Orys sýretshisi Tatıana Iablonskaıanyń ataqty «Ýtro» kartınasy jaıly Aleksandr Belıakov feısbýktaǵy paraqshasynda bylaı dep jazypty: «Onyń kóshirmesin «Ogonek» jornaly basqan soń, barlyǵy derlik súgiretti kesip alyp, qabyrǵaǵa ilip qoıýdy ǵadetke aınaldyrdy. «Ýtro» Arsennyń úıinde de bar-tuǵyn. Sóıtip, bala burymdy qyzǵa ǵashyq bop qalady. Arsen Beısembınov at jalyn tartyp mingen soń Máskeýge jol tartyp, Stroganovskıı ýchılıesine oqýǵa túsedi. Sodan ne kerek, ol janyndaǵy toptasymen kóńil jarastyrady. Jazda bozbala qoıarda-qoımaı boıjetkendi kóndirip, Almatyǵa ákeledi. Sol jerde ol qabyrǵadaǵy sýretti kórip, sondaǵy qyz ózi ekenin aıtady. Iá, álgi sup-sulý qyz – Lena Kıevte emes, jańaǵy ýchılıege qujat tapsyrǵan eken. Armanshyl Arsen qarshadaıynan yntyq bop júrgen álgi kartınadaǵy qyzǵa úılenedi. Dap-daıyn sıýjet! Lena Almatyǵa at basyn tirep, Beısembınova degen famılııaǵa ótedi. Ol mýltıplıkator retinde jumys istep, kitap ıllıýstraııasymen aınalysyp, gobelender ázirlegen ári sol shár-shaharda kúni búginge sheıin turady. Zańǵar degen uly bar, ol – da qylqalam ıesi. Lena – nemere-shóbereli». Biz kartınany kóz aldymyzǵa keltirip, oı eleginen ótkizgenimizde kóp suraqqa jaýap taba almaı qınaldyq. «Shymyldyq» artyna jasyrynǵan shyǵarmanyń túpki ıdeıasyn tabý úshin de asqan baıqampazdyq qajet. Polotno kóp syr-qupııany ishine búgip qalǵandaı. Iablonskaıada keńistikti keremet seziný bar. Ol boıaý arqyly óz zamanynyń kóńil-kúıin kórsetken.
Tatıana Iablonskaıa 1917 jyly Smolenskte sýretshi, grafık ári muǵalim Nıl Iablonskııdyń otbasynda týǵan. Olar 1928 jyly Odessaǵa, 1930 jyly Kamene-Podolskıı, keıin Lýganskke kóship, jeti jyldyq mektepti tamamdaǵan soń, Kıev sýretshiler tehnıkýmyna qabyldanady. Sýretshilik ákesinen daryǵan-dy. Kishkentaıynan natıýrmortqa qyzyqqan sary qyz óse kele qarapaıym dúnıeni óner deńgeıine kóterýdi úırenedi. Jemisti eńbek etip, aıryqsha qoltańbasyn qalyptastyrý arqyly stýdent kezden-aq Máskeý, London, Býdapesht, Kıev kentterinde otyzǵa tarta kórme uıymdastyryp, kóptegen Búkilodaqtyq jáne Halyqaralyq báıgede top jarǵan ol 1999 jyly ınsýlt alyp, arbaǵa tańylsa da, ónerge adaldyq tanytyp, sol qolymen sýret sala beredi. Al, 2005 jyly 89 jasqa qaraǵan shaǵynda fánıden baqıǵa ozady. Qulpytasynda (Epıtafııa. – Á.B.) ózi erekshe súıip oqyǵan orys aqyny Afanasıı Fettiń:
– Chto takoe den ıl vek,
Pered tem, chto beskonechno?
