Bankter halyqty oılasa depozıt salymynyń ústemesin ósirýi kerek

1111

Qazaqstandaǵy depozıt naryǵy halyqqa tıimdi emes.

Qazaqstandaǵy «Barometr» marketıngtik taldaý ortalyǵy mamandarynyń paıymynsha, aldaǵy ýaqytta eldegi depozıtter naryǵyna jańashyldyq kerek. Tipten keler jyly «halyqqa qarjysyn tek depozıtke ǵana emes,  qundy qaǵazdar naryǵyna salýǵa, oblıgaııalar satyp alýǵa úıretý jaǵy artýy kerek. «Mundaı jaǵdaı qalyptaspasa, tek birkelki depozıttik jınaqpen halyqtyń salymy óspeıdi»,-deıdi qarjyger Arman Mýsın.

Sarapshynyń bul pikiri bizdi eleń etkizbeı qoımady. Osyǵan oraı mamandarmen tildesip máseleni tereńirek tarqatpaq boldyq.

Otandyq sarapshylarymyzdyń aıtýynsha, bizdegi depozıt naryǵy rasymen de qarapaıym halyqqa asa tıimdi emes.

Bul rette ekonomıst-sarapshy Toǵjan Shaıahmetovanyń aıtýynsha, qazir  halyqtyń depozıtke salǵan salymy bolar-bolmas ósim berip jatqany jasyryn emes.

 «Qazir Qazaqstanda dollarmen depozıt ashsańyz 4,5 paıyz ústeme qosylady. Teńgemen 10,5 paıyz. Bul jyldyq ústeme. Depozıt ashý úshin qaltańyzda 15 myń teńge qarjy bolý kerek. Sol 15 myń teńgeńizdi bir jyl almaı depozıtte  saqtasańyz ústine 1500 teńge qosylady. Qazir álemdik tájirıbeniń ózi depozıtti «tıimdi qarjy operaııasy» dep baǵalap otyrǵan joq. Qazaqstannyń kez kelgen bankine depozıtke úlken somada qarajat salsańyz, bir jylda oǵan 10 paıyz ǵana qosylady. 1 mln teńge qarjy salsańyz onyń ústine 90 myń teńdegeı ǵana ústeme qosylady. Al dollar depozıtterdiń jyldyq ústemesi 4,5 – aq paıyz(!). Aıyna qosylatyn ústeme tipti mardymsyz. Sondyqtan bul arada óz basym «halyqtyń salymyn  jınaýdyń jańasha tetikterin engizý kerek» degen pikirdi qoldaımyn. Olaı etpesek qazir dollardyń quny kóterilip, teńgeniń qunsyzdanyp ketken tusynda halyqtyń jınaqtaǵan aqshasy da qosa qunsyzdanyp jatyr. Endeshe halyqtyń adal eńbekpen tapqan qarjysynyń qunsyzdanbaýy úshin bul arada jańalyqtar engizý kerek»,-deıdi ekonomıst-sarapshy.

Ekonomıka ǵylymynyń doktory, professor Jańabaı Aldabergenovtyń aıtýynsha, qazir naryqty ábden zerttep bilip alǵan halyq qarjy jınamaıdy. Olar qundy qaǵaz jınaıdy. Bul rette maman AQSh pen Qytaı halqyn mysal etip otyr.

«AQSh halqy Qytaıdyń turǵyndary qarjy jınamaıdy. Sebebi olar álemdik ekonomıkanyń qyr-syryn jaqsy túsinip alǵan. Sondaı-aq ol elderde qarapaıym halyqtyń qarjysyn túrli ádispen saqtaýǵa múmkindikter kóp. Bul erderde qarapaıym halyq qundy qaǵazdar naryǵyna emin-erkin kire alady. Bul jaǵynan olar ábden saýatty. Altyn quımalardy da satyp alýǵa múmkindik bar. Qor bırjasy jóninde de saýattary mol. Al bizde qolynda qarjysy bar halyq  tek depozıtter naryǵyn ǵana biledi. Kórgen-bilgeni bank. Birden oılanbastan bankke baryp depozıt ashyrady da qarjysyn sonda salady. Al ol depozıtterdiń artynsha kelesi bireýge qymbat paıyzǵa nesıege beriletinin halyq bile bermeıdi. Bizde teńgedeı depozıttiń jyldyq syıaqysy  teńgemen 10  paıyz bolsa, nesıeniń ústemesi 24-28 paıyz. Al aıyrmashylyq bar ma bar?! Osydan-aq Qazaqstandaǵy depozıttiń halyqqa tıimsiz ekenin ańǵarýǵa bolady emes pe? Saqtap kóbeıtip ber dep bankke salsań paıyzy az. Nesıe alsań paıyz kóp. Qazir bizdegi bankter depozıtterdegi qarjyny osylaı ústemeni orynsyz qosyp nesıege berý  arqyly paıda taýyp otyr. Muny ashyp aıtý kerek. Sondyqtan bankter halyqtyń jaıyn oılasa depozıtterdiń ústeme salyǵyn kóterý kerek»,-deıdi ǵalym Jańabaı Aldabergenov.

Jalpy, mamandardyń baıyptaýynsha, qor jınap qoıý, depozıt ashýǵa akıonerlikke beıimdelý sizdiń baı ne kedeı bolýyńyzǵa qaramaıdy. Búgingi zaman aǵymy, ýaqyt tynysy qazaq balasyna «qarjy qaýipsizdigi» degen termındi  tereńirek zertteýdi talap etedi. Siz osy turǵydan jassyz ba, álde qarttyqtyń aýylyna dendep endińiz be, oǵan qaramaýyńyz kerek. Eń bastysy, qaltańyz qarjydan bos turmasyn. Endeshe qarjy jınaýǵa qatysty zańdylyqtardy bilý qarjylyq saýatymyzdy asha túsedi. Muny únemi jadymyzda ustaýǵa aıtýǵa tıispiz...

Qarlyǵash ZARYQHANQYZY,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler