Qazaqsha bı bılep, óleń oqıtyn «Naýa» atty robot týraly estýleriń bar ma? Múmkin tańdanyp otyrǵan bolarsyńdar, á! Bul jaıynda ózim de jaqynda estip, kórip, tań-tamasha boldym. Bilimge qushtar talanttarymyz «qultemirge» jan bitirip qana qoımaı, ony tól dástúrimizge saı óner kórsetýine úlken kúsh salyp jatqany qandaı keremet! «Jaqsy nárse kórmekke» deıdi ǵoı. Ónertapqyshtardy júzbe-júz kórip, birneshe saýalyma jaýap alý maqsatynda, Nazarbaev ýnıversıtetine jol tarttym. Alǵashynda sál qobaljyǵanymmen, Nazarbaev ýnıversıtetiniń záýlim de ǵajap ǵımaratyna kirip, ondaǵy jyly júzdi stýdentterdi kórip, ózimdi erkin ustadym. Meni kóp kúttirmeı, kireberisten Nazarbaev ýnıversıteti, robototehnıka jáne mehatronıka fakýltetiniń 1-kýrs stýdenti Ilııas Asylǵalı kútip aldy. «Suraqtaryńyzben qınamaısyz ba?» – dep jymıdy Ilııas. Á degennen áńgimemiz osylaı erkin bastalyp ketti.
ROBOT ÓLEŃ OQYP, KÚI TARTADY
Ilııastiń aıtýynsha, robototehnıka qazirgi tańda Qytaı, Japonııa elderinde bilim berý salasyna enip, úlken qoldaý men suranysqa ıe eken. Robottyń túr-túri jyl saıyn jańaryp, oqýshylardyń zor yqylasy men izdenisin arttyrý maqsatynda kóptegen baıqaýlar da osy qalalarda ótkiziletin kórinedi. «Robototehnıkanyń damý kezeńi XX ǵasyrdyń 40 jyldary bastalǵan. Osy jyldary Okrıdj jáne Argonn ulttyq zerthanalarynda kóshirme túrindegi manıpýlıatorlar jasaldy. Bul manıpýlıatorlar radıoaktıvti zattarmen jumys isteýge arnalǵan. Elýinshi jyldardyń aıaǵynda «Iýnımeıshn» (Unimation) fırmasy kompıýter arqyly basqarylatyn eń alǵashqy óndiristik robotty jasady. Kelesi on bes jyl boıy kóptegen óndiristik jáne tájirıbelik qurylǵylar jalǵasyn tapty», – deıdi Ilııas. Osylaı suhbatymyzdy jalǵaı bergende, bizdiń «Ulan» gazetinen kelgenimizdi estı sala Ilııastyń dosy, jas talant Jeńis Otarbaı da janymyzǵa kelip qosyldy. «Aldeboron» kompanııasynyń ónimi «Naýa» esimdi robotty «bı men jyrǵa» baýlyp, baǵdarlamanyń sátti shyǵýyna barlyq kúsh-jigerin jumsaǵan da, bar jaýapkershiligin óz moıynyna alǵan da osy – Jeńis Otarbaı. «Qaraǵandy qalasy, Jańaarqa aýdany, Sh.Eralıev atyndaǵy aýylda óstim. Mektepti «Altyn belgige» támamdap, «Qaraǵandy tehnıkalyq ýnıversıtetine» tústim. Degenmen, robotqa degen qyzyǵýshylyq pen qushtarlyq Astanaǵa jetelep ákeldi» deıdi. Osy sózderinen-aq, Jeńistiń bilim-ǵylymǵa degen izdenisi qanshalyqty ekeni ańǵarylyp turdy. Osyndaı tanys-bilistikten soń robotqa qaraı qaıta oıystyq. Jalpy, robottyń boıyna qazaq halqynyń tól ónerin darytý, oǵan arnaıy baǵdarlama oılap tabý ıdeıasy bir jaǵynan oqytýshynyń arnaıy tapsyrmasy bolsa, ekinshi basty sebep – Qazaq handyǵynyń 550, Abaı atamyzdyń 170 jyldyq mereıtoıyna baılanysty jasalǵan syı eken. Músháırada robot Jeńis Otarbaıdyń shyǵarǵan avtorlyq óleńin oqyp, halyqtyń tańdanysyn týǵyzǵan. «Naýa» munymen shektelmeı, «Qara jorǵaǵa» bılep, kúı de shertip, óleńdi de naqyshyna keltirip oryndaıdy», – deıdi maqtanyshpen daryndar. Olar bul bastamalaryn eldiń ınnovaııalyq ilgeri damýyna qosqan úlesimiz dep sanaıdy. Osy oraıda bar bilgenderin úıretip, qashanda qol ushyn sozýǵa ázir muǵalimderine, ásirese, Nazgúl Tájiǵalıevaǵa alǵystaryn jaýdyrdy.
ROBOT AÝYRSAŃ DÁRI BERIP, SABAQ TA OQYTADY…
«Robototehnıka elimizde áli jiti damı qoıǵan joq. Biraq, robottyń bolashaǵy zor. Olar ártúrli asa qaýipti jumystardy jasaı alady. Eger Qazaqstanda osy sala bir júıege qoıylsa, erteńgi úlken ǵylym osy bolmaq», – deıdi Ilııas. Rasymen, robottyń biz bilmeıtin qyr-syry kóp eken. Máselen, «Naýanyń» da qolynan biraz nárseler keledi. Dári berý, sabaq oqytý sııaqty kishigirim qyzmetter atqara alady, daryndylardyń aıtýynsha. Dese de, eshnárse ońaılyqpen kelmeıtinin eskersek, robotqa qazaqsha án aıtqyzyp, kúı shertkizý, jyr jattatyp, bı bıletý tez iske asa qoımapty. Baǵdarlamany daıyndaý kezinde qyzyqty oqıǵalarǵa da kezigipti. «Robot alǵashynda qyzyq ta kúlkili is-qımyldar kórsetetin. Kúı tartqan kezde jasaǵan áreketine bir kún boıy kúlgenimiz bar. Óıtkeni, robot qolyn tez-tez qımyldatatyn. Keıde kúıden buryn aıaqtap qoıatyn», – dep Jeńis qyzyqty oqıǵasymen bóliskende, men de kúlkimdi jııa almadym.
ÓNERTAPQYSh JIGITTER «ULANDY» OQYP ÓSIPTI
Nazarbaev ýnıversıtetine túsý – kóptegen balalardyń, jas túlekterdiń arman-maqsaty. Olarǵa qandaı aqyl-keńes, tilek bildiresińder degenimde: «Eń bastysy, qatty qobaljymasyn. Sáttilik jandaryna serik bolsyn! Oqýshylardyń kóbi sary ýaıymǵa salynyp, ishteı úreı men qorqynyshtan bilgen bilimderin umytyp jatady. Osyǵan jol bermese eken. Joǵary belesterdi baǵyndyryp, kezdesken qıynshylyqtardy jeńip shyqsyn» degen júrekjardy lebizin bildirdi izdenimpaz Ilııas. «Sabaqty der kezinde oqyp, mıǵa toqyp, tapsyrmany aldyn ala oryndaýǵa daǵdylanǵan durys. Emtıhan jaqyndaǵanda jantalasyp oqyp júretin oqýshylardy kórip keıde nalımyn. Zamandastarym osy jaıtqa nazar salsa eken. Alǵa úlken maqsat qoıyp, soǵan jetýge bar kúsh-jigerdi salý kerek», – dep oıyn úlken janashyrlyqpen jetkizdi Jeńis.
Kerek derek: «Robot» sózi alǵash ret cheh avtory Karel Chepakanyń pesasynda kezdesti. Ol «aýyr jumys», «jumysqa sheber adam» degen maǵynaǵa ıe. Pesa fabrıka jumysynyń eshqandaı adamnyń qatysýynsyz ózdiginen jumys isteıtini týraly sóz qozǵaıdy. Bul qoıylym 1920 jyly jaryq kórdi. Tildik júıesine baılanysty orystyń «rabota» sózi men «robot» sózi bir túbirles sózder.
Alǵashqy robottar adamnyń qozǵalysy men syrt pishinin qaıtalady. Olar oıyn-saýyq maqsattarynda paıdalanyldy. Qazirgi kezde turmystaǵy kóptegen qyzmetterdi atqaratyn, qadaǵalaıtyn, múgedekter men sábılerge kómekshi, kóńil aýlaıtyn, taǵysyn taǵy robottar jasalyndy. Intellektýaldyq robottar da paıda bola bastady.
Japon derekteri boıynsha zamanaýı «Mehatronıka» termınin 1969 jyly Yaskawa Electric fırmasy engizgen. Bul ataý «MEHAnıka» jáne «elekTRONIKA» termınderiniń birigýinen paıda bolǵan.
Eń qyzyǵy, 85 jyldyq tarıhy bar ulaǵatty «Ulan» Jeńis Otarbaıdyń bala kezdegi eń súıikti gazeti bolypty. «Men bastaýyshta oqyp júrgen kezde muǵalimimiz «Ulandy» qolyna alyp, bizge osy gazetke jazylýdy úndeıtin. Ózim biraq, «Móldir bulaqqa» jazylyp qoıdym da, «Ulandy» almaıtyn edim. Mektepte muǵalimniń qolynan «Ulan» gazetin kórsem, «erteń ákelemin» dep úıge alyp ketemin de, keri qaıtarmaıtynmyn. Sebebi, ishindegi materıaldar óte qyzyqty bolatyn», – deıdi.
«Ulannyń» óskeleń urpaqqa bereri kóp basylym ekeni taǵy bir dáleldengendeı. Osyndaı syrly suhbattan soń ýaqyttyń zymyrap qalaı óte shyqqanyn da ańǵarmaı qalyppyz. «Ulan» gazetiniń mereıli merekesi qutty bolsyn! Gazettiń oqyrmandary kóbeıe bersin! Bala kezinen gazet-jýrnalǵa qumar bolyp ósken bala erteńgi kúni oı-órisi keń, sana-sezimi tereń azamat bolady. Bul – zamannyń eń kerek qaǵıdalary. Sondyqtan, «Ulandy» oqyńdar, jas dostar!» dep tilek bildirip, úndeý tastady jas daryndar.
Altyn ýaqyttaryn qıyp, ashyq-jarqyn áńgime-dúken qurǵan Jeńis pen Ilııasqa rıza boldym. Naǵyz qurmetke laıyq, jastar eken. Endi ózderińnen tyń jańalyqtar kútemiz!
Nazym NURSULTAN,
«Turan-Astana» ýnıversıtetiniń stýdenti.
«Ulannyń» jas tilshisi.
Astana qalasy
(«Ulan» gazeti, №45, 10 qarasha 2015 jyl)