Hot ne vechen chelovek,
To, chto vechno, – chelovechno, –
degen óleń úzindisi oıyp jazylǵan. Sheber manaǵy kartınasyn 1954 jyly salypty. 1953 jyldyń naýryzynda Stalın o dúnıege attanǵan soń, tas-talqany shyqqan «Temir tártip» ornyna «Jylymyq» oıysady. Bul – qyrqynshy jyldar qyrǵynynan qyraý qatqan talaı qabaq jibı bastaǵan shaq. Iablonskaıa jyl qustarynsha usha jónelgen osy bir sátti ustap qalǵan. Onyń shyǵarmashylyǵyna tán ózgeshelik – jylylyq, meıirimdilik, meıirbandyq, qaıyrymdylyq. Qansha degenmen ana emes pe?! Jalpy, sýretshi qylqalamynan týǵan kartınalarda ózi kún keshken kezeń keńinen qamtylǵan. «Ýtroǵa» jaı ánsheıin sýret dep qaraýǵa bolmas. Óıtkeni, bul – túster úndestigimen, tereń lırızmimen jáne monýmentalızmnyń ózara úılesim tabýymen erekshe. Sheber qolynan shyqqan shyǵarma bir kórgende-aq kórermendi tarta túseri talassyz. Aty orys, ýkraın eliniń aıasynan asyp, KSRO kólemine tanylyp, keıin shetelge máshhúr bolǵan ol sanaly ǵumyryn týǵan jerin sýrettep, ózin jıvopıs pen peızajǵa alańsyz arnaǵan. Iablonskaıa shyǵarmashylyǵynyń ózegi – adam tolǵanystary, muńy, qaıǵysy, qýanyshy, zamandastar beınesi, sharýalar ómiri. Polotnolarynda tynys-tirshilik sıpatyn, fılosofııasyn ashqan Tatıana Nılqyzy otandastar portretin poetıkalyq kúsh-qýatpen beıneleýde asqan sheberlik tanytyp, taldaý, oıyn júıeleý, ıdeıasyn ásem ári áserli túrde jetkize bilý syndy aspektilerdi alǵa qoıǵan. Onyń týyndylarynda kisi tabıǵaty poezııaǵa tán órnektermen órile astasyp, adam – tabıǵat, tabıǵat – adam baılanysy únsiz úndestik tapqany ras. T.Iablonskaıa kartınalarynda etnografııalyq belgi-nyshandardy kóbine-kóp shtrıhpen beredi. Birde oǵan sońǵy on jyl boıyna shyǵarmashylyǵyn zerttep júrgen Kıev sýret ınstıtýtynyń túlegi, jas ónertanýshy qonaqqa kelip, suraqty burshaqsha jaýdyrady. Jas ǵalym aradaǵy áńgimeni qoıyn dápterine túrtip alady. Ónertanýshy ketken soń Iablonskaıa biraz oılanyp otyrady da ózine-ózi: «Bireýge aıtqannan góri, osynyń bárin jazsam qaıtedi?! Tarıh úshin, óner úshin qajet qoı», – deıdi. Shyny kerek, sol estelikterdi oqysańyz sheberdiń shyńdalǵan, ósken, toqyraǵan, ózin joǵaltyp baryp qaıta tapqanyna tań-tamasha qalasyz. Mysaly, ol kisi bylaı deıdi: «Bári áli kúnge sheıin men nege alpysynshy jyldary etnografııalyq-dekoratıvti baǵytqa bet buryp, al keıin qaıtadan «dástúrli» keskindemege den qoıǵanyma tań qalady. Nege sonsha seń soqqan balyqsha sendeldim eken?!. Instıtýtta oqyp júrgenimde, ıaǵnı soǵysqa sheıingi kezeńde jıvopıspen qumarttym. Sonyń arqasynda tús pen tutastyq degendi túsindim. Bastaǵan isti jalǵaýǵa kesirin tıgizgen nárse – soǵys. Beıneleý ónerinen úsh-tórt jylǵa qol úzip edim, náziktikti seziný degendi joǵaltyp aldym. Ony qaıta qalpyna keltirý úshin natýraǵa qarap jumys jasaý qajet boldy. Ýaqyt jalynan sıpatar emes. Sóıtip, kartına artynan kartına týyp, kórermen qoshemetine ıe boldym. Asyqpaı-aptyqpaı alǵa jyljý arqyly umytqanym eske túse bastady. Ásirese, bul «Pered startom» atty týyndymda az-maz baıqaldy. Boıaýdy jup-juqa jaǵý negizinde qysty kúngi adamdardyń minezin kórsetkim keldi. Sol shyǵarmam Memlekettik syılyqqa usynylǵan edi. Ol habardy estisimen-aq úıime tilshiler men fotograftar aǵyldy. Endi, qaýly-qarar qabyldanarda «formalızmge» soqqy berilmesi barma! Mendeı jasty bylaı qoıa turyńyz, Deıneka, Gerasımov, Favorskıılerdiń ózi jel turǵandaǵy terekteı teńselip ketti. Sodan, «Pered startom» Ýkraın óneriniń murajaıynda shań basyp jatyp qaldy. Syı-sııapattyń ornyna sybaǵamdy berdi, olar. Meni bireýler formalıst, taǵy biri ımpressıonıst etip shyǵardy. Negizi, olaı emes qoı! Kúlkili jaǵdaı... biraq, fakt. Ol zamanda ımpressıonızm týraly aıtýǵa qorqatyn».
