Ramazan Stamǵazıev dástúrli án ónerin samǵaý bıikke kótergen talanttar shoǵyrynyń aldyńǵy leginde keledi. Onyń keń tynysty, janǵa jaıly qońyr úni tek elimizdiń ǵana emes, kóptegen shet elderdiń aıtýly sahnalarynan san márte qalyqtady.
Búginde kópshiliktiń súıikti ánshisine aınalǵan Rekeńniń ósken ortasy, jan dúnıesi oqyrmandarymyzdy da qatty qyzyqtyrary aqıqat. Osyǵan oraı Almaty oblysyndaǵy menshikti tilshimiz Qyzjibek Bákir ánshimen jolyǵyp, emen-jarqyn áńgimelesken edi.
Abyz aqsaqaldary kóp aýylda týyp óstim
— Qaı adam bolmasyn, ózi týraly basyna oı kelgende eń aldymen kindik qany tamǵan týǵan jerin, el-jurtyn kóz aldyna elestetedi. Bul qasıet, ásirese, aýyl túlekterine tán. Endeshe, Ramazan aǵa, «Jas kezimde qımaıtuǵyn ómirim, qartaıǵanda uıalmaıtyn bolsa eken» degen qaǵıdaǵa arqa súıegen aýyl balasy ekendigińizdi qandaı tanymyńyzben jetkizer edińiz?
— Qart Alataý, onyń bergi jaǵynda elimizdiń eń bıik shyńy Han-Táńiriniń baýyryndaǵy 70-80-deı ǵana tútini bar, ultaraqtaı ǵana Kókpııaz aýylynda týyp-óstim. Bul aýyl Kegen aýdanyna qaraıtyn. Bertinde Kegen men Narynqol aýdandary birigip Raıymbek aýdany dep ataldy. Kókpııaz atyna zaty saı shaǵyn ǵana kileń qazaqtar turatyn qazaqı aýyl bolatyn. Ákemiz jaılaýdan qaıtqanda «mynaý qoǵa jýa, mynaý qanjyǵa jýa, mynaý ıt jýa» dep, raýǵash sııaqty neshe alýan ósimdikter men shópterdiń túr-túrin úıge bólip-bólip ala keletin.
Qandaı da aýyldy abyz qarttarsyz elestetý múmkin emes. Bizdiń de aýylymyzda kópti kórgen kónekóz qarttarymyz boldy. Aýyldyń abyzdary desek te bolady. Keıde jasy úlkenderdiń kóbisin qart dep jatamyz. Meniń uǵymymda sol úlkenderimiz qart emes, ıaǵnı, 70-80-degi atalarymyz salıqaly, salmaqty áńgimeniń maıyn tamyzyp jetkize biletin, shejireni tarıhshylardaı qolmen qoıǵandaı etip tarata biletin, ótken ómirindegi kórgen-túıgenderin búgingi kúnmen sabaqtastyra otyryp sonyń úlgisin kórsete alatyn ǵulama jandar eken. Oqýsyz-aq osyndaı qart bolý úshin de úlken ómir, tereń paıym, tabandy eńbek kerek eken-aý…
Aýylda keshkisin óristen qaıtatyn maldyń kelýin «pada keledi» dep aıtyp jatýshy edik. Sol pada keletin ýaqytta Kókpııazdyń basyndaǵy kók bıik degen bıik bar, sol bıiktiń etegine Kúltóbeniń basyna jınalǵan bılerdeı aýylymyzdyń aqsaqaldary jınalyp, áńgime-dúken quratyn. Sol shaldarymyzdyń qoǵamnyń búkil aqparatynan tys qalmaı, estip-kórip bilgenderin óz ortalarynda talqyǵa salyp, óz pikirlerin ashyq, ári ashyna bildirip otyratyndyqtaryn qazir esime alsam, meni qatty tańǵaldyrady. Máselen, «Qyz Jibek» fılmin talqylaǵanda, biri — Qyzjibekti, biri — Tólegendi, biri — Bekejandy qoldap jáne árqaısysy óz keıipkerlerin ne úshin qoldaıtyndyqtaryn dáleldeı kele «eı, anaý Sansyzbaı qaıda qalǵan? Tarıhty nege burmalaıdy?» desetin. Endi ol kisiler kıno túsirýdiń tásilin bilmeıdi ǵoı.
