sender jańa zamannyń jastarysyńdar, kózqarastaryń qalaı?» – dep, balalarymyzdan aqyl surap, solardyń pikirlerine de qulaq asyp jatamyz. Ómir sonysymen de qyzyq pa dep oılaımyn. Repertýar tańdaý, shyǵarmashylyq jaǵynda da úıde kúnde aıqaı-shý. Anaý anany taýyp keledi, mynaý mynany taýyp keledi. Sóıtip aıaq astynan otbasylyq qyzý pikirtalas ta ótkizip jiberemiz. «Qazaqtyń 1000 áni» degen antologııa shyǵyp, tipti keremet boldy. Osylaı, qolymyzdan kelgeninshe, asyl ónerdiń baǵasyn túsirmeý úshin qyzmet etip jatyrmyz.
Osy kezde dastarhan basyna 5-6 jas shamasyndaǵy kishkentaı bala júgirip kelip, ústeldi aınala tizilgen bos oryndyqtardyń birine otyryp, shaı ishti. Tańyrqaı qaraǵanymdy sezgen bolýy kerek, Ramazan aǵaı eń kenje inisiniń balasy ekenin aıtyp, búldirshin Saıatpen tanystyrdy. Ájesi, ıaǵnı ánshiniń anasy ekeýi jańa úıge qydyryp kelgen eken. Kelinimen shúıirkelesip otyryp, tańǵy shaıyn iship alǵan áje bul ýaqytta azdap tynyǵýǵa ketipti. Al, Saıat bolsa , sóz arasyda ózinińkishkentaı Eljas esimdi inisi bar ekenin de aıtyp úlgerdi. Sábıdiń bal tilin qyzyqtap, bárimiz soǵan máz bolyp otyrǵanda, dastarhan basyna ánshilerdiń balalary Oljas pen Perızat jáne Ramazan aǵanyń aıtýynsha,osy úıdiń týǵan balasyndaı bolyp ketken Oljastyń jan dosy - Ádil de kelip qatarymyzǵa qosyldy. Oljas ta, Perızat ta asa qarapaıym eken. Amandyq-saýlyqtan soń jatyrqamaı, burynnan tanys kisilershe birden emen-jarqyn áńgimege aralasyp ketti. Bir baıqaǵanym, Ramazan aǵaı óte ázilqoı adam bolyp shyqty. Ústel basyndaǵy ázil-qaljyń men kóńildi áńgimemizdiń aýanyn endi otaǵasynyń otbasyndaǵy bolmysyn ashýǵa burdyq.
- Jalpy Ramazan Stamǵazıev dese, basqany bilmedim, meniń kóz aldyma sal-serilerden qalǵan tuıaq, Aqan, Birjandardyń jalǵasy syndy tulǵa elesteıdi. Otabasyndaǵy bolmysyńyz da dál osyndaı ma? Bizdiń sahnada kóretin sal-seri Ramazan aǵamyzdyń otbasylyq ómirdegi minezi qandaı?
(Ekeýi qosylyp emen-jarqyn kúlip aldy)
Ultý jeńge:
- Dál sondaı. Sizdiń oıyńyz týra keldi. Ol kisi úıde de sondaı seri.
Ramazan aǵa:
- Ol jaǵyn bilmedim, biraq, áıel adam isteıtin sharýalarǵa múldem aralaspaımyn. Keıbir áriptesterim ekranda tamaq jasap, birdeńelerdi kórsetip jatady. Ánin aıtyp júrgen keremet-keremet aǵalarymyz, ana jerde tamaq týrap turady. Ol da jaqsy qasıet shyǵar. Biraq, bizge ondaı óner juqpady, sondyqtan túsinbeımin de. Uıat ta bolsa aıtaıyn, qazaqta «Qatynbasshy» degen sóz bar. Bala kúnimizde as úı, qazan-oshaqtyń basyna barsaq, ájelerimiz: «Ketińder, ol – áıeldiń isteıtin sharýasy» dep jolatpaıtyn. Sony kórem de, keıde: «Osylarǵa ne joq eken» dep oılaımyn. Úıdegi sharýanyń barlyǵyn Ultý ózi isteıdi, men ol jaǵyna aralaspaımyn. Al, syrttyń, er adamdardyń atqarýy kerek sharýalary bolsa, oǵan men otaǵasy retinde, balalardyń ákesi retinde tolyqqandy jaýap berýge mindettimin.. Bizdegi kásip, bizdegi prınıp osyndaı. Al, endi keıde bárimiz aqyldasyp sheshetin sharýalar bolady. Ondaıda,árıne, tórt kózimiz túgel otyryp, ońtaıly sheshim qabyldaýǵa tyrysamyz.
- Ramazan aǵamyz «oshaq basynda barlyq sharýaǵa Siz jaýap beredi» dep jatyr. Endi óz-ózińizge baǵa berip kórińizshi? Siz qandaı kelinsiz?
Ultý jeńge:
- Óz-ózime qalaı baǵa beretinimdi bilmeımin. «Er adamnyń óziniń mindeti bar, áıel adamnyń óz mindeti bar», – dep aıtyp jatady ǵoı. Sondyqtan ózimniń mindetimdi atqaryp jatyrmyn dep oılaımyn. Úıdiń berekesi tikeleı áıelge baılanysty. Anam únemi: «Aıaq kirip kelgen jerden baq qonady», – dep aıtyp otyratyn. Sondyqtan bolar, qonaq keledi dese, eń birinshi tabaldyryqtyń tazalyǵyna basa mán beremin. Odan keıin, árıne, qaı kezde de áıel adamnyń dastarhany jaınap, oty janyp, shaıy qaınap, úıi muntazdaı taza turýǵa mindetti. Anamnyń: «Qyzym, otaǵasy úıge kelgende, shańyraǵyń muntazdaı taza, tap-tuınaqtaı jınaýly tursyn. Kelgen adam úıińnen uıalmaı shyǵýy kerek» degen sózderin árdaıym qulaǵyma quıyp, boı jettim, solaı tárbıelendim. Osyny men balalaryma da únemi aıtyp otyramyn. Qýanatynym – balalarymyzǵa qazaqy tárbıe berdik. Esikten qonaq kirgen kezde: «Kelińiz, joǵary shyǵyńyz!» dep, dastarhanyn alyp júgirip jatady. Ol da bolsa kezindegi ata-anamnan alǵan tárbıeni balalaryma berýge tyrysyp jatqandyǵymnyń kórinisi. Ony endi qanshalyqty alady, olardyń ózderine baılanysty.
- Al, osy otbasyǵa kelin bolyp túskende qandaı qıynshylyqtarmen betpe-bet kelip edińiz?
Ultý jeńge:
- O, qıynshylyq kóp boldy (kúlip aldy). Óıtkeni, men kishkentaı otbasynda óstim, úıde úsh-aq qyzbyz. Al, Ramazannyń áýleti úlken. Úlken áýletke kelin bolǵannan keıin onyń mindeti men jaýapkershiligi de jeńil bolmady, kelimdi-ketimdi kisi kóp. Keıde shaı quıǵanda,úlgere almaı, ózimniń shaı ishe almaı qalatyn kezderim de bolatyn. Qazir sony esime alyp kúlemin. Áıteýir, tyrysyp júrip úırendim ǵoı. Endi oılap qarasam, bul da bir úlken mektep bolǵan eken.
- Al, ózderińizdiń otbasylaryńyzda salt-dástúrdi qanshalyqty ustanasyzdar?
Ramazan aǵa:
- Bizdiń eń keremettigimiz – ol bizdiń qazaqylyǵymyz. Úıde taza qazaqsha sóıleımiz, ala jazdaı qymyz ishemiz, shamanyń kelgeninshe. Áke-sheshemiz jaqyn jerde turady. Aýyl jaqqa jolymyz túse qalsa, irimshik, qurt, qarynnyń maıyn ákelip qoıamyz. Qalada tursaq ta, Nurly degen jerdegi saıatshylar klýbynyń tolyqqandy múshesimiz, Búrkit pen qumaı tazy ustaımyz. Kelgen qonaqtardy ertip aparyp, atqa mingizip, qolyna búrkitin berip, janyna tazysyn ertkizip, ańshynyń kıimin kıgizip, qyrǵa shyǵaryp, qoıan aýlatyp, ańshylyqtyń qyzyǵyna batyryp shyǵaryp salamyz. Al, úıde kelgen kisige shamamyz jetkenshe, «qazaqtyń súıgen asy ǵoı» dep, et asyp berýge tyrysamyz. Juma kúnderi shelpek salyp, quran oqytyp turamyz. Sopy, dindar bolyp ketpesek te, shama sharqymyzsha qazaqtyń barlyq dástúrin ustanýdamyz.
- Kóp ánshiler qosymsha kásipkerlikke kóńil bólip jatady. Al sizder she? Ánshilikten tys, basqa qandaı sharýalarmen aınalysasyzdar?
Ramazan aǵa:
- Kezinde aınalysyp kórgenbiz. Biraq qolymyzdan kásipkerlik kelmedi. Osydan birneshe jyl buryn kirpish shyǵaratyn zaýyt ashyp, bastalǵan kúnnen bastap búkil aǵaıyndarymyzdy jınadyq, barlyq týystar keldi. Sóıtti de jumysymyz ilgeri baspaı qoıdy. Óıtkeni, týysqandyq júrgen jerdegi saýdanyń sıqy málim ǵoı. Sonymen qaıtyp jaýyp qoıdym ondaı nárseni.
- «Jigitke jeti óner az, jetpis óner kóp emes» deıdi ǵoı. Ánshiligińizdi halqyńyz jaqsy biledi. Saıatshylyǵyńyzdan da habarymyz bar. Budan ózge qandaı óner, hobbılaryńyz bar?
Ramazana aǵa:
- Mende sol pedagogıkadan basqa eshnárse joq sııaqty. Sońǵy tórt jylǵy hobbıymyz úı salý boldy. (Kúlip aldy).
Ultý jeńge:
- Buryn qolymyz bosasa taza aýaǵa shyǵyp, serýendep qaıtatynbyz. Endi taza aýaǵa keldik qoı. Al, qazir úıdi retteý jumystarymen tańnyń atqanyn, keshtiń batqanyn bilmeı qalatyn boldyq.
- Ultý apaı, siz de oqytýshysyz ba?
Ultý jeńge:
- Joq, men úıde balalardyń oqytýshysymyn.
Ramazan aǵa:
- Osy jerde fınans jáne soǵys mınıstri (ázildep, ıýmorǵa salyp, ústel basynaǵylardy jáne bir kúldirdi).
- Shyǵarmashylyqtaryńyzdaǵy jańalyqtar da bizdiń oqyrmandar úshin asa qyzyq…
Ramazan aǵa:
- Shyǵarmashylyǵymyzda aıtarlyqtaı jańalyq joq. Jańalyq tikeleı qarjyǵa kelip tireledi. Ázirge baıaǵy qarqynymen kele jatyrmyz. Onyń sebebi de bar. Ol – myna siz otyrǵan úı. Qurylysyn aıaqtap, endi ornalasyp jatyrmyz. Alla jazsa, ónerimizdi aldaǵy ýaqytta ári qaraı qolǵa almaqpyz.
…Áserli áńgimege elitip otyryp,ýaqyttyń qalaı zymyrap ótip ketkenin de baıqamaı qalyppyz. Ústelden turyp, endi qaıtýǵa yńǵaılana bergende, baǵana demalýǵa ketti degen ánshiniń anasy tórgi bólmelen shyǵyp kele jatty. Ár tań saıyn qaıyrly tún tilep, mańdaıynan ıisketýdi daǵdyǵa aınaldyrǵan atpaldaı azamat anasynyń qushaǵyna sábıdeıin kómilip, tipti kórinbeı qaldy. Ana baýyrynyń alyptyǵyna osy bir júrek eljireter kórinisten keıin jáne bir ılandyq. Úı-ishimen qoshtasyp, endi qaıtýǵa yńǵaılana bergende, baǵana kelgendegi laıka shynjyrdan bosap, aıaǵymyzǵa oraldy. Bul joly jatyrqaǵany emes, kerisinshe qonaqjaı shańyraqtyń kúshigine deıin jadyraı qoshtasqany edi…
Al, men bolsam, dıktofonymdy umytyp ketip, jýrnalıstıkanyń jazylmas zańdylyǵyna jasaǵan «qııanatyma» úlken túsinistikpen qaraǵan ánshiniń tereń paıymyna súısinip hám shyǵarmashylyq álemine endi-endi attaǵan qadamymdaǵy jiberip alǵan óz kemshiligimnen kásibı sabaq alyp, kólikke mindim.