Aleksandr Belıakov jazbasyn bylaısha aıaqtaıdy: «Iablonskaıa «Ýtroda» týǵan qyzy – on úsh jastaǵy Lenany beınelegen eken. Muny Kıevtegi páterinde salǵan-dy. Iá, bir qaraǵanda bólme abajadaı kóringenimen, bul – kommýnalka ǵana edi. Lena 1941 jyldyń shildesinde týǵan. Aı buryn Iablonskaıa men onyń kúıeýi – Sergeı Otroenko Kıev kórkemsýret ınstıtýtyn bitirgen. Sodan keıin-aq, eri qolyna qarý alyp, maıdanǵa attanady. Keter aldynda qyzynyń atyn Lena – Alena dep qoıýdy amanattaıdy. Otanyna aman-saý oralǵanymen de, az ýaqyttan keıin Sergeı áıelimen ajyrasyp ketedi. Iablonskaıa uzaq ómir súrdi. 1917 jyldyń aqpanynda dúnıe esigin ashyp, 2005 jyly Kıevten topyraq buıyrady. Qarap otyrsaq, bul jerde shyp-shymyr kınoǵa bergisiz taýarıh bar».
«Ýtro» – sımvolıkalyq mánge ıe polotno. Onda eldiń, ulttyń oıanýy seziledi. Eger qyzǵa zer salsańyz, onyń boıynan náziktik pen serpilisti baıqaısyz. Belıakov kartınaǵa ıtalııa sýretshileriniń yqpal-áseri baryn aıtyp qalady. Ras! Tatıana Nılqyzy Leonardo da Vınchı, Mazachcho, Rafael Santı, Sandro Bottıchellı, Djordjone, Karavadjo, Davıd Gırlandaıo sekildi Órleý dáýirindegi alyptardy pir tutqanyn, solarmen ózin salystyra kele áldeqaıda álsizdeý ekenin moıyndaǵany – kishipeıildiginen. Sýretshiniń taqyrypqa tamyzyq retinde basqa-basqa emes, dál osy tań mezgilin alýynda da mán bar. Bir kórgende-aq jylylyq lebi esken osy týyndy sap-sary saǵynyshqa malynǵan. Óıtkeni, sol tusta ata-ájelerimiz ómir súrdi. Sondyqtan, bútin bir dáýirdi kóz aldyńa ákeletin «Ýtroda» súıispenshilik, senim, tazalyq, ińkárlik bar. Nobel syılyǵynyń ıegeri Orhan Pamýk «Meniń atym – qyrmyzy» romanynda sýretshilikti basty nysan etip alýy da beker emes. Nemese japon novelısi Rıýnoske Akýtagavanyń «Tozaq azabyndaǵy» Ësıhıdenyń eń ǵajaıyp kartınasyn qandaı qurbandyqqa barý arqyly týdyrǵany týraly oqyǵanda janymyz túrshigip, jan azabyn tartý negizindegi ishte bulqynǵan saf dúnıe syrtqa qandaı qıyndyqpen shyǵatynyna eriksiz ılanǵan edik.
Álibek BAIBOL,
jazýshy-dramatýrg,
ádebıettanýshy, synshy.
