Kedeı-kepshikti bir ǵana mınıstrlik baıyta almaıdy

987

BUU-nyń esebinshe, Qazaqstan ózin damyǵan elderdiń sanatyna qosý úshin qazirgi áleýmetine kórsetip otyrǵan ataýly áleýmettik kómek túrin 5 esege arttyrýy kerek. Sebebi Qazaqstanda ataýly áleýmettik kómekke zárý, turmysy tómen otbasylardyń sany resmı statıstıkaǵa qaraǵanda basqasha. Mamandardyń baıyptaýynsha, bizdegi ekonomıkanyń jaýy jalǵan esep berý. Qazir biz «elde ataýly áleýmettik kómekke muqtaj 504 myń adam bar» dep eseptep otyrmyz. Biraq artynsha qaısybir derek kózderinen málim bolǵandaı, eldegi kómekke muqtaj jandardyń sany 2 mlnnan asyp jyǵyldy.  Sala mamandary «2 mln muqtaj adam bar» degendi rastaıdy.

«2014 jyldan beri qalyptasyp otyrǵan álemdik ekonomıkalyq ahýaldar bizge áser etpeı qoımady. Reseı men Batys arasyndaǵy sankııalar salqyny bizge esh áser etpeıdi dedik. Biraq áser etti. «AQSh-tyń ustanǵan saıasaty da Qazaqstandy aınalyp ótedi» degender boldy. Biraq teńgemiz qunsyzdanyp, dollar qymbattaǵaly áleýmettiń jaǵdaıy da abdyraı bastady. 2019 jyl ekonomıkalyq daǵdarys tereńdeı túsedi. Dollar men teńge qarym qatynasyndaǵy turaqsyzdyq bıyl da oryn alady. Qymbatshylyq dendeıdi. Sondyqtan bizdiń esebimizdegi ataýly áleýmettik kómek alatyn 504 myń adam ǵana bar deý aqylǵa symaıdy. Qazir derekter elde 2 mlnnan astam adamnyń áleýmettik kómekke muqtaj ekenin kórsetip otyr. Osy arada naqtylyq qajet. Jalǵan  esep júrgizýge bolmaıdy»,-dedi «Analıtık» saraptaý ortalyǵynyń ekonomıst-sarapshysy Toǵjan Shaıahmetova.

Sarapshynyń aıtýynsha, Qazaqstannyń halqy qazirdiń ózinde 30 paıyzǵa kedeılenip qaldy. Bul rette maman «Qymbatshylyq qysyp jatqanmen jalaqy kóterilgen joq. Áleýmettik tólemderge azadaǵan ústeme qosyldy. Teńgeniń álsireýinen qazir zeınetaqy qoryndaǵy qarjyny da ınflıaııa jep qoıdy. Sondaı-aq halyqtyń teńgemen jınaǵan qarjylary da ınflıaııaǵa jutylyp jatyr. Muny moıyndaý kerek. Járdemaqy men áleýmettik tólemge 2000-3000 teńgeniń aınalasynda ústeme qosý halyqty qymbatshylyqtan alyp shyqpaıdy. Sondyqtan bul arada naqty-naqty sheshimder qabyldanýy tıis» deıdi maman.

Mamandardyń aıtýynsha, áleýmettik tólemder máselesine kelgende memlekettik kómekten bólek qosymsha  áleýmettik-qoǵamdyq qorlar qurylǵany durys.

Buǵan qatysty ekonomıka ǵylymynyń doktory Jumadilda Baıahmetov «Turmysy tómen halyqtyń áleýetin kóterýge qatysty dúnıejúzinde kóptegen tájirıbeler bar. Mysaly, Sıngapýr elinde turmysy tómen otbasylardy áleýemttik qorlar arqyly bızneske tartý jaqsy jolǵa qoıylǵan. Bul elde jaǵdaıy tómen otbasy sol qorlarǵa baryp tirkeledi.  Ol qor jańaǵy otbasyn qamqorlyǵyna alyp jumyspen qamtýǵa, balasyn oqytýǵa, tipti mıkronesıemen qamtýǵa da jaǵdaı jasaıdy. Osy tárizdi áleýmettik-qoǵamdyq qorlar bizdiń elimizde de qurylýy qajet. Bizdegi túrli shaǵyn nesıe uıymdary áleýmettik az qamtylǵan otbasylarǵa nesıe berý jaǵyn múlde oıǵa da almaıdy. Al Malaızııa, Fınlııandııa, Germanııa tárizdi elderde 1 % ústemaqymen jaǵdaıy tómen otbasylarǵa kópjyldyq nesıe berý júıesi qalyptasqan»,-dedi Jumadilda Baıahmetov.

Mamannyń aıtýynsha, turmysy tómen adamǵa az paıyzben nesıe berý olarǵa úlken múmkindik ashar edi. «Qolyna qarajat tıgennen keıin olar belgili bir kásippen shuǵyldanýy  da múmkin» deıdi ol.

«Turmysy tómen otbasylardy baspanamen qamtý, arzan nesıemen qamatamasyz etý, jumysqa ornalastyrý jaǵyn sol qor moıynyna alýy tıis. Másele tek járdemaqy berýmen shektelip qalmaýy kerek. Járdemaqy qur jubatýdyń bir túri ǵana. Ash qaldyrmaýdyń bolar bolmas tetigi. Eldegi kedeı-kepshikti bir ǵana mınıstrlik baıyta almaıdy. Sondyqtan jańasha tetikterdi qarastyrý kerek. Kónergen tájirıbeniń yqpalynan shyǵý kerek. Jańasha zamanaýı tájirıbe engizý kerek»,-dedi Jumadilda Baıahmetov.

Qarlyǵash ZARYQHANQYZY,

«Adyrna» ulttyq portaly  

Pikirler
Redakııa tańdaýy