- Tarıhtyń talaı súrleýinen súrinbeı kele jatqan kúıdiń keshegi qalyptasý joldary men búgingi ahýaly týraly ne aıtasyz?
- Qazaqta «Kúı ıesi — Qorqyt» degen ádemi sóz bar. Áýel basta túrikte «qazaq» degen sóz joq kezde eń birinshi ret oǵyz taıpasynan shyqqan babamyz kúı atasy bolyp esepteledi. Sosyn «Kúı atasy — Ketbuǵy» degen sóz taǵy bar. Mysaly, Qorqyttyń zamany HI-HII ǵasyr bolsa, Ketbuǵynyń zamany Ulytaýdaǵy Joshy ulysynyń kezine saı keledi. Bul — Shyńǵys hannyń qypshaq dalasyna kelýimen tustas jyldar. Joshymen birge Palestınaǵa deıingi joryqqa qatysqan Ketbuǵy bıden «Aqsaq qulan» degen kúı qaldy. Bul — Altyn ordanyń ústemdik qurǵan kezeńi. Kereı men Jánibek jeke memleket qurǵannan keıin Qazaq eli paıda boldy. Bul kezde qazaqtyń ár aımaǵyn Jeruıyqqa balaǵan dala danyshpany Asanqaıǵy shyqty. Onyń ataqty «El aıyrylǵan» kúıin zertteýshiler noǵaıly dáýirine jatqyzady. Sol kezeńde Ormanbet degen ataqty bı Edildiń ar jaǵyna «noǵaıly deıtin el quramyn» dep qazaqtan bólinip kóshýge bel býady, sóıtip alashtyń arasyna jik túsip, qazaq pen noǵaı aıyrylysady. Asanqaıǵy — osy tarıhı jaıtty kúıge qosqan abyz. Odan keıin Aq patsha bılegen zamannyń qasireti Qurmanǵazy kúıinde jatyr. Onyń kúıleri keıingi urpaqqa amanat úshin jazylǵan hat sııaqty. Munda «rýhyńdy joǵaltpa, eliń men jerińdi menshe súı» degen ósıet bar. Isataı men Mahambetsiz qalǵan halyqtyń hal-kúıin bilgińiz kelse, Qurmanǵazyny tyńdańyz.
- Ótkenimizdi qara sózben ıa sýretpen emes, kúı tilimen ónege-órnek etip jetkizgen keshegi kúıshilerdiń dalalyq mektebi qanshalyqty damydy?
- Batys elderinde mádenıettiń qulpyryp, qaıta órlegen ýaqytyn «renessans» deıdi. Iá, qazaq dalasynda da kúıdiń óner retinde úlken bedelge kóterilgen zamany boldy. Ol myna Baıjigit, Táttimbet, Beısenbi, Toqa, Qurmanǵazy, Dáýletkereı, Mámen, Seıtek, beri qaraı Dına, Ábiken Hasenov sııaqty myqty kúıshilerdiń aıaǵy Súgirmen bitedi. HIH ǵasyrda kúıdiń el ishindegi baǵasy tipti aıtys ónerinen de bedeldi boldy. Aıtystaǵy «qaıym aıtys», «qyz ben jigit aıtysy» sııaqty báseke kúı ónerinde de bolǵan. Máselen, Súgir men Maqpýzanyń kúı tartysyn alyńyz. Bul qaı kezde boldy? Keshegi Shyńǵys hannyń uldarynyń kóbisi orystan shekpen kıip, mansapty paıdalanǵan, Kenesary, Naýryzbaılar qyrǵyzdan ajal qushqan, óziniń atalas baýyrlary Tezek tóre, Jáńgir, Shyǵaılardyń aq patshadan mansap alyp, Isataı men Mahambettiń kápirden jeńilip, qazaqtyń saǵy synǵan, keýdesi basylǵan kezi edi. Bulardan da tarıhy azynaǵan kúıler qaldy. Marqum Aqseleý aǵamyz «Kúı degen — adamnyń kúıinýi» dep aıtyp ketti. Kúı degen kúıikten shyǵady. Qazirgi kezde qýanatyn kúıler kóp. Burynǵy kúılerdiń túp tarıhyn alyp qarasaq, qýanatyn birde-bir kúı joq. Qorqyttyń zamanyn alyńyz, Ketbuǵy, Asanqaıǵy, Táttimbettiń «Bes tóresin» alyńyz, qaısysy bolsa da kúıinishten shyqqan. Al bireýdi madaqtaǵan, bireýge jaramsaqtanǵan kúıler — keńes ókimetiniń kezindegi mura. Keńes ókimeti kelgennen keıin dalanyń ejelden dástúri bar tamasha ádemi kúıleriniń bári aıaq astynan ózgeriske ushyrady. Nege? Óıtkeni jańa zaman týdy. Aýyz ádebıetiniń bári jappaı jazba ádebıetke kóshti. Sol sııaqty aýyzsha damyǵan kúıdi jazbasha mádenıetke túsirý naýqany bastaldy. Munyń birinshi joly orkestr jasaý, dombyrany notamen úıretý deıtin mádenıet paıda boldy. Sóıtip, qazaq kúıdi kitaptan úırene bastady. Osy tusta dástúrli ımprovızaııaly úrdis pen Eýropanyń tártipti oqytý júıesi taıtalasqa tústi. Eger qazaqtan ózge ult bolsa basqa túsken baspaqshyldyń kebin kıer edi. Dalanyń kúıshiliginiń myqtylyǵy sondaı, Qazan dáýirinen týra qazir egemendik alǵan zamanymyzǵa deıin áli kúnge des bermeı kele jatyr. Qysqasy, kúı tolǵaýdaǵy dalanyń uly joly notamen oqytatyn júıeden jeńilip qalǵan joq. Dalanyń kúı úıretýdegi tálimi, ıaǵnı ustaz ben shákirttiń arasyndaǵy erekshe bir ádemi mádenıet jelisin úzbeı saqtap qaldy. Aıtalyq, Qurmanǵazy men Dınanyń, Toqa men Súgirdiń arasyndaǵy ustaz ben shákirttiń synyn alyp qarańyz. Ustazdyń kúıdi berýi, shákirttiń kúıdi alýy degenniń ózi-óreli nárse. Qazaq kúıshiliginiń táliminde «bata berý» degen tamasha dástúr bar. Mysaly, Saıdaly Sary Toqa men Yqylas qobyzshy batasyn Súgirge bergen degen derek bar. Keńes zamanynda orkestr paıda boldy, kóptegen kúıler sımfonııalyq dárejege jeteǵabyl óńdeldi. Ejelgi túrikterde orkestr bolǵany tarıhtan belgili, sondyqtan bolar, bul óner qazaqqa jat bolǵan joq. Keńestik júıe kúıshiliktiń jańasha tıpin tárbıelep shyǵardy, jańa qoǵam úshin nota tanıtyn kózi ashyq dombyrashynyń qajettiligi týdy. Sonyń ózinde dala dástúri tutas joıylyp ketpesten burynǵy úrdisimen damı berdi. Baqyt Basyǵaraev, Tólegen Mombekov, Muhamedjan Tileýhanov, Dáýletbek Sádýaqasov, General Asqarovtar atadan qalǵan murany óz dástúrinde jalǵastyrýshylar edi. Bul jerde men ata-babasynan kele jatqan kúıshilikti «jol» dep tanıtyn sońǵy býyn dombyrashylardyń ǵana tizimin aıtyp otyrmyn. Bularǵa notalyq saýattyń keregi de bolmady, halyq olardyń ónerin súıdi.
Endi ekeýiniń aıyrmashylyǵyn aıtaıyn: notamen úırený kúıdegi taqyryptyq ınformaııany naqty bere alady, onyń sıstemalyq materıal qory retinde baǵasy joǵary. Al dástúrli jol — kúıdiń basynan aıaǵyna deıin tartý júıesin emes, birinshi orynǵa mýzykalyq shyǵarmanyń mazmunyn qoıady. Iaǵnı kúıdiń ne aıtqysy keletinin jetkizedi. Qazir ol dástúr joǵalyp ketti, bári notanyń quzyrynda, jattandy. Erte kezde «eki kúıshi tartysyp qalypty, bireýi tartqan eken, ekinshisi sony qaıtalap beripti, ekinshisi tartqan eken, ol ony qaıtalap beripti, sóıtip, on shaqty kúıge kelgen kezde tosylypty» degen ańyz aralas áńgimeler jıi aıtylady eken. Tartqan kúıdi qaıtalap berý degen naǵyz dombyrashynyń serti bolǵan. Kádimgi aıtysker aqyn sııaqty, kúıshi óziniń kúıimen kóńilindegi kókeıkestisin aıta alǵan.
Óıtkeni Alpamys, Qobylandy, Qyz Jibek sııaqty jyrlardy op-ońaı jattap alatyn qazaqtyń ol kezdegi jady qandaı bolǵanyn osydan-aq paıymdaı berse bolar. Sondyqtan dombyradaǵy ımprovızaııalyq ónerdiń bolǵanyn da eskere júrýimiz kerek, múmkindigi bolsa ony qaıta jańǵyrtý da bizge mindet bolmaq. HH ǵasyr ótip, egemendik alǵan zaman keldi. Shynyn aıtý kerek, kúı qaıtadan túleı bastady. Dástúrli kúıshilerdiń kúıi moıyndaldy, nasıhattaldy. Ǵalymdar kúıdiń ata-babamyzdan qalǵan qymbat múlik ekendigine moıyn bura bastady. Mýzykatanýshy ǵalymdar, attaryn ataı keteıin, ónertaný ǵylymynyń doktory Ásııa Muhambetova, ǵylym kandıdattary Sáýle Óteǵalıeva, Saıda Elamanova, Pernebek Shegebaev, Raýshan Maldybaeva syndy zertteýshiler qoǵamǵa ulttyń óz baılyǵyn jete tanýǵa shaqyratyndaı qozǵaý saldy, tamasha maqalalar jazyldy. Qazirgi zamandaǵy talantty kúıshiler býynynyń áýelgi tárbıesi osy ǵalymdardyń yqpalymen kelgeni ras.
- Egemendik alǵan tustaǵy kúıdiń haline toqtalsańyz. Úlken, orta, kishi býyn kúıdi tyńdaı ma? Dástúrli ónerdiń qasıetin qalaı saqtaýǵa bolady? Qazirgi kezdegi kúıshilik ónerdiń deńgeıi qandaı?
- Qazirgi kezdegi kúıshilik óner shyn máninde, kemeldi shaǵynda. Qazaq kúıdi qaı zaman bolsa da tyńdaıdy, rýhanı qorek retinde kereksinedi. Tek nasıhaty az. Dástúrli kúıshilik ónerdi buqaralyq jeńil mýzyka múlde tyńdarmansyz qaldyrdy. Ony biz jahandaný áreketinen kórip júrmiz. Jahandanýdy jek kórýdiń keregi de joq shyǵar, ol árbir ulttyń tól mádenıetiniń synaýshysy sııaqty qubylys, márt ult óz mádenıetin qorǵap qalady, námárt ult rýhanı joıylyp ketedi. Keıde jahandanýdy óz yǵyna paıdalana alatyn, jańalyqtardy sińire otyryp, óz rýhyn qasaqana baıyta alatyn da jasampaz ulttar bolady. Qazaq halqynyń boıynda ámánda osyndaı qasıet bolǵan. Qazaq qazaq bolǵaly jahandanýdyń talaıyn bastan keshken. Qytaı, parsy, arab, orys mádenıetteriniń qazaq dalasyna kezeń-kezeńimen jahandyq shabýyldar jasaǵany tarıhtan belgili, alaıda ulttyq rýhyna ústemdik ete alǵan biri joq. Bizdiń zamanymyzda kúıdi, onyń ishinde, dástúrli kúıdi kókke kótergen biraz azamattar boldy. Olardy aıtpaı ketýge bolmaıdy. Aıtalyq, qazir «TÚRKSOI» halyqaralyq qoǵamynyń tóraǵasy Dúısen Qaseıinov ótken ǵasyrdyń sekseninshi jyldary konservatorııanyń rektory bolyp turǵan kezde tek qana ulttyq dástúrli mýzykany kóterý úshin kóptegen jumystar atqardy. Ol túrki halyqtarynyń dástúrli mýzykalyq festıvalin ótkizdi. Ásııa Muhambetova, Saıda Elamanova sııaqty ǵalymdarymyz «Uly Dalanyń mýzykasy» degen atpen tek ulttyq dástúrli ónerdi zertteıtin ǵylymı konferenııalar ótkizdi. Odan keıin «El» prodıýserlik ortalyǵynyń jetekshisi Ǵalym Dosken «Qazaqstan» teleradıokorporaııasynyń bastyǵy bolyp turǵan kezde «Máńgilik saryn» degen kúı antologııasyn shyǵardy. Qazaqtyń aımaqtyq kúı mektepteriniń barlyǵy zamanaýı taspaǵa basyldy. Bul ne úshin kerek boldy? Keńes ókimetiniń kezinde shertpe kúıler tartylǵan joq. Batys Qazaqstan ólkesinde dástúrli oryndaýshylyq mektep — «tókpe kúı» mektebi, al Shyǵys Qazaqstan jerinde «shertpe kúı» mektebi qalyptasqan. Keńes zamanynda shertpe kúıdiń nasıhatynyń az bolýynyń ózindik sebebi bar. Altaı kúıleri arǵy altynordalyq sananyń eskertkishi bolsa, Arqa kúıleri eskini kóksegendik, zarzamandyq jat múlik bolyp sanaldy, al Qarataý kúıleri Sozaqtaǵy Tama kóterilisi yzǵarynyń saldarynan tipti el ishinde de tartylýyna tyıym salyndy. Keıbireýler osyny sol kezeńdegi qazaq arasyndaǵy jikshildik dep qaýzatýǵa qumar, ol bósteki áńgime. Ol kezde qazaqtyń qolynda bılik bolǵan joq. Qazaqtyń dástúrli mýzykasyn qyzyl kommýnıster ıdeologııasy basqaryp turdy. Qazaqtyń qandaı mýzykalyq murany tutynýy solardyń qolynda boldy. Sondyqtan shertpe kúıdi tartatyndardyń kóbisi atyldy, asyldy. Sebebi Alashordanyń otany bolǵan jerdiń mýzykalaryn shektep otyrý kózdelgen-tin. Qazaqtyń tókpe kúıiniń úlken bir saltanat qurǵan ólkesi — Batys Qazaqstan. Al Shyǵys, Ortalyq jáne Ońtústik Qazaqstan aımaqtarynyń kúıleri biren-saran ǵana tartyldy. Sonyń salqyny respýblıkalyq dombyrashylar konkýrstarynda áli kúnge deıin bilinip qalady. «Qazaqtyń ana jerinde kúı damyǵan», «myna jerinde damymaǵan» degen alashapqyn oı aıtatyndar bar. Sondyqtan Ǵalym Dosken ne istedi? Arhıvti aqtardy, kózi tirileriniń kúılerin jazyp aldy. Erte kezde ómir súrgen shertpe kúıdiń naǵyz has sheberleri Ábiken Hasenov, Tólegen Mombekovterdiń kúıin qaıtadan jańǵyrtyp, eki toptama antologııalyq jınaq shyǵardy. Bul jerde Bazaraly Múptekeev, Saıan Aqmolda sııaqty mamandardyń da eńbegi eren bolǵanyn atap aıtý kerek. Mine, osyndaı úlken jobalar jasaldy. Taǵy bir jobany Imanǵalı Tasmaǵambetov Almaty qalasynyń ákimi bolyp turǵan kezde júzege asyrdy. Ol — «Kúı kerýen — Kóktóbe» festıvali. Ózi basy-qasynda bolyp, búkil qazaqtyń keń dalasyndaǵy barlyq dúldúl dombyrashylar men týysqan halyqtar — qyrǵyz, ózbek, bashqurt ónerpazdaryn jınap, keremet bir kúı saltanatyn ótkizdi. Astanaǵa kelgennen keıin bul kisi «Astana arqaýy» atty túrki halyqtarynyń óner jármeńkesine ulasqan úlken festıval uıymdastyrdy. Sonyń aıasynda kóne túriktiń kindiginen taraǵan osman túrikteri, Ázirbaıjannan, Qytaıdan kelgen qandastarymyz bári jınalyp, máre-sáre bolǵandary esimizde. «Osyndaı sharalar ótip jatsa, endi ne jetpeıdi?» deısiz ǵoı? Dástúrli kúıdiń túbine halyqaralyq, respýblıkalyq, aımaqtyq degen konkýrstar jetetin boldy. Konkýrs baǵdarlamasy kúıshilik aımaqtyń barlyǵyn qamtýdy múlde nıet etpeıtindeı, belgili bir aımaqtyń ózine tán oryndaýshylyq ereksheligin eskerý jaǵy aqsap jatady. Al endi kúıge tórelik etýshi azamattarymyz «qara qyldy qaq jardyq» dep aıta qoımas, ol bólek áńgime. Bir konkýrsta bir ustazdan birneshe shákirt júldeger bolý múmkindigi álemdik óner saıysy tájirıbesinde joq. Bul — tek Qazaqstanda ǵana bolatyn qubylys. Baıqaý qazylarynyń pikirin talqyǵa salatyn quziret bizdiń eldiń zańynda joq. Bul — ay da bolsa, qazirgi kúıshiliktiń basyna túsken náýbet. Qazir kúıdiń «toıda tartylatyn» túri paıda boldy. «Haltýranyń» da ómir súrýge quqy bar ekenin joqqa shyǵara almaımyz, ol ónerdiń qaı salasynda bolsa da tabylady. Biraq kıeli kúıdiń tarıhynda buryn-sońdy bolmaǵan nárse ǵoı. Qazirgi kúı saıystary kúıdi ábjil tartýdy, oryndaýshynyń ártistigin baǵalaýdy talap etedi, kúıdiń dástúrli yrǵaǵyn eskerý, onyń oryndaýshylyq mektebin ashý nazardan tys qalyp barady. Osyndaı máselelerdi kópshilik aldynda ashyp aıtqan maman kúıshilerimiz de bar, ázirge toqsanǵa toqtam bolmaı tur.
Kúı shejiresin bilmeı tartý dombyrashyny jarǵa jyǵady.
Máselen, Qurmanǵazynyń «Adaı» degen kúıi el basyna kún týǵan zamandy baıandaıdy. Endi osy kúıdiń tarıhyn kishkene qarastyra keteıik. Qurmanǵazy óziniń týǵan jerinen saıǵaq qurly saıa tappaı, patshanyń ámirimen qýdalanyp, Mańǵystaý túbegine ótip ketedi. Sol túbekte qazaqtyń Adaı degen jaýjúrek rýy azýy alty qarys túrikmenmen qansha ǵasyr boıy alysyp ótken. Kúı sol halyqtyń erligin, Ústirt úshin jan bergen tragedııasyn jyrlaıdy. Ábish Kekilbaev degen uly jazýshymyzdyń senarııimen túsirilgen qazaq pen túrikmenniń arasynda bolǵan qaqtyǵystardy sýretteıtin fılmdegi oqıǵalardyń shyn deregi bar. Al osy týyndyda toıǵa shashý shashatyndaı saltanatty ahýal joq. Bizdiń qazirgi oryndaýshylarymyz kúıdiń minezin tabýǵa tyrysa qoımaıdy, oǵan ekpin men akentti asyra tyqpalaıdy. Sosyn týra sol qalpynda sahnaǵa shyǵarady. Kúıdiń alǵashqy jetkizýshileriniń biri Qalı Jantileýovtiń tartqan «Adaıyn» tyńdasańyz, kózińizden jas aǵady. Mundaı mysaldar óte kóp.
- Sonda siz toıda kúımen kúnkóris jasap júrgenderdiń qareketine toqtaý aıtqyńyz kele me?
- Toı — qazaq turmysyndaǵy salttyń shyńy, onda ónerpazdyń bolýy qazaqy ǵurypqa jatady. Toıǵa «toıbastar» tartýdyń jóni bólek, bir jaǵynan toı ıesiniń qýanyshyna aǵaıyndyqpen ortaqtasý bolsa, ekinshi jaǵynan eńbegimen aqsha tabý, ol da kásiptiń bir túri. Áńgime kúıdiń túpnusqasynyń toı saltanatynyń aýanymen buzylyp ketpeýinde. Óz ultynyń kem jerin shetelge pash etip júrgen kınoshylarymyzǵa qoǵam bolyp toqtaý aıtýǵa bata almaı júrgen zamanda, toıdaǵy kúıshiliktiń kúnási joqtyń qasy. «Kúıshiniń bedeli» degen sózdi birinshi ret men qoldanyp otyrǵan shyǵarmyn. Kúıshiniń bedeli degen kez-kelgen ataq-dańqpen ólshenbese kerek. Kúıshiniń qoǵamdaǵy óziniń orny bolady. Bizdiń qoǵam ol týraly oılanyp ta otyrǵan joq. Sonyń saldarynan, jas kúıshilerdiń bári eleýsiz, qandaı da bir mádenı qamqorlyqtan tysqary damyp jatyr. Aǵa býyn dombyrashylar olardy kúı dástúrin buzady, jyldam tartady dep áregidik synap ta jatady. Kezinde kúıdi ulttyń qasıeti men kıesi dep kókke kótergen Ahmet Jubanov, Ilııas Omarov, Ózbekáli Jánibekov, Nurǵısa Tilendıev, Ǵazıza Jubanova sııaqty óner qaıratkerleri kúı tazalyǵyna ómirlerin arnaǵan, olar joq qazir. «Qazaqtyń dombyrasyn qazir jastar, ásirese, orys mektebinde oqıtyn jastar bilmeıdi. Solarǵa dombyrany tanystyrý úshin biz estradalyq baǵyt jasadyq. Onyń bir sharapaty, shetelge barsaq ta bizdiń aspabymyzdy tanıtyn bolady» degen sózder osy kúni dýaly aýyzdylardyń da ýáji bolyp barady. Bul kózqarastyń oń baǵdar bolmaıtynyn ózimshe dáleldep bereıin. Birinshiden, qazaqqa «naǵyz qazaq — dombyrany» (Qadyr aqynnyń sózi) tanystyrýdyń qajettiligi joq. Ekinshiden, shetelde tek qana klassıkalyq dástúrli óner men folklorlyq mýzyka ǵana baǵalanady, modernge olar zárý emes.
- Demek, bizdegi «Ulytaý» toby men Asylbek Eńsepov jasaǵan kúı janryndaǵy jańashyldyqqa qarsysyz ári kúıdiń túpnusqasyn buzyp tur deısiz ǵoı…
- Bulardy kúı janryna jańashyldyq ákelgender dep tanýǵa bolmaıdy. Bizdiń zamanda qazaq kúıine jańashyldyq ákelgen Seken Turysbekov qana. Dombyrany kompıýtermen árleý arqyly stadıondyq ónerge aınaldyrýǵa tap meniń tikeleı qarsy bolýymnyń qajeti de, mańyzy da joq. Óıtkeni ol qaıtkende de sahnalyq suranys týǵyza alady. Meniń kúıshiligim ondaı suranystyń mysqalyna da bara almas, sondyqtan munyń ózi kóre almaýshylyq bolyp uǵynylýy múmkin. Jáne ol buqaralyq-shoý mádenıetke baǵyttalǵan. Sondyqtan meniń qarsy bolý-bolmaýymnan eshnárse ózgermeıdi. Áńgime onyń belgili bir kezeń aralyǵynda ómir súretindiginde. Sebebi estrada — sán óneri sııaqty ózgermeli qubylys, árbir jańa naýqanda basqasha kıim úlgisin usynyp otyrady degendeı. Al dástúrli óner — máńgilik.
- Olardyń shyǵarmashylyǵyn kezinde ózim de súısinip tyńdadym. Jurtshylyq ta tańyrqaı, tańdaı qaǵysyp tyńdady. Sonda bul tyńdarmannyń taıazdyǵy ma, álde qasireti me?
- Joq, ol taıazdyq emes, sizdi súısindirip turǵan ne ekenin men sizge aıtaıyn. Sizdi súısindirgen — qazaqtyń mýzykasynyń ulylyǵy. Oǵan myń jerden zulustyń rıtmi aralasqanymen, negizgi ózegi — qazaqtyń áýezi. Sol áýez jany qazaqty selt etkizbeı qoımaıdy. Onyń ústine jas adam melodııadan buryn rıtmdi qabyldaýǵa qulyqty. Bir kezderde tanylǵysh mýzykany (popsa) kósheli óner shyǵar, túsingenim jón shyǵar dep te biraz basylymdardy qarap shyqtym. Qarap tursaq, ol da bir qalyptasqan tarıhy bar mádenıet eken. Batys pen Amerıkada qul saýdasy qyzyp turǵan ǵasyrlarda qul ıelenýshiler aýyr jumystan sharshaǵan negrlerdiń ánderine tańyrqaı qaraǵan kórinedi. Afrıkalyqtardyń ulttyq mýzykasy damı kele djaz, blıýz, rok sııaqty janrlardyń qalyptasýyna alyp keledi. Sol mýzyka búgin búkil álemdi jahandandyryp otyr. Tól mýzykasy álsiz elder sonyń yǵyna jyǵyla beredi, myqtylary teń bermeıdi. Osy kúnge deıin qazaq mýzykasyna jatjurttyq áýen kóptegen shabýyldar jasady. Osylardyń bárinen qalaı aman tur dep oılaısyz? Óıtkeni qazaq mýzykasynyń óziniń tóltýmalyq minezi bar. Qazaq mýzykasy degen beısaýat áýez emes, ulttyń minez-qulqyn saqtaıtyn qubylys, mańyzy ana tilimen para-par. Til adamnyń násiline áser etedi. Muny mysal retinde aıtyp otyrmyn. Ol áser mýzykada da bar. Ózimiz kezinde orys halqynyń, slavıandardyń neshe túrli ánderin dombyrada suńqyldatyp turyp sherttik. Men aldyma jan salmaǵandardyń bireýi boldym. Eń soraqysy, orystyń derevnıasyndaǵy mujyqqa aınala bastadyq biz. Jasyratyn nesi bar, ol kezde tóre shertisten tremolany artyq kóretin sondaı jaramsaqtyq bar edi.
