Rýshyldyq qazaqtyń qanyna sińip alǵandyǵy sonshalyq, tipti keıde «biz osy ult bolyp qalyptasqanbyz ba ózi» degen kúmándi saýal ózdiginen týyndaıdy.Kezinde Abylaı hannyń ózi «úsh júzdiń basyn qosa almadym-aý» dep tekke armanda ketpegen-aý shamasy… Qansha ǵasyr boıy qazaq bolyp, tutasa almaı jatqanda, basqa emes, kóp aldynda júrgen óner juldyzdarynyń óz atyna rýyn jalǵap alyp júrgenine ne dersiz? Mysaly ma? Aıtalyq, Nurlan Alban, Asha Mataı, Sara Naıman, Aqylbek Jemeneı, Maıra Kereı… Á degende tilimizdiń ushyna kele qalǵandarynyń ózi osynsha…
Barlyǵy da — el súıip tyńdaıtyn, ónerde ózindik ornyn qalyptastyryp úlgergen belgili ánshiler. Bulardyń ishinde bastapqyda basqa atpen, ıaǵnı óziniń tegimen shyqqandary da bar. Mysaly, tańdaıyna bulbul uıalaǵan Maıra ánshi alǵashynda Muhamedqyzy bolyp shyqqandyqtan, jurt ony áli kúnge solaı ataýdan jańylar emes. Tegin kenet Kereı dep aýystyrǵanda, shyny kerek, barsha qazaq Maıraǵa bir túrli tosyrqaı qarady. Onyń mánin ánshiniń ózi «Eýropa jurtynyń Muhamedqyzy degen uzyn tekti aıtýǵa tili kelmeıtindigimen» túsindirýge tyrysty. Sondaı-aq sol tustaǵy ıslamǵa degen teris kózqaras «Muhammed» ataýyna úrke qarap, qasıetti esimdi kózge shyqqan súıeldeı kórse kerek. Sol sebepti Muhamedqyzy Kereıge aınaldy.
Rýǵa-júzge bóliný, tipti óz rýyn ultynan joǵary qoıý degen másele tóńireginde ózge emes, ánshilerdiń ózi ne oılaıdy?
Máselen, ánshi Sáken Maıǵazıev baspasóz betindegi suhbattarynyń birinde: «Maǵan Shymkent, Atyraý dep bóletinder unamaıdy. Sosyn qazir avtokólikterdiń artyna rýlarynyń atyn jazyp alý sánge aınalypty. Qatarlasyp kelip, betine «ne degen beıshara, ne degen qarańǵy ediń» dep aıanyshpen qaraımyn. Deńgeıi, namysy rýynan aspaıdy. Olardy halyq, el, qazaq, Alash, tarıh degen qyzyqtyrmaıdy. Ondaı adamdardy rýhanı múgedekter dep sanaımyn. Maqtansam, meniń de rýymnan nebir batyrlar, sheshender, kósemder shyqqan. Ata-babamyz bizge rý surasýdy bólinsin dep jattatqyzbaǵan, qan tazalyǵyn saqtaı bilsin dep úıretken. Bizge qazir rýǵa bóliný emes, ult bolyp uıysý qajet», – depti.
Bul – ulttyq deńgeıde oılaı alatyn naǵyz sanaly azamattyń kózqarasy.
Ánshilerdiń arasynan rýyn nyspyǵa aınaldyrǵandardy bólek qarastyryp jatqandaǵy oıymyz – ala qoıdy bóle qyryqqandyq emes, tek jalpy máseleni jalqy adamdar turǵysynan qaraýdy jón kórgendik. Jalqy adamdar bolǵanda da, ánshilerdiń árbir isi, ár sózi, ár qadamy jurtshylyq nazarynda. Olar qalaı júrip-turady, qalaı kıinedi, qaı jerde ózin qalaı ustaıdy – kórermen eshbirin qalt jibermeıdi. «Sengen qoıym sen bolsań…» degendeı, sahna tórinde júrgen ánshilerimiz ulttyq rýhtyń bıiginen kórinýdiń ornyna óz rýynyń atyn «aıǵaılatyp» jatsa, onda ózgelerge ne ókpe? Amalsyz tarıhtan taǵylym izdeımiz. Búgingi HHI ǵasyr turmaq, budan eki ǵasyrdaı buryn ómir súrse de, daýysy alty qyrdyń ar jaǵynan estiletin Birjan sal, Aqan seri, Kenen, Mádı, Muhıt, Úkili Ybyraı, Imanjúsip, Qapez sııaqty talaı ánshiler óz rýyn tegine jalǵap bólingen joq qoı? Al búgingi bizge ne joryq?
Mámbet QOIGELDI, tarıh ǵylymynyń doktory, professor:
– Biz – qazir memleket quryp jatqan halyqpyz. Memleket qurý degen – bul ult bolyp uıyp, birigý degen sóz. Al endi osy tusta ózimiz birtutas ulttyq ıdeologııa qalyptastyra almaı otyrǵanda ónerdegi azamattarymyzdyń mundaı qylyq tanytýy jaqsy úrdis emes. Menińshe, rýynyń atyn tý qylyp sahna tórine alyp shyǵyp jatqan ánshilerimiz ózderiniń nege boı aldyryp, nendeı qaýipke jol ashyp berip jatqandyǵyn túsinbeıtin sekildi. Sondyqtan men olardy «aınalaıyndar» dep turyp, óz qatelikterin keshikpeı túsinýge shaqyrar edim. Meıli, kim bolsyn, rýǵa bólshekteý, rýlyq sanany qozdyrý arqyly abyroıǵa kenelmesi anyq. Óıtkeni óner degenniń ózi – ulttyq qundylyq, sondyqtan uly óner tek ulttyq deńgeıde kórinis tabady. Sondyqtan rýlyq sana deńgeıinen ósýimiz kerek!
Túıin
Osy tusta bir ǵana Erbolattyń «Men – qazaqpyn!» áni kópke qandaı serpilis bergenin eske alsaq. Tipti orystildi qazaqtardyń ózi tilin ıkemge kóndirip, qosyla shyrqaǵany ótirik emes. Bul da – ánniń kópke yqpal ete bilý qudiretine mysal. Al kerisinshe ulttyq bıikten rýlyq deńgeıge túsip júrgen ánshiler eń quryǵanda «Kóshpendilerdegi» kishkentaı Ábilmansur, ıaǵnı bolashaq Abylaı hannyń dosy Eralynyń «Biz Mansur ekeýmiz – qazaqpyz!» degen sózin eske túsirse! Sol aıtqandaı, biz qashan keýdemizdi kerip turyp, «biz qazaqpyz» deıtin shynaıy ulttyq sana-sezim bıiginen kóriner ekenbiz?
Avtor:
Márııam ÁBSATTAR