Degenmen, tarıhı mańyzy bar ulttyq dúnıelerge kelgende jandaryn beretindikteri, oqymaı-aq kókirekke toqyǵandyqtaryna sonshalyq qaıran qalatynmyn.
Tólegen aýylyna qaıtarda Qyzjibekpen bir-birine jolyǵysatyn tusy bar emes pe. Osy kóriniske aqsaqaldar mynadaı pikir bildiredi: «Baıaǵyda er adamnyń minetin er toqymy arnaıy shabylyp, oǵan tek erler minetin bolǵan, áıel adam minbegen. Áıeldiń de er toqymy ózine arnaıy shabylatyn. Oǵan er adam minbegen. Namys kóretin. Jaýǵa shabatyn, júk artatyn, kóshkende paıdalanatyn er toqym bolyp bólinip kete baratyn. Biraq, myna kınoda úsh júzge aty áıgili Tólegen áıel adamnyń —Qyzjibektiń er toqymyna minip, aýylyna qalaı qaıtty? Namys qaıda?» desedi. Mine, olardyń ulttyq dástúrimizge deıin qalt jibermeı, baıqap otyrǵandyǵyn osyndaı áńgimelerinen baıqaýǵa bolatyn. Ult úshin qoń etin kesip beretin aqsaqaldarymyzdan talaı-talaı áńgimeler estip, erjettim.
Aýyl aqsaqaldarynyń bergi jaǵynda ákemniń anasy Aıymhan degen ájemizdiń de kóregendiligi bizderge kóp áser etkeni ras. Aıymhan ájem parasatty ana bolatyn. Úlkenderdiń tárbıesi boıynsha ákemizdi aǵa dep, anamyzdy táte dep óstik. Stamǵazy atam soǵysqa ketip, 1944 jyly Lenıngradtyń túbinde qaza bolǵan. Ájemizden shı toqý, kıiz basý sııaqty qolóner túrleriniń qalaı oryndalatynyn kórdik. Kıiz basatyn úıdiń mańaıynda qyzyq kórip júrgen balalarǵa kámpıt taratatyn. Qyzyqtaýshy balalar kıizdi túske deıin tepkilep basyp beretinbiz. Eń keremeti, osyndaı aýyldan myqty ánshilerimiz de shyqty. Olar Temirbolat aǵamyz, aýyldyń úlkenderi bu kisini «Bókesh» dep atap ketken. Oralbaı Muhamedıev aǵamyz búginde oblystyq Súıinbaı atyndaǵy fılarmonııada ánshi. Inileri de óziniń jolyn qýdy. Dombyrashy Nurálim aǵa aýyldyń jastaryn jınap kúı úıretip, neshe alýan qoıylymdar daıyndaıtyn. Konertter uıymdastyrǵanda ansambldiń qarasyn kóbeıtip, sońynda otyratynbyz. Osyndaı shaǵyn, berekeli, yntymaǵy jarasqan aýyldyń ajaryn kirgizetin salt-dástúrimiz ben úlkenderdiń parasattylyǵyn sózben jetkize almaspyn. Ásirese, naýryz meıramy tamasha atalyp ótetin. Ózim sekildi balalar kımeshek kıgen ájelerimizdiń qasyna ilesip, naýryz toıyn tamashalaımyz. Kımeshektiń neshe alýanyn ismer ájelerimiz ózderi tigip alady. Ár úıge nemese ár aýylǵa barǵanda kımeshekterin ózgertip, aýystyryp otyratyn. «Katalok» deıdi ǵoı, bizder sol «katalokke» naýryz kójeden quıǵyzyp alamyz. Jeńgeılerimiz naýryz kójeni jeti ret sanap quıady. «Naýryz berekeli bolsyn», «Til-kózden aman bolyńdar», «Qazandaryń maıly bolsyn» degen sııaqty maǵynaly-bataly tilekterin aıtyp quıatyn. 70 tútin úı bir-biriniń tabaldyryǵyn attap, bir-biriniń úıin dýmandatyp jatatyn. Osyndaı ǵajaıyp aýylda dúnıege kelýdi Alla taǵalam buıyrtqan shyǵar.
Ákem Ómiráli men anam Uldahan toǵyz ul-qyzdy dúnıege ákelgen, búginde ulyn uıaǵa ushyryp, qyzyn qııaǵa qondyrǵan jandar. Bárimizdi oqytty, joǵary bilim áperdi. Ákem osydan úsh-tórt jyl buryn dúnıeden ótti. Anamdy aýyldan Almatyǵa kenje ulymen birge kóshirip ákelgenbiz. Aqbulaq aýylynda turady. Menen úlken bir ápkem, bir aǵam bar, balalardyń úshinshisimin.
Qara dombyrany ákemizdiń tizesinde otyryp úırendik. Anamyz kúni búginge deıin qara óleńimen aýylda toıbastar aıtady. Meniń anam Muqaǵalıdyń tuqymynan. Ándi keremet aıtady. Sondyqtan bolar, boıymyzdaǵy ónerdi óz jurtymyzdan nemese naǵashy jurtymyzdan keldi dep basyp aıta almaımyz, bul da bolsa Allanyń násibi dep qabyldaımyn.
— Ramazan aǵa, sol perishte anańyz ben ómirlik jartyńyz ǵana emes, ónerdegi qanattasyńyz ánshi Ultý Qabaeva týrasynda, ıaǵnı, ene men kelinniń jarasymdylyqtary jaıynda oı bólisip kórińizshi…
— Biz Ultý ekeýmiz otbasylyq ómirge qadam basqanymyzda ata-anamyz aýylda, biz Almatyda boldyq. Kózi ashyq, oqýǵa talpynysy bar aýyldyń ul-qyzdarynyń bári de Almatyǵa oqýǵa tartyp otyrdyq. Sonda bizde úı de joq, kúı de joq. Gastrolden-gastroldetip, dombyrany qoltyqtap el-eldi aralap júrgende Ultý balalardy qarap aýylda qalatyn. Eki-úsh aılap oblys-oblystardy aralaımyz. Aýylǵa bir-aq aptaǵa baryp qaıtam, qaıta gastrol bastalatyn. Sodan birde ákem shaqyryp alyp: «Balam, sen endi boıdaq emessiń. Bireýdiń perzentiniń ekinshi bir shańyraqqa baryp sińip ketýi ońaı sharýa emes. Kelin bolsa áli bizdiń qas-qabaǵymyzdy baǵyp júr. Kelin jaqsy, kórgendi jerdiń balasy. Endi sen esińdi jınap, tútinińdi óziń tútet. Basyńa úı al, bolmasa elge qaıt, úı jetedi» degen aqylǵa salyp oılanar dedi me, ákelik sózin aıtty. Aýylǵa qaıtaıyn desem, kezinde aýyldyń adamdary meni oqýǵa shyǵaryp salarda: «Qalaǵa baryp oqy, ónerińdi jetildir» degen bolatyn. Sonymen, eki oıdyń ortasynda ári-sári bop júrgenimde anam sheshimin aıtty. Anamnyń jol nusqaýymen biz Almatyǵa kelip turatyn boldyq. Jumysqa ornalasyp, aıaǵymyzdy táı-táı basyp, el qatarly ómir súre bastadyq.
Saýalyń anam men Ultý týraly bolǵandyqtan, myna jaıtty aıta ketkenim ábestik bolmas. Ultý alǵash aýylǵa kelin bolyp túskende úıge bas suqqan úlkenderdiń aldynan qarsy alyp, basynan oramalyn tastamaı, sálemin salyp jatatyn. Sondaıda salt-dástúrdiń jón-joralǵysyn biletin úlkender kózderine jas alyp: «Aınalaıyn-aı, biz osyndaı sálemdi umytqaly qaı zaman» degenderi bar. Úlken qudamyz (ápkemniń qaıynatasy) aýyldyń sol kezde selsoveti edi. Sol qudamyz jınalysta: «Ómiráliniń kelinin qarańdar, basynan oramalyn tastamaıdy. Sálemin úzbeıdi» deıdi eken. Ultýdyń naǵyz qazaqtyń kelini ekendigi sovhozda úlken áńgime bolǵany bar.
Bir kúni kelsem Ultýdyń basynda oramal joq. «Oramalyń qaıda?» desem, «maǵan úlkender ruqsat berdi» deıdi. Sóıtsem, ata-anam: «Balam, sen de bizdiń bir qyzymyzsyń. Sender endi dalanyń emes, qalanyń qazaǵy bolasyńdar. Ózimiz ruqsat ettik», — depti. Óz jarymdy maqtaǵanym yńǵaısyzdaý da shyǵar, biraq, aqıqatty jasyryp qalýǵa taǵy bolmaıdy. Ultý áýletimizde anamnyń oń qoly desem, artyq aıtqanym emes. Áýletimizge qatysty barlyq sharýany anammen birdeı júrip kóterisedi, aqyldasady. Anam da keıde qııýy kelmeı jatqan sharýa bolsa: «Ultý sheshsin» dep kelinine jolyn beredi. Tipti, qaryndastarymnyń ózin anam «Ultýǵa baryńdar, sol aqylyn qosady» dep Ultýǵa jiberip otyrady.
Birinshi hatshy meni mashınamen aldyrtatyn
— Balalaryńyzdyń ónerge degen kózqarastary qandaı?
— Osy saýal Ultý ekeýmizdiń aldymyzdan jıi shyǵady. Balalarymyz ónerdi bir kisideı túsinedi. Biraq, tańdaǵan joldary basqa. Ulym Oljas Qazaq-Brıtan ýnıversıtetiniń sońǵy kýrsynda oqıdy. Mamandyǵy — ekonomıst. Qyzym Perızat — T.Rysqulov atyndaǵy qazaq ekonomıkalyq ýnıversıtetin kelesi jyly bitiredi.
Bir kezderi Oljas úıdiń ishin laboratorııa jasap jibergen. «Tuqymymyzda hımık joq edi. Ne bop ketti ózi?» degenim bar. Sodan balamnyń sabaǵyna barsam, hımııa pániniń muǵalimi óz pániniń bilgiri eken. Sol muǵalimi jumystan ketken kúnnen bastap, balam da hımııany toqtatty. Aınalasyndaǵy balalar da hımııa sabaǵyn óte jaqsy oqyǵan. Orta balaǵa qatty áser etetinin sonda bildim. Oljas munymen qoımaı sportqa da kirisip ketti. Taekvondaǵa bardy. Sýda júzýmen de biraz aınalysty. Sodan sportshy bolar ma eken dep júrgenimde, 7-shi synypqa barǵanda balam: «Áke, men fızıka-matematıka mektebine baram», — dedi. Balanyń betinen qaqpaıyn dep, óz qalaýyndaǵy mamandyǵyna barýǵa kelistim. Arnaıy mektepti aıaqtap, óz bilimimen joǵarý oqý ornyna da tústi. Al, óner jaǵynan kelgende qara dombyrany qolynan tastamaıdy. Qurby-qurdastarynyń ortasynda óleńin aıtady, meniń baıqaýymsha, óz ortasynda jeztańdaı ánshileriniń biri ulym sııaqty. Qyzym da án aıtady. Biraq, onyń qabileti tilge jaqyn. «Áke, men til oqımyn» degende, qyzymyzdy da óz jolynan buryp ónerge alyp ketken joqpyz. Aǵylshyn, qytaı, orys tilderin jetik meńgergen. Túrik tilin endi bastap júr. Balalarymyz kishkentaı kezinde ózimizben shet elderge kóp shyqty. Barǵanda «anany ber», «mynany ber» dep suraı almaıtyn til bilmestigimiz qyzymyzdyń janyna qatty batqan bolýy kerek.
— Jaqsylarmen janasyp júrgen jandar óz ómir órisinde belgili pikir qalyptastyra alady eken. Sizdiń de Ramazan Stamǵazıev bolyp qalyptasýyńyzǵa sondaı ıgi jaqsylardyń sharapaty tıgeni ras.
— Bastaýysh mektepte Aıman esimdi apaıymyz sabaq berdi. Kókpııaz aýylynda bastaýysh mektep qana bolatyn. Sodan tórtinshi synyptan bastap kórshi aýyl Shyrǵanaqta oqýymdy jalǵastyrdym. Osy kúnge deıin muǵalimderim «Ramazandy men oqytqam» dep talasady. Rasynda da, ár ustazymnyń óz orny bar. Al, óner salasyndaǵy eń alǵashqy ustazym — Ermek Qurmanǵalıev. 6-shy synypta júrgenimde Almatyda ótken «Ónerge qanat qaqqandar» atty baıqaýǵa kelip, bas báıgeni jeńip alǵanmyn. Bas báıgege maǵan Qyrymǵa, Artek lagerine demalýǵa joldama bergen. Aýylda sháı iship úırengen balamyz. Almatyǵa sonda kelgende Ermek aǵaıym «tamaǵyń aýyrady» dep balmuzdaq ápermedi. Aǵaıymnyń qolynda ystyq sháı quıyp alǵan termosy bar. Maǵan sháı berip, daýysymdy baqylaýǵa alyp, jaǵdaıymdy jasaǵanyn artynan túsindim ǵoı. Ermek aǵaıym kúni búginge deıin hal-jaǵdaıymdy surap habarlasyp turady. Dombyrashy Nurálim aǵaı men Ermek aǵaılarym durys án taýyp alsa boldy: «Ramazan mynany oqyp kórshi, aıtyp kórshi, saqtap júr» dep maǵan beretin. Eń qyzyǵy, 6-shy synypta oqyp júrgen kezimde aýdandyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy Beksyrǵa Danyshpanov jáne Amangeldi Buqabaev degen kisiler meni izdep kep, kórip, tanysyp ketken. Osy kisiler men mektepti aıaqtaǵanǵa deıin habarlasyp, aýdannyń pıonerler kúnine oraı ótetin árbir jınalys-merekeli kúnderinde, slettarynda aýdannan úıimizge mashına jiberip, meni aldyrtatyn. Aýdannyń birinshi hatshysynyń kóligi bizdiń úıimizdiń aldynda turatyn. Tipti, so kisiler jańa kóılekter men galstýkterge deıin áperip «osy baladan birdeńe shyǵady, bu balany alǵa qoıaıyq» dep otyratyn. Senim artqandary sonshalyq, mektepti aıaqtaǵan kezimde qolymda mýzykalyq bilimi bar degen dıplomym joq kezde meni aýdandyq mýzykalyq mektepke muǵalim etip ornalastyrdy. Bir jyl sabaq berdim. Notany biletinmin.
Arada bir jyldan soń ásker qataryna shaqyryldym. Áskerge keterdiń aldynda estrada jáne ırk stýdııasyna (ol kezde osylaı atalatyn) marqum ulaǵatty ustaz Jánibek Kármenovtiń aldyna bardym. Ol kisi meniń daýysymdy tyńdady da: «Ramazan, sen áskerge baryp kel, jolyńdy bógemeıin, kelgen soń bastaısyń», — dedi. Eki jyl ásker qatarynda boldym. Kelgen boıda Jánibek aǵama qaıta keldim. Osy óziń otyrǵan kabınette ustazym qabyldady. Stýdentterdi jappaı aýyl sharýashylyq jumysyna aparatyn. Sol jumysqa stýdenttermen birge kettim. Qaıta kelgende Qaırat Baıbosynov aǵamyz kelipti. Qaırat aǵamyzdyń ánderin aýyldaǵy qara radıodan qulaǵymyzdyń quryshy qanǵansha estıtinbiz. «Osy kisiniń aldyna barsam-aý» degen balalyq arman bolǵan. Sol tilegenim aldymnan shyqty. Qaırat aǵa qaıtadan daýys dıapazonyna qaraı top-topqa bólip, men Qaırat aǵanyń klasyna túsip, osy klasty aıaqtap shyqtym. Meniń baǵyma Jánibek Kármenov, Qaırat Baıbosynov, Qanat Omarbaev syndy aǵalarym kezikti. Osy ustazdarymyz bizderdi eki jyldyń ishinde sahnaǵa «qashap», daıyn ártis etip shyǵardy.
Oqýdy aıaqtaı salysymen Nurǵalı Núsipjanov aǵamyzdyń qolyna tústim. Nurǵalı aǵa segiz jyldaı qasyna ilestirip júrdi. Ilestire júrip búkil sahna mádenıetimen tanystyrdy. Aýyl-aýylda, aýdan-aýdanda, oblys-oblystarda, kerek deseńiz, shet elderdegi árbir sahnaǵa túsip-shyqqandaǵy úırengen jetistikterimniń bári — Nurǵalı Núsipjanovtyń sabaǵy der edim. Repertýardy irikteýdi de myqtap úıretti. Qysqasy, Nurǵalı aǵa meni segiz jyldyń ishinde «útiktep» shyǵardy. Jáı ǵana ánshi etip shyǵarǵan joq. Meni ansamblge tenorǵa, ekinshi dombyraǵa otyrǵyzyp qoıdy.
Sonymen qatar, Zeınep Qoıshybaeva, Maǵaýııa Hamzın, Merýert Ótekeshovalar da dáris berdi. Keıde ustazdarym jaıynda aıtqanda, attaryn túgel aıta da almaı qalam. Attary atalmaı qalǵan bireýleri renjip te qala ma dep oılaımyn. Jalpy kózimdi kásibılik deńgeıde ashqan ustazdarym joǵaryda attary atalǵandar.
Dástúrli án — qaraýsyz jatqan sala
— Al, endi ózińiz sekildi qazaqy bolmysty aǵalar alǵa súırep kele jatqan dástúrli án mektebiniń tynys-tirshiligi qalaı júrýde?
— Dástúrli ánshilerde ókpe kóp. Joǵary jaqqa aıtamyz-aıtamyz, biraq, estıtin qulaq joq. Keıde ózimizdi-ózimiz qaırap-qaırap joǵary jaqqa shyǵyp alamyz da betimiz qaıtyp, qaıtyp kelemiz, «bizdiki de durys emes shyǵar» dep. Sebebi, qazir naryqtyń zamany. Shyny kerek, bizder aıtýdan sharshadyq. Elimizde dástúrli ánshilerge laıyqtalǵan úlken zal joq. Kerek deseńiz, dástúrli ánshiler týraly aqparat júıelerinde tuymdy habarlar da joq. Dástúrli ánshilerdiń jyl saıyn ótip kele jatqan halyqaralyq konkýrstary, respýblıka kóleminde ótetin «Shabyt», Ámire Qashaýbaev atyndaǵy, Dánesh Raqyshuly, Kenen Ázirbaev atyndaǵy baıqaýlar týraly, bolmasa syrnaımen Maıra Ýálıqyzy atyndaǵy konkýrsty, osy sııaqty qanshama baıqaýlardyń ótkizilgendigi týraly nege aqparattar tolyq berilmeske?! Ónerli balalarymyzdy dáriptep kórsetip jatqan teleekrandy nemese basylymdardy kórmeısiń. Máselen, «Shabyt» festıvali ótti degende baletti, skrıpkany, bolmasa pıanınony aıtady, jazady. Nege osyndaıda ulttyq dástúrli ánderimizdi dáriptemeske?! Osy oqý ornyn bitirgen qanshama myqty-myqty daryndy balalarymyz qara dombyrasyn qushaqtap naryqtyń úlken kóshinde shapqylap júr. Biz ózimizdi-ózimiz «táýbá, sońy jaqsy bolsyn» dep jubatatyn elmiz ǵoı. Júdá bolmasa Muqaǵalısha jetkizgende «shań basqan arhıvterden tabylyp qalarmyz…».
— Ózińiz sabaq beretin Júsipbek Elebekov atyndaǵy estrada jáne ırk kolledjinde án mektepteri boıynsha sala-salaǵa bólip oqytyp, shákirtter tárbıeleýdesizder. Biraq, bitirgen myqty sol mamandarymyz qaıda ketip jatyr?
— Osy kolledjdi bitirgender konservatorııaǵa, Óner akademııasyna oqýyn jalǵastyrýǵa barady. Óner qara shańyraqtarynda otyrǵandar jastarǵa ornyn bosatyp bere qoımaıdy. Nemese ol kisilerdi ornynan tekke alyp tastaı salmaıdy. Árqaısysy óz kásibı deńgeıinde jumys isteýde. Jyl saıyn on-on bes bala dástúrli án klasyn bitirip shyǵady. Bári de jáı balalar emes. Sabaq berýge de, sahnaǵa shyǵýǵa da daıyn talanttar. Qattyraq aıtqanda, olar kósheden kelip eki án aıtyp, ataqty bolyp ketetin de balalar emes. Sebebi, olar dástúrli ánderdiń qaıdan kelgenin, ánniń tarıhyn búge-shigesine deıin biletinder.
Jalpy, dástúrli án — qaraýsyz jatqan sala. Al, qazir úsh aıdyń júzi bolyp qaldy, Agrarlyq ýnıversıtetinde «Adyrna» atty prodıýsserlik ortalyq qurylyp, muny uıymdastyrǵan jigittermen aqyldasa otyryp, taıaýda ǵana Aqan seri, Birjan salǵa arnalǵan konertimizdi ótkizdik. Keshterimiz munan keıin de Muhıt, Kenen atyndaǵy dep jalǵasa bermek. Buǵan memleket bir tıyn bólip, bolmasa bas kóterip jatqan adam joq, ózimizben-ózimiz degendeı…
Ortalyǵymyz táı-táı aıaǵynan turyp alǵannan soń, halyqqa jarııalaýdy jón kórdik.
— Búginde ánshiler jeke keshterin ótkizýdi báseke jarysqa aınaldyryp alǵandaı. Degenmen, ánshiniń jeke keshinde tyńdaýshysyna usynatyn, ózindik kórsetetin dúnıesi bolýy kerek emes pe. Osy arada sizdiń boıyńyzda ánińizge ǵana emes, aınalańyzǵa da keremet talǵammen qaraıtyn minez bar ekendigi baıqalady.
— Meniń aıtqan ánderimnen esti qulaq, bolmasa keıingi jastar az da bolsa sanasyna kerek dúnıesin án arqyly taýyp alsa, oryndaǵan ánim qajetine jarap jatsa, nár alsa, eńbegimniń aqtalǵany dep oılaımyn. Ózim dástúrli ánshilerdiń ókilimin. Sondyqtan bolar, jáı ǵana ánderge boı ura bermeýimiz.
Konert degen erikkenniń ermegi emes. Keı áriptesterim jeke konert berýdiń ne ekenin túsinbeıdi. Basynda, ortasynda, sońynda bir aıtady da, men konert berdim deıdi. Joq, ár ánshiniń jeke óziniń halyqqa beretin, kórsetetin dúnıesi bolýy mindetti. Konertti qyrýar qarajat shyǵaryp jasaǵannan keıin ony tyńdarmandaryńnyń júregine jetetindeı dárejede ótýin oı eleginen ábden pisirip alyp bergen durys. Mysaly, men alǵashqy konertimde jan-jaqtylyǵymdy kórsetkim keldi. Dástúrli ánmen de, estradamen, folklormen, orkestrmen, hormen degen sııaqty. Ekinshi konertimde konerttik júıege baılanysty oraılastyrdym. Birinshi bólimge terme-tolǵaýlardy, ekinshi bólimge Jetisý áýenderin, Arqa mektebinen alyn-ǵan ánderdi kirgizdim. Kileń dombyramen aıtyp, qulaqty qashatyp júrgen ánderdi basqa janrmen, estradamen, estrada bolǵanda da qazaqı boıaýmen alyp shyǵatyndaı janrmen jasadym. Keıin repertýaryma qarap otyrsam, Abaıdyń ánderi az eken. Sodan úshinshi bólimdi Abaıǵa arnadym. Tórtinshi retro ánder men dýettermen júıeledim. Sonymen, bir konerttik baǵdarlamamdy kórsetkenmin.
Qazirgi konert ótkizýdegi júıemde sonaý Birjan saldan bastap keıingi serilerdiń sońy bolǵan Kenen Ázirbaevtarǵa deıingi aralyqty qamtysam degen oıym bar. Biraq, dástúrli án keshine arnalǵan zaldyń joǵyn joǵaryda aıtyp óttim. Opera teatrlaryna qoıýǵa bolady, biraq, oǵan úlken qarajat kerek. Aıtalyq, stýdentter saraıynda keshińdi ótkizý úshin bir kúndik arendaǵa 1 mıllıon 200 myń teńge aqsha tóleýiń kerek. Respýblıka saraıy jabylǵaly kóptegen ánshiler keshterin osynda ótkizýde. Sondyqtan ba baǵasyn da tym kóterip jibergen.
— Búginde kez-kelgen adam maqtaýdy qajet etedi. Synǵa tońmoıyndyq tanytamyz. Biraq, osy synnyń óner ıesine asa qajettiligin paıymdaı bermeımiz. Ózińiz synnyń mektebinen qalaı ótip, qalaı qabyldap edińiz?
— Syn jeke oryndaýshylarǵa asa qajet. Biraq, syn degen nárseniń qajettigin ózimiz áli túsine almaı kelemiz. Synnyń mektebinen óttim. Áli de óte berem. Óıtkeni, «syn túzelmeı, min túzelmeıdi» degen. Men osy tap-tuınaqtaı boldym, osydan keıin bilimniń de, tájirıbeniń de qajeti joq dep toqmeıilsý asqandyq-tasyǵandyq der edim. Adam ózine ómir boıyna talap qoıyp, ómir boıy oqyp, ómir boıy aıtylǵan synnan nátıje shyǵarýdy ádetke aınaldyrý kerek.
— Oı salar syrly áńgimeńizge rahmet!
Suhbattasqan Qyzjibek BÁKIR,
«Altyn Orda»
