Ertede ótken shyǵystyń dana oıshyldarynyń biri «Eger bir eldiń qalaı basqarylyp otyrǵandyǵyn, halqynyń úlgi tutar ónegesiniń qandaı ekendigin bilgiń kelse, sol halyqtyń mýzykasyna qulaq túr» degen eken. Baǵalaı alsaq, qaı halyqtyń bolsa da rýhanı tirshiliginde mýzykanyń alar orny ózgeshe ekendigin baıqaımyz. Dál osy rette marqum Ámına Nuǵmandy halyq ánderin ózine tán naqyshpen tamyljyta oryndaýymen qatar, ony zerttep, nasıhattaýda ulan-ǵaıyr eńbek etken birtýar azamattarymyzdyń biri retinde ataýǵa bolady.
QR Ulttyq kitaphanasynda Ámına Nuǵmannyń Keńes ókimetiniń qylyshynan qan tamyp turǵan kezinde jaryq kórmegen «Qazaqtyń ánshilik dástúri» atty doktorlyq monografııasyn talqylaýǵa elimizdiń aıtýly ǵalymdary bas qosty. Táýelsizdigimizdiń arqasynda Ámına Nuǵmannyń qyzy Baıan Nuǵman atalmysh monografııany baspaǵa usynyp, jaryqqa shyǵarypty. «Atalmysh eńbektiń ulttyq naqyshty saqtap, halyq jadynan óship bara jatqan kóptegen ánderi qaıta tirilip, rýhanı qazynamyzǵa qosylýy sol kisiniń atymen baılanysty», – deıdi ǵalym Jarqyn Shákárim. Ámına Nuǵmannyń qazaq ǵylymyna qosqan úlesin ǵalymdar bylaısha sıpattaıdy: «Ulttyq kitaphana qorynda avtordyń 1959-2010 jyldar aralyǵyndaǵy shyǵarmashylyǵyna baılanysty 50-den astam ádebıet, onyń ishinde kúıtabaqtar saqtalǵan. Sonymen qatar
Ámına Nuǵman 1989 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy ulttyq konservatorııada «Halyq áni» kafedrasyn ashty».
Fılologııa ǵylymynyń doktory Tursynbek Kákishev kezinde shetelden kósh bastaǵan alǵashqy ónertanýshylardyń biri retinde Ámına Nuǵmandy erekshe atady. «Ónerge, onyń ishinde án aıtýǵa qabiletim joq bolsa da, Ámınanyń ánin tyńdaǵan soń erekshe áserlendim», – dep tańdanys bildirgenin jasyrmady. Ǵalym Jarqyn Shákárim Ámına Nuǵmannyń búgingi eńbeginiń jańashyldyǵy týraly aıta kele: «Qazaqtyń ánshilik dástúri» atty eńbekte tuńǵysh ret Semenov-Tıan-Shanskııdiń Abaı murasyn zerttegendigi týraly aıtylady jáne de ózine deıingi ónertanýshylardyń eńbekterinde qamtylmaǵan dáıekti faktilerdi ortaǵa salady», – dep málim etti.
Jarqyn ShÁKÁRIM, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri:
– Qazaqtyń ánshilik dástúrine úles qosqan tulǵalardy XIX ǵasyrdan bastaýǵa bolady. Al 50-jyldarda qazaqtyń ánshilik dástúrin jınap, jol bastaǵan adamdardyń biri – Ámına Nuǵman. Bolashaq balalardyń ánshilik óneri týraly jazǵan kitaptary arqyly ol – Jetisý, Arqa ánderin, Batys Qazaqstan ánderin tuńǵysh ret taldaǵan tulǵa.
DEREK
Ámına Nuǵman – belgili ánshi, óner zertteýshi ǵalym, pedagogıka ǵylymynyń kandıdaty, doent. Qazaqstan musylman áıelderi odaǵynyń tóraıymy, qajy. Qurmanǵazy atyndaǵy ulttyq konservatorııany bitirgen. Qazaqtyń Qyzdar pedagogıkalyq ınstıtýtynda uzaq jyldar mýzykalyq ádisteme kafedrasyn basqarǵan. 1971-1980 jyldary qazaq televızııasynda «Gákký» atty mýzykalyq-folklorlyq baǵdarlama júrgizdi. Júzdegen ánderi men kúıtabaqtary «Altyn qorda» saqtalǵan.
Seıilbek ASANOV,
«Alash aınasy».
