Qazaq qyzynyń júregin jaýlaǵan qazaq jigiti

208

2017 jyly jaryq kórgen «Qazaq jigitin súımeýge 5 sebep» fılmi kópshiliktiń kóńilinen shyqty. Fılm rejısseri Asqar Uzabaevtyń kásibı deńgeıde shynaıy izdeniske túskenin baıqadyq. Asqar Uzabaev –  «Traktorshynyń mahabbaty» komedııasynyń (2013j.), «Áke» dramasynyń (2016j.), «Abaılańyz, sıyr!» (2014j.), «Kelin de adam balasy» (2017j.), «Siz boksta eń bastysy ne ekenin bilesiz be?» (2013j.) fılmderiniń rejısseri. Qazirgi tańda keıbir qazaq qyzdarynyń shetel azamattaryna turmysqa shyǵyp jatqanyn nesine jasyraıyq. Komedııanyń astarly maǵynasyn túsinip kórseńiz, óz ultyńnyń adamyna turmysqa shyqqanǵa ne jetsin! Fılm Dınara esimdi birbetkeı qyzdyń Jıýl esimdi franýz jigitine kúıeýge shyǵý úshin otbasynan ruqsat alýǵa, Almatyǵa jolǵa shyǵýynan bastalady. Otbasy muny, árıne, quptaı qoımaıdy. Dınara Darhan esimdi taksıst jigitpen kezdeısoq tanysyp qalǵannan soń oqıǵa shıelenise túsedi. Dınaranyń franýz jigitine turmysqa shyǵýy úshin jasaǵan amal-tásilderin, qýlyq-sumdyǵy men jaǵymsyz áreketterin kórgende ishek-sileńiz qatyp kúlip alasyz da, áp-sátte, ishińizde birtúrli kúı keship, oılanyp qalasyz.  Fılm keıipkeri Dınaranyń paıymdaýynsha qazaq jigitterin súımeýdegi 5 sebep – olardyń boıyndaǵy jalqaýlyq, maqtanshaqtyq, alańǵasarlyq, sózinde turmaý – aıtqan ýaqytynan keshigip kelý jáne aldyna qoıǵan maqsatyna jetý jolynda aıaǵyna deıin kúresýden bas tartyp, qol sermeı salý. Degenmen de, Dınara aqyrǵy sátte aqylǵa kelip, óz tańdaýyn durys jasaı bildi. Darhan ekeýin tabystyrǵan erekshe kúshtiń baryn sezgendeımiz, ıaǵnı, kez-kelgen jan  ómirde de mahabbatyn osylaısha kezdeısoq kezdestirýi múmkin. Ásel Sádýaqasova óz keıipkerin ómirdegideı somdap, jaqsy alyp shyqty, al Darhannyń rólin oryndaýǵa alǵashynda akter tabylmaı, qınalǵanyn rejısser jasyrmady. Barlyq talantty akterlerdiń sheberligin synap kórgenmen, Darhannyń róline saı keletin eshkim  bolmady. Kastıngtiń eń sońǵy kúni Nurjan Sadybekov kelgende, Nurjannyń róldi jaqsy somdaı alatynyna rejısser kámil sendi, jáne sony fılmdi túsirý barysynda ózgelerge de dáleldedi. Qazirgi kezde túsirilip jatqan fılmderdiń basym kópshiligi orys tilinde prokatqa shyǵady, orys tilinde túsiriledi, osyny kórgende kádimgideı ishki dúnıeńdi yza kernep, kóńil kókjıegiń nalıdy. Kınoteatrǵa baratyn jastardyń qatary kún sanap artyp keledi, eger fılm tolyq qazaq tilinde kórsetilse, qazaq tiliniń qoldanys aıasy da keńeıer edi. Fılm jaıly aqparat quraldary men áleýmettik jelilerde de oryssha málimet samaladaı samsap tur. «Iýtýb» jelisinde fılmniń oryssha nusqasy salynǵan, fılmniń keıipkerleri keıbir  tustarynda ǵana ishinara qazaqsha til qatady. Fılm senarııindegi mundaı qazaqsha-oryssha baıandaý mátini jastardy shala qazaqqa aınaldyrýdyń joly dep sanaımyn. Kıno túsirýshi kompanııalar óz paıdasyn ǵana oılamaı, ult qamyna kóńil bólgenin qalaımyn. Sol úshin de, keleshekte kez-kelgen qazaq kınosy tolyǵymen qazaq tilinde túsirilýi kerek dep esepteımin. Fılm qaı jaǵynan bolsyn, syn kóteredi, ári zamanaýı, ári dástúrli uǵym-túsiniketi qamtyǵan keremet týyndy ekenine kúmánim joq. Eń bastysy, qazaq jigitiniń týa bitken shynaıy bolmysy, ushqan uıadan alǵan ónegesi órkenıet órisine umtylǵan qyzdyń jandúnıesimen astasyp, uly sezimge ulasýy kez-kelgen qazaq qyzyna qýanysh syılap, árbir qazaq jigitiniń jigerin tasytyp, rýhyn asqaqtatatyny – fılmniń jetken jetistigi, ilip alar izgiligi. Dál osy fılmdi kórip shyqqan qazaq qyzy men jigitiniń júreginde óz ulty úshin kúresýge degen namys ushqyny oıanatyny – daýsyz.  Endeshe, ulttyq ımıdj pozıııasynda túsiriletin fılmderge erekshe mán bergen abzal.

Aısulý Sezhan

Abaı atyndaǵy orta 

mektep-gımngazııasynyń

11-synyp oqýshysy

Ǵylymı jetekshisi: Jıdegúl Ábdijádilqyzy

Pikirler