- Dástúrli kúıdiń amanatyn erteńge jetkize alatyn jastar jaǵy bar dep aıta alasyz ba?
- Baıaǵyda Egıpette qulaǵan úılerdiń arasynan tabylǵan papırýsta «Jastar buzylyp barady» degen eski jazý jazylypty. Bizdiń dáýirimizden pálenbaı jyl buryn. Sol sııaqty, «jastar buzylyp barady» dep aıtpaı-aq qoıaıyq, qazir jastar myqty. Jastardyń ishinde kisi súısinetin kúıshiler baryn kórip júrmin. Átteń, olar kimge kerek? Úkimetke ne fılarmonııaǵa kerek bolmasa, toıǵa barmaǵanda ne isteıdi olar? Olardyń boıyndaǵy talantty nasıhattaıtyn jaǵdaı jasalmaǵan. Men ulttyq ónerdi alaqanǵa salyp aıalaǵan adamdardyń arqasynda «Janǵalı kúıshi» degen atqa ıe boldym. Atadan balaǵa kele jatqan dástúrli baıyrǵy kúıshilik degen bólek, nota degen bólek. Nota degenimiz, belgili bir jerden bastap, mejeli jerden bitiresiz. Al dástúrli kúıdiń úıretý tálimi múlde basqasha. Qazaqtyń qara óleńi sııaqty býyn-býynymen, saryn-sarynymen, maqam-maqamymen úıretedi. Qoldy qaǵý tehnıkasynyń ózi bir bólek. Bul — oryndaýshynyń jeke sheberligi ǵana emes, ol ata-babasynan kele jatqan keremet dástúr. Men qazaqtyń shertpe kúıiniń sańlaqtary Tólegen Mombekov, Ýálı Bekenov, Dáýletbek Sádýaqasovtardyń kózi tiri kezinde solardan úırenip qaldym. Sondyqtan ózimdi baqytty dombyrashymyn dep sanaımyn. Jas kúıshilerdi kóterýimiz kerek. Ulttyq ónerimizdi qoldaıtyn jarqyn bolashaǵymyz bolýy qajet. Ýaqytynda istemeseń, qolyńdy mezgilinen kesh sermeısiń. Bir býyn úzilip qalsa, ne isteımiz? Kim aıtqanyn umytyp turmyn, «aqyndardy óltirgiń kelse, elemeı-aq qoı, sonda ózinen-ózi ólip qalady» depti bir danyshpan. Bizde qoldap, qorǵap, elep otyratyn ónerdiń jaqsy túrleri bar. Ol — án, bı, kúı, teatr, kıno, sýret. Bul atalǵan ónerdiń túrlerin kúndiz-túni aıalaýymyz kerek. Óıtkeni munyń bárinde ultymyzdy genetıkalyq turǵydan saqtaı alatyn nysandar bar. Kúı — ómirsheń ónerdiń túri. Kúı bolmasa ult qurıdy. Keıde «apyrm-aı, osy qazaq tili jer betinen joıylyp ketse, ne bolar edi?» desem, bir oıym «olaı oılama, Qazaqstanda qazaq tilinde bir adam sóılemeı qoısa da tildi tiriltýge múmkindik bar» degen ekinshi oı qylań beredi. Sebebi qasyńda qyrǵyz ben ózbek, qaraqalpaq pen tatar bar. Týysqan halyqtar turǵanda til eshqashan qurymaıdy. Máselen, arada qansha ǵasyr ótse de arab tiliniń negizinde evreıler ózderiniń ıvrıt degen tilin tiriltip aldy. Óıtkeni Hamıt pen Semıttiń balasy, týysqan halyq. Sondyqtan evreıdiń tili ólgen joq, lezde tiriltip ala qoıdy. Qypshaq tilinde sóıleıtin aǵaıyn, týysqan bar kezde, Qudaıǵa shúkir, tildi umytsa da qalpyna keltirýge bolady eken dep meımanam tasyǵan kezder bolǵan. Al biraq kúı óneri joıylsa, qaıta tiriltý múmkin emes. Seniń kúıińdi ózbek pen qyrǵyz nemese qaraqalpaq tartyp bere almaıdy. Demek, kúıdiń problemasy úlken. Jańa aıttym ǵoı, kúıshiniń bedeli páter alyp berýden, basynan tómen qaraı aqsha quıǵannan, bolmasa shen-shekpennen kóterilmeıdi. Kúıshiniń bedelin kóteretin — tyńdaýshy. Qoǵam kóterý kerek. Qarshyǵa Ahmedııarovty siz «ultymnyń uly kúıshisi!» dep súıýińiz kerek. Zamanynda Táttimbettiń, Qurmanǵazynyń el arasyndaǵy bedeli aıryqsha boldy. Orys patshalyǵynyń qýǵynyn kórse de, Alataý men Saryarqada, qysqasy, qazaqtyń qaı jerinde júrse de Qurmanǵazyǵa dosy da, dushpany da «qazaqtyń uly kúıshisi» dep qarady. Qazir kúıshilerdiń kóbisiniń qur súlderi júr. Tek qana syrtymyz bútin, ishimiz ólip qalǵan. Nege deseńiz, tyńdaýshy joq, kimge kerekpiz? Munyń arty úlken rýhanı kúızeliske soǵady dep aıta alamyn. Kúı degen — tutas dúnıe. Meniń maqsatym — ózim biletin dúnıelerdi shákirt arqyly berip ketý. «Mynany Janǵalı úıretip ketti» dese boldy.
- Sonda qazaq kúıiniń rýhyn kóterý úshin, talanttardy tanytý úshin ne isteý kerek?
- Dástúrli ónerdi tikeleı nasıhattaý kerek, kúıdi ulttyń urany dep taný saıasatyn jasaý kerek. Baıyrǵy kúı tartysyn qazirgi aıtys ónerimen para-par dárejede tiriltý kerek. Konkýrstardyń baǵdarlamalaryn búkil túrki tektes halyqtar qatysa alatyndaı deńgeıge kóterý qajet. Qazirgi konkýrs aıasy kúı óneri úshin tym tar, qyrǵyz, ózbek, túrikmen, uıǵyr sııaqty týysqan halyqtarymyzdyń qazaq kúıin tartýyna jaǵdaı jasaýymyz kerek. Astana sahnasynda dýtarmen, qomýzben, sazben, tambýrmen baýyrlarymyzdyń «Balbyraýyndy» tógiltip otyrǵanyn kórgim keledi. Muny «qazaq ımperıalızmi» dep eshkim aıta qoımas. «Men, men edim, men edim» dep aıta alǵan Mahambette ne arman bar eken?! Kúı — shyn máninde, bekzat óner. Árbir kúıshi óz minezin tartady, bir-birine uqsamaıdy, naǵyz dombyrashy qaıtalanbaıdy. Meni de eshkimmen salystyrýǵa bolmaıdy. Men tartqan kúıdi qaıta tartyp, menimen shendesem deý — bos áýreshilik. Ónerdiń de ózindik ıerarhııasy bolady. Dástúrli kúıshi men ánshiler — abyz sııaqty eń joǵary topqa, al oqyǵan, dıplom alyp áýre-sarsańǵa túsip, ózderin «ulttyq mýzykany damytyp júrmin» deıtinder — ortańǵy, shoý-bıznestiń aınalasynda júrgender — sońǵy kastaǵa jatady. Bul kúnde bektiń ónerin quldyń ónerinen tómen baǵalaý etek alyp barady. Kásibı óner bolmasa, buqaralyq óner ultty qutqara almaıdy. Eshkim kelip Erkeǵalı Rahmadıevtiń jazǵan sımfonııasyndaı dúnıe jazyp bere almaıdy. Sosyn, qalam ustaǵan jazýshylar men jýrnalıster de sózdiń máıegi men saltyn saqtaı otyryp sóılegeni abzal. Ásirese, «myna azamat bálen jerde týǵan, sol jerdiń topyraǵy basqa jerdikinen qunarly, álbette adamynyń da asyldyǵy sondyqtan» nemese «arǵy atasy Qotyrash degen ári batyr ári kúıshi adamnyń tuqymy, sondyqtan ony tekti deıikshi» degendeıin jorǵataı maqalalar kóp jazylady. Ol durys emes. Ónerpazdy ult týǵyzady, óıtkeni qazaqtyń topyraǵynyń bári kıeli.
- Áńgimeńizge raqmet!
Suhbattasqan
Jansaıa SYDYQBAI
