Qumarbek QAPSEMETULY, sheber: Dombyrany jeti tún qushaqtap jattym

839

Túri bar dombyranyń búktemeli,

Kim ony jol júrgende júk kóredi.

Janynan tastamaıdy túzde kúıshi,

Tórine úıde ilip kútken eli («Qara óleń», A. «Jalyn» 1997).

Qumarbek Qapsemetuly qolónerge tutastaı ómirin baǵyshtaǵan adam. Ol únemi izdenis ústinde júredi. Túrkııadan elim dep emirenip kelgen azamat aldaǵy bolashaǵyn tek qazaq jerimen ǵana baılanystyrady. «Ózge elde sultan bolǵansha, óz elinde ultan bol» degen naqyldy jadyna túıip ósken sheber qolóner qupııasymen bólisti.

– Sheberlik ónerdiń tabaldyryǵyn qalaı attadyńyz?

– Men Túrkııanyń Nıde qalasyndaǵy Altaı qazaq aýylynda dúnıege keldim. Balalyq shaǵym sol aýylda ótti. Mektep jasyna kelgenimde Stambýl qalasyna kóship kettik. Keıin Stambýl tehnıkalyq ýnıversıtetindegi túrik mýzykasy konservatorııasynyń mýzykalyq aspap jasaý bólimshesin bitirip shyqtym. Bul konservatorııada túriktiń mýzykalyq aspaptaryn jáne gıtara, skrıpka tárizdi eýropalyq aspaptaryn da jasap úırendim. Halqymyzdyń ulttyq saz aspaptaryn eń alǵash Bolat Sarybaevtyń «Qazaqtyń mýzykalyq aspaptary» degen kitabynan kórdim. Bul meniń ishimdegi otynshyldyq sezimimdi oıatty. «Qazaqtyń keremetteı saz aspaptaryn nege ózime jasap kórmeske?» degen oı týdy…

– Tuńǵysh ret dombyra jasaǵan sátińizdi esińizge alyńyzshy…

– Úıimizge Jarmuhammed degen kúıshi aǵamyz qonaq bolyp túsken edi. Ol kisi «bir dombyra taýyp kel» dep jumsady. Men kórshimizdiń dombyrasyn aparǵan edim, biraq ol «bul – qazaqtyń emes, túriktiń dombyrasy» dep jaratpady. Aqyry izdep júrip bir úıden dombyra taptym. Dombyramen áýelgi tanystyǵym osylaı bastaldy. Álgi dombyrany úıge jetkizgenshe júrekke jyly qońyr únin súısine tyndap, qos shegine tynyshtyq bermedim. Jolda kele jatyp dombyranyń ólshemderin jippen ólshep aldym. Erteńinde peshke jaǵatyn otyndy alyp, onyń bir bólsheginiń otrasyn oıyp, moıyn saldym. Áýelgi jasaǵan dombyram osy edi. Ol kezde men áli 16-17 jastaǵy bozbalamyn.    

– Ustaz mektebinen óttińiz be?

– Bizde dombyraǵa baýlıtyn mektep bolǵan joq. Qolyna dombyra alyp júrgen aqsaqaldardyń án-kúıine qulaq túrip óstik. Sol qarııalardyń biri – Mustafa Óztúriktiń ákesi Káben qajy edi. Men ol kisiden «Qara jorǵa» bı kúıin úırengen bolatynmyn.    

– Ózińizdiń qolóner sheberi ǵana emes, ánshilik qyryńyzdyń da bar ekeninen habardarmyz…

– «Áý» demeıtin qazaq bar ma? Men án aıtamyn. Biraq, ánshi emespin. Jas kezimnen bastap, ata-anamyzdan, aqsaqaldardan estigen jáne kúıtabaqtarda oınalatyn halyq ánderin óz shama-sharqymsha aıtyp júrdim. Túrki tildes halyqtardyń mýzykasyn oınaıtyn ansamblderde qazaq ánderin oryndaýy edim. Stambýldaǵy qazaq qoǵamynyń shańyraǵynda únemi án ónerimen eńbek sińirdim.             

– Elge oralýǵa qandaı jaǵdaı túrtki boldy? Qazaqstanǵa túbegeıli at basyn qashan burdyńyz?

– «Ózge elde sultan bolǵansha, óz elinde ultan bol» deıdi atam qazaq. Áıteýir túbi bir elge oralý nıetim bar edi. Biraq, turmys-tirshilik mursha bermedi. Nıde ýnıversıtetiniń kórkem ónerpazdyq bólimshesinde qyzmet ettim. Kóne túrik óneri – «ebrý sanaty» páninen dáris berdim. Sonymen qatar, sol joǵary oqý orynnyń mýzka fakýltetindegi stýdentterdiń skrıpka jáne taǵy basqa aspaptaryn jóndeý jumystarymen aınalystym. Talantty kúıshi Aıgúl Úlkenbaeva Túrkııadan kelip oqyp júrgen bir stýdentten oıda-joqta men jasaǵan dombyrany kórip unatady. Artynsha Aıgúl Úlkenbaeva maǵan birneshe dombyraǵa tapsyrys berdi. Osydan keıin elge oralyp, óner salasynda eńbek etýdi oıladym. 2008 jyldyń aıaǵyna qaraı Qazaqstanǵa birjolata kóship keldim. Sol tusta Jolaman Qujymanov esimdi dástúrli ánshi aǵamyzdyń kóp kómegi tıdi. Ol kisige alǵysym sheksiz. Sondaı bir aqkóńil, jany taza adam. Qolynan keler jaqsylyǵyn aıap qalǵanyn kórgen emespin. Jolaman aǵanyń ánshilik óneri de bir tóbe. Osy kúni Almatydaǵy ónerpazdarmen tyǵyz baılanysta jumys istep júrgen jaıymyz bar.    

– «Ebrý sanaty» dep atalatyn qandaı óner?

– Bul ónerdiń tarıhy Buqara qalasynan (IX-X ǵ.ǵ.) bastaý alady. «Ebrý» degen sóz – «sýdyń júzi» degen maǵyna beredi. Ol – topyraqtan jasalǵan boıaýlardy qoıýlatylