Qazaqtyń erke nazdy, názik sazdy ásem ánin úzilte shyrqaǵandaemirenbeı, kóńil tolqytpaı tyńdaı almaısyń. Iisi qazaq áýeni kókiregińdi kernıdi, yrǵaǵy tula boıyńdy kókke kóterip áketkendeı kúıge bóleıdi. Mine, sol – naǵyz ulttyq án-áýen. Dástúrli mýzykamyzdy jańǵyrtyp, jańashyldyqpen úılestire oryndap júrgen bir top bar. Dástúrdiń óshpes órnegi men jańanyń ómirsheń yrǵaǵy – «Qońyr» etno-estradalyq toby. Sahnaǵa shyqqanyna kóp bolmasa da, ulttyq naqyshta án oryndap, halyqtyń saǵynǵan ulttyq sazdy yrǵaǵy men naqyshyn buzbaı oryndap júr. Olardyń ónerdegi serikteri – qazaqtyń ulttyq aspaptary. Marhabat – dombyra men sherter, Baýyrjan – shańqobyzda, al Jazıra — ásem ánderdi oryndaýshy.
– Qońyr tobyn qurýǵa ne túrtki boldy? Nege topty «Qońyr» dep atadyńyzdar?
Marhabat: Alǵashynda men ózim jalǵyz án aıtyp júrdim. Negizi dástúrli ánshimin ǵoı. Sosyn Ǵalym Dosken aǵamyz etnıkalyq top qurý týraly oı tastady. Biraq ózim qorqyp júrdim. Biraz ýaqyttan soń oı qosý kerek, jolyn bilý kerek, kómek kerek boldy. Sonda Serjan Moldasanuly prodıýserlikti óz moınyna alyp, baǵdaryn, maqsatyn, qandaı ánderdi oryndaý kerektigin aıtyp, aty áli qoıylmaǵan topqa ánshilerdi irikteý bastalyp ketti. Otyz shaqty adamnyń ishinen Jazıra men Baýyrjan tańdalyp alyndy. Ekeýi de J.Elebekov atyndaǵy estrada-ırk kolledjiniń túlekteri.
Jazıra: Jalpy «qońyr» degen maǵynany kóbisi tús dep tanıdy. Negizi qazaqtyń daýsy da, dalasy da, aspaptarynyń úni de qońyr: dombyra da, qobyz da, sazsyrnaı da. Sháńkildep turǵan aspap joq bizde. Qazir sahnaǵa alyp shyǵyp júrgen aspaptardyń barlyǵy qońyr úndi. Qazaq balasyna qońyr minezdilik, ıaǵnı baısaldylyq, sypaıylyq tán. Sondyqtan daýsymyz da, aspaptarymyzdyń úni de qońyr bolǵandyqtan osy ataýdy jón kórdik. Qazaqtyń bolmysy qońyr emes pe? Qazaq pen qońyr sózi egiz uǵym. Bizdiń jalpy maqsatymyz – halyq ánderin jańartyp, sony dáripteý, óńdep qaıtadan elge tanytý, jurtshylyqqa jańasha túrde nasıhattaý, án yrǵaǵyn, melodııasyn buzbaı, umytylǵan qazaqtyń ulttyq aspaptaryn qaıtadan jaryqqa shyǵarý, nasıhattaý.
– Sizderdiń oryndaýlaryńyzda tek qana halyq ánderi me álde sazgerlerdiń ánderi de bar ma?
Marhabat: Ázirge biz úsh halyq ánin oryndap júrmiz: «Sáýlem-aı», «Ápıtók», «Jalǵyz aǵash».Tursynjan Shapaı aǵamyzben tyǵyz shyǵarmashylyq baılanystamyz. Shámshi aǵamyzdyń ánderin de oryndaımyz. T. Serikovtyń, J.Artyqbaevanyń ánderi bar. Jas kompozıtorlardyń ánin jazyp júrmiz.
– Qandaı aspaptardy ánge qosýdasyzdar? «Qossaz qazaqtyń ulttyq aspaby emes» degen sóz de bar?
Marhabat: Iá, ony óz qulaǵymmen estidim de. «Qossaz» dep atalatyn aspap burynnan bolǵan. Negizi ol týraly qazaq ańyzdarynda da kezdesedi, men oılap tapqam joq.
