Halyqaralyq uıymdarǵa múshe bolýy qazaqqa ne beredi?

2367

Qazaqstannyń halyqaralyq uıymdarǵa múshe bolýy maqtanysh. Biraq almaqtyń da salmaǵy bar. Sebebi halyqaralyq uıymdardyń negizgi donory – múshe memleketterdiń jyl saıynǵy jarnasy. Keı kezderi múshe memleketterdiń bedeli onyń tólep otyrǵan jarnasyna qarap aıqyndalady.

BUU jyl basynda 2019-2021 jyldar arasynda múshe memleketter tóleýge tıis úsh jyldyq jarna týraly málimet berdi.

Uıymnyń úsh jyldyq bıýdjetiniń 22 paıyzy AQSh-tyń úlesinde. Odan keıingi jarnanyń qomaqty bóligi –12, 005 paıyzyn tóleýdi Qytaı Halyq Respýblıkasyna mindettepti. Japonııa 8,564 paıyz bolsa, Germanııanyń úlesi odan sál az – 7 paıyz eken. TMD elderinde múshelik jarnany eń kóp tóleıtini – Reseı – 2,405 paıyz. Odan keıin turǵan – 0,187 paıyzdyq mindetteme Qazaqstanǵa júktelipti. BUU saıtynda jarııalanǵan derekten memleketterdiń mindettemeleri olardyń tólem qabiletine qarap aıqyndalatynyn uǵyndyq. Eger jarna ýaqtyly tólenbese, BUU Jarǵysynyń 19 babyna sáıkes, múshe memleket Bas Assambleıada daýys berý quqynan aıyrylady eken. Sońǵy onjyldyqta múshelik jarnasyn 12,005 paıyzǵa kótergen Qytaı Japonııany (8,56) artqa tastap, BUU-nyń eń iri salyq tóleýshisine aınaldy.

Qazaqstan 1992 jyldyń 2 naýryzynda Birikken Ulttar Uıymy elderiniń qataryna qosyldy. Osylaısha ol BUU bastamasymen halyqaralyq seriktestikti damytý maqsatynda  qurylǵan barlyq arnaýly organdar men baǵdarlamalardyń, agenttikterdiń múshesi atandy.  Jyl saıyn halyqaralyq uıymdarǵa tólenetin jarna kólemi uıymdarmen seriktestik jónindegi vedomstvoaralyq arnaýly komıssııanyń otyrysynda bekitiledi.

Qazaqstan 2018 jylǵy tólem qabileti jaǵynan alǵashqy ondyqtyń qatarynan oryn alypty. Ǵalamtordaǵy ashyq málimet kózderinde bizdiń eldiń  júzden astam halyqaralyq uıymǵa múshe ekenin, onyń 73-ine mindetti múshelik jarna tóleıtinin aıtqan edi. 2017 jyldyń basynda shyqqan aqparat boıynsha, Qazaqstan 4 halyqaralyq uıymǵa múshe retinde 12 mlrd teńge jarna tólegen.