Qazaqtyń kórnekti qaıratkeri Ózbekáli Jánibekov 80-jyldary osy aspaptyń shyǵýyna tikeleı sebepker boldy. Sol kisiniń bastamasymen 1985 jyly Altynbek Qumarov qossazdy jasap shyǵypty. Máskeýde taqyrybyn «dombyra» dep alyp dıssertaııa qorǵaǵan. Bylaı qarasańyz, ústi dombyra, asty sherter. Ekeýi de dástúrli aspap. Ekeýin eki jeke qos ıyǵyma asyp shyqsam, men áýen yrǵaǵyna ilese almaı qalýym múmkin ári bul óte qolaısyz balary sózsiz. Moıny birge bolǵan soń ersi kórinýi múmkin, biraq birge jasalǵan eki túrli aspap.
Halyq umytylǵan aspaptardy óz kózimen kórgeni durys. Baýyrjan shańqobyzda oınaıdy, Jazıra da quralaqan emes.
– Kıim kııý stılderińiz qandaı? Ulttyq mýzykamen qatar ulttyq kıimdi nasıhattaısyzdar ma, álde jańasha stıldi unatasyzar ma?
Jazıra: Kıimimiz zaman talabyna qaraı, biraq qazaqy oıýlarmen órnektelgen. Bizde etno-estradalyq stıl ǵoı. Kóbi bizge «nege jańasha kıinip shyǵasyzdar?» dep kiná taǵady. Toptyń etno-estradalyq ekenin umytyp ketip jatady. Múmkindiginshe, burynǵy saltymyz ben qazirgi estradany baılanystyrýǵa tyrysamyz.
– Qazaq estradasynyń kıim kııý stıline qalaı qaraısyzdar?
Jazıra: Kóńilim tolmaıdy, ár ánshiniń ózindik jeke stılısti bolýy kerek qoı deımin.
– Halyq, sonyń ishinde jastar qaýymy sizderdiń oryndaýlaryńyzdaǵy mýzykany qalaı qabyldap jatyr?
Baýyrjan: Ótkende konertke shetelde oqıtyn bir qazaq qyzy kelgen eken, sol arnaıy bizdiń albomymyzdy ózimen birge ala ketken. Ol ne degen sóz, ol sheteldiń mýzykasyn qansha tyńdasa da, qanymyzda bar rýhanı nárse – ulttyq sazdy esh umytpaıdy. Qazaqpyz, qazaq bolyp qalamyz! Qanda bar ózimizdiń ata-babamyzdyń ánderi bolǵany úshin qýanamyz.
– Sheteldik shoý bıznesti baǵyndyrǵylaryń kelmeı me?
Jazıra: Árıne. Qazaqstannyń atynan týra osy baǵytpen, osy ónerimizben shet elderge shyqqymyz keledi. Ázirge aıaǵymyzdan tik turyp alaıyq. Allaǵa shúkir, bolashaqqa josparlarymyz da bar. Basqa da aspaptar qosqymyz keledi. Qazaq beıjaı tyńdaı almaıtyn qylqobyzda oınaımyz. Sonyń bárin qosyp, shetelge shyǵarsaq, nur ústine nur bolmaqshy. Mýzyka bastalyp jatqanda qaı eldiki ekenin bilip turasyń ǵoı, sol sııaqty bizdiń aspaptardyń úni estilgende birden qazaq dep tanyp jatsa ıgi.
– Sizderdi halyq «Ulytaý» tobynyń kóshirmesine uqsatady. Tek aspaptaryńyz basqa eken…
Marhabat: Joq, «Ulytaý» tobynyń stıli rok baǵytqa jaqyn. Al biz kompozıııa oryndaýmen qatar, án aıtamyz. Múlde uqsastyq joq qoı, aspaptarymyz da kelispeıdi.
– 31-arnadaǵy «Juldyzben júzdesý» baǵdarlamasyna kórermen tarapynan syn kóp aıtylýda. Al óner adamdary ne aıtar eken?
Marhabat: Jalpy ánshilerdi halyqqa tanymal etý, ımıdjin qalyptastyrý jaǵynan óte kerek baǵdarlama. Tek toı mánerinde júrgizetini bolmasa. Jýrnalıst emes ekeni birden kózge uryp turady. Ánshilerdiń bilim deńgeıin tekserýmen qatar olardyń bir-birinen artyq kemin aıtyp otyrady. Ol ánshiniń shamyna tıip qalady ǵoı.
– Ómirlik ustanymdaryńyz qandaı?
Baýyrjan: Qazaq ánderin kókte samǵatý, álemdik deńgeıge shyǵarý.
– Qandaı gazet-jýrnaldar oqısyzdar?
Jazıra: «Stars.kz», «Juldyzdar otbasy» jýrnaldary men «Aıqyn», «Jas qazaq» jáne «Qazaq ádebıeti» t.b. gazetterin úzbeı oqımyz.
– Keı oryndaýshylar alǵashqy kezde dástúrli ándermen jap-jaqsy kórinip alady, keıinnen bul sıpatyn joǵaltyp jatady.
Marhabat: Sahnaǵa shyqqanda qońyrlatyp óz tabıǵatymyzǵa saı án aıtamyz. Basqasha stıldegi án aıtyp ketsek, onda bizdiń toptyń aty nesine «Qońyr» bolady?.. Ol úshin toptyń atyn ózgertýge týra keledi. Sondyqtan, biz óz tabıǵatymyzdy joǵaltpaımyz.
– Án salyp, dombyra tartýdan basqa qandaı ónerlerińiz bar?
Jazıra: Bıleımin, gıtarada, qobyzda, fortepıanoda, ıamahada oınaımyn.
Marhabat: Tarıhı kitaptardy oqımyn. Ásirese M. Maǵaýınniń shyǵarmalaryn unatamyn.
Baýyrjan: Shańqobyzda oınaımyn. Ústel ústi tennısin de jaqsy kóremin.
– Ánshilerdiń toıda án aıtqanyna qalaı qaraısyzdar?
Baýyrjan: Ánshilerdi eshkim qarjylandyrmaıdy. Toıdan kelgen aqsha án jazdyrýǵa, albomǵa, beıneklıpke jeter-jetpes qana. Kıimge tipten qalmaıdy da. Sol sebepti de toıǵa barǵannyń esh sókettigi joq.
– Qandaı josparda jumys jasap jatyrsyzdar?
Marhabat: Bir albom jaryq kórdi. Sonda ekinshi albom da daıyn bop qalar degen úmittemiz.Beıne klıptimiz de daıyn.. Mamyr aıynyń 26-shy juldyzynda Respýblıka saraıynda konert berdik. Keshke kelgen kórermen qaýym demalyp, sondaı-aq, rýhanı sýsyndap qaıtty dep oılaımyz.
Qyzyqty oqıǵa
Top músheleriniń aıtýynsha, qyzyqtyń bári Baýyrjannyń basynan ótedi eken. Birde gastroldik saparmen Atyraýǵa jol tartqan qońyrlyqtar bir poıyzdyń jeke-jeke kýpesine ornalasady. Qyzylorda tóńiregindegi Tóretambeketine jetkende «Saryaǵash» sýyn almaq bolǵan Baýyrjan poezdan túsip, dúken jaqqa tartady. Qaıtyp kelse, poıyz ketip qalǵan eken. Jalańaıaq, úı kıimmen tórt «Saryaǵash» sýyn qushaqtap dalada qalady. Baýyrjannyń stanııadan keıin ishke kirmegenine kúdiktengen áriptesteri ony izdep, telefon shalsa, jaýap joq. Sóıtse, ol uıaly telefonyn kýpede qaldyryp ketipti. Al Baýyrjan esh saspastan kelesi beketke jetý úshin taksı toqtata bastaıdy. Kelesi beket – 100-150 shaqyrymda. Baýyrjannyń amalsyz qalǵanyn kórgen kólik júrgizýshileri oǵan 10 000 teńge tólegen jaǵdaıǵa ǵana jetkizetindigin aıtady. Ózi konertke asyǵyp tur, qaltasynda aqsha da joq Baýyrjan olarmen saýdalasa ketedi. Aqyry kózdegenine jetken ol kelesi beketke poıyzdan buryn jetip, áriptesterin kútip alady. Poıyz toqtap, qońyrlyqtar syrtqa shyqqanda «Saryaǵashyn» qushaqtap turǵan Baýyrjandy kórip, qýanyp ketedi…
Lebiz
Halyq áni – barsha qazaq ániniń anasy. Tebirenip soqqan máńgi júregi. Qazaq janynyń jáne bir aıaýly pernesin terbetip, qońyr diril, qońyr ún, qońyr dıdar halyq sazyn ózinshe jańǵyrtyp, dúnıege «Qońyr» deıtin top keldi. Dalanyń qońyr jelindeı esken kóne kúmbirmen qazirgi saryn, dástúrdiń óshpes órnegi men jańanyń ómirsheń yrǵaǵy top ónerpazdarynyń oryndaýyndaǵy ánderde qamshynyń órimindeı tutasyp, biregeı symbat tanytady.
Tursynjan ShAPAI
Qońyr áýen – saǵym dala samaly,
Úzilmeıtin júrek áni, jan áni.
Gýlnár SALYQBAI
Ázirlegen Aqnıet BEIIMBETQYZY