2018 jylǵy málimetter boıynsha, olarǵa tóleıtin múshelik jarnamyz 33 mln AQSh dollarynan asady. Osydan birer jyl buryn QR syrtqy ister mınıstrligi elimizdiń halyqaralyq uıymdardaǵy mártebesiniń ózgerýine baılanysty bul somany 55 mln AQSh dollarynan asyrý qajettigin aıtqan.  Jarnanyń qomaqtysyn MAGATE bıýdjetine tólep kelemiz. Elimiz 1994 jyly 26 shildede Qazaqstan Atom energııasy týraly halyqaralyq agenttikpen Kepildikterdi qoldaný týraly kelisim jasady. Kelisim 1995 jyly 11 tamyzynda óz kúshine enip, Qazaqstannyń ıadrolyq qyzmetteri MAGATE kepildigine alyndy. QR qarjy mınıstrliginiń málimetinshe, 2017 jyly elimizdiń tórt uıymǵa jarna esebindegi bereshegi – 12 mıllıard teńgege jetken. Bul bar bolǵany Dúnıejúzilik bank, Islam damý banki, Halyqaralyq damý qaýymdastyǵy jáne Azııalyq damý banki sekildi tórt uıymǵa ǵana berilýge tıis jarnanyń jalpy somasy.  Qarjy mınıstrligi halyqaralyq qarjy ınstıtýttarynyń jumysyna qatysý Qazaqstanǵa tıimdi ınvestıııa tartýǵa múmkindik beretinin aıtady. «Jeke kásipkerlikti damytý jáne ınnovaııa tárizdi paıdalary da bar. 2017 jyly respýblıkalyq bıýdjetten Azııalyq damý qoryna 1 mıllıard teńge jiberý qarastyrylǵan», – delingen mınıstrlik málimdemesinde. BUU-ǵa múshelik jarnasyn únemi keshiktirip tóleıtin memleketterdiń qatarynda AQSh tur. 2018 jyldaǵy keste boıynsha bul memleket BUU-ǵa óz mindettemesin qazan aıyna deıin tólep bitýge tıis eken. Álemdik aqparat kózderi AQSh-tyń qaryzdy keshiktirip tóleýi 1984 jyldan, Ronald Reıgannyń prezıdenttigi tusynda bastalǵanyn aıtady. Al Bıll Klınton taqta otyrǵan kezeńde AQSh-tyń atalmysh uıymǵa qaryzy 2 mıllıard dollardan asyp ketken. Sarapshylar Qazaqstannyń syrtqy qaryzdarynyń kóp bóligi ýaqytynda tólenbegen múshelik jarnamalarmen de tolyǵyp otyratynyn aıtady. Olar uıymdarǵa múshelik jarnany qysqartý nemese múshelikten shyǵý máselelerin qarastyratyn kez keldi degen oıǵa basymdyq berip júr. Daǵdarys keıbir memleketterdiń halyqaralyq uıymdarǵa músheligine qatysty saıasatyn qaıta qaraýǵa májbúrlep jatyr. 2018 jyldyń qazan aıynda AQSh pen Izraıl IýNESKO-dan shyǵatynyn málimdedi. Bul týraly APF aqparattyq agenttigi habarlady. AQSh Ronald Reıgannyń tusynda 1984 jyly uıymnan shyǵyp ketken bolatyn. Buǵan qarjylyq kelispeýshilikter men Amerıka saıasatyna jıirek aıtylyp ketken qarsy pikirler sebep bolypty. Djordj Býshtyń kezinde 2002 jyly IýNESKO-ǵa qaıta oralǵan AQSh, 2011 jyly Barak Obama basshylyǵy tusynda taǵy da uıymnyń kózqarasymen kelise almaıtynyn bildirgen. 2017 jylǵy derekter boıynsha AQSh-tyń IýNESKO aldyndaǵy qaryzy 550 mln dollarǵa jetken. Kóptegen jyldar boıy SIM júıesinde qyzmette bolǵan Rasýl Jumaly «osy uıymdaǵy músheligimiz ózin-ózi aqtap jatyr ma» degen suraqty jıi saraptap, qajet bolsa ońtaılandyryp, qysqartyp otyrý qajettigin aıtady. «Syrtqy saıasatta kóp másele tek jarnaǵa ǵana baılanysty emes. Bizge paıdasyz nemese qur ýádemen shektelip otyrǵandarynan bas tartý halyqaralyq zańdarǵa qaıshy kelmeıdi. BUU, Islam konferenııasy sııaqty mańyzdy uıymdarǵa múshelik jarnany tólep turý bizge tıimdi.  Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqta saýda-sattyq jaǵynan utylyp otyrǵanymyz talaı ret resmı aıtyldy. Osy máselelerdi memlekettik deńgeıde oılastyratyn kez keldi. Múshelik jarnany túrli uıymdar aldynda óz múddemizdi qorǵaý úshin tóleımiz. Ol bizge minber úshin kerek. Syrtqy saıasatta halyqaralyq uıymdardyń minberi arqyly jahandyq, iri halyqaralyq máselelerdi sheshýge basymdyq berip, aımaqtyq, ulttyq máselelerdi ekinshi ysyryp qoıyp júrmiz», – deıdi Rasýl Jumaly. Rasýl Jumalynyń paıymdaýynsha, bizdiń BUU Qaýipsizdik keńesiniń turaqty emes músheligimiz bizge úlken múmkindikterdiń esigin ashqan edi. Aımaqtyq ekologııalyq túıtkilder jeterlik. «Turaqty emes músheler BUU minberinde óz aımaǵynyń, óz memleketiniń múddesin birinshi qorǵaıdy. Zaman ózgergen saıyn syrtqy saıası basymdyqtar da ózgerip otyrady. Buryn qabyldanǵan sheshimderdi qaıta qarap, tıisti ózgerister engizip otyrý kerek», – deıdi ol. Akademık Asqar Jumadildaevtyń da IýNESKO-ǵa músheligimiz jaıly óz aıtary bar eken. Sebebi sońǵy kezde jyl saıyn IýNESKO sheńberinde mereıtoı ótkizý bizdiń elde ádetke aınalypty. El ishinde «mereıtoılar memleketimizdiń deńgeıin kóterdi, qazaqtyń atyn álemge tanytty» degen pikirge shynymen senip qalatyndar kóp. «IýNESKO jarna tóleýshi alpaýyt músheleriniń kóńil-kúıine tikeleı táýeldi. Olar «Bizdiń esepshotqa aqsha aýdaryńdarshy, sodan keıin mereıtoılaryńdy jasaı berińder» deıdi. Ony eshkim moıyndamasa, onyń shyǵynǵa tatyrlyq paıdasa bolmasa, bar tapqanymyz – bir aqynnyń eki-úsh óleńdi aýdarýy bolsa, onyń bizge ne qajeti bar?», – deıdi Asqar Jumadildaev. Onyń aıtýynsha, IýNESKO-ǵa 190 el múshe ekenin, sonyń ishinde 40 el uıym bıýdjetiniń 0,001 paıyzyn beretinin aıtady. «Múshelik jarnany kóp el tıisinshe tólemeıdi. Qazir IýNESKO-nyń negizgi demeýshisi – Japonııa. Múshelik jarna jınaý – kommýnaldyq tólemaqy jınaýǵa uqsaıdy. Mereıtoı ótkizý tek aqsha jıyp alý úshin kerek. Ataq úshin qoldan qanat jasap, aspanǵa ushyp ketýge daıyn turatyn keıbir qazaqtar úshin bul qajet», – deıdi ol. Asqar Jumadildaev IýNESKO sekildi dúnıejúzilik uıym mekemelerinde qazaqtardyń da jumys isteýge múmkindigi bar ekenin aıtady. Biraq, bul múmkindikti qazaqtar durys paıdalanyp otyr ma? IýNESKO-nyń arnaıy ǵylymı mekemelerinde jumys isteıtin qansha qazaq bar? «Bizdiń estýimizshe, birde-bir qazaq joq. Keıbir qazaq zııalylarynyń naqty máselelerden góri jalpy máselelermen, ne ótkendi qazbalaýmen aınalysatyny meni tańqaldyrady. Olardyń pikirinshe, basqa másele joq, jurt bárin tastap, tek solardyń dúnıelerin talqylaýy kerek. Jaı talqylap qana qoımaı, «bul eńbek álemdik deńgeıde!» dep pikir aıtý kerek. Bul tek IýNESKO-ǵa emes, Qazaqstan múshelik jarnasyn tólep, otyrǵan barlyq uıymdarǵa qatysty. Qazaqstannyń azamattary sonyń bárinde jumys isteý kerek. Sol kezde ǵana Qazaqstannyń múddesi tereń saraptalyp, qorǵalady. Qazaqstan ózin-ózi tanytý úshin árekettengen kezeńnen ótti. Munaıymyz ben altynymyz bizdi álemge tanytty. Endigi maqsatty sol uıymdardyń bárinde óz mamandarymyzdy otyrǵyzýǵa baǵyttaý kerek. Biz osy ádispen ǵana halyqaralyq uıymdardyń ıntelektýalyn paıdalana alamyz. Sol kezde ǵana halyqaralyq uıymdarǵa músheligimizdiń salmaǵy artyp, qaltamyzdan shyǵyp otyrǵan qarjymyzdy aqtaıdy», – deıdi Asqar Jumadildaev.

Bizdiń eldiń halyqaralyq uıymdar aldyndaǵy mindeti boıynsha  basqa elderge kómektesýi tıis. Sarapshylar, bul rette bizdiń el reıpıent el emes,  donor el  deńgeıine kóterilip kele jatqanyn aıtady.
2016 jyly Qazaqstan Qyrǵyzstanǵa kedendik qural-jabdyq alýǵa 100 mln dollar berdi. Qazaqstan Aýǵanstanǵa mektep pen aýrýhana, basqa da kómek úshin 50 mln dollar, aýǵanstandyq áskerdi qoldaýǵa 2 mln dollar  taǵy bólindi.  Saıasatkerler qaıtarymsyz gýmanıtarlyq, qarjylaı jáne basqa da kómek – ol syrtqy dıplomatııanyń mańyzdy bir bóligi  ekenin aıtady. Jaqyn kórshilerimizdiń jaǵdaıy jaqsy  qazaqtyń da kóńili tynysh. Biraq qandaı uıymǵa múshe bolýy kerektigin taǵy da bir oı eleginen ótkizip alýdyń zııany joq.

Raýan Ilııasov

 «Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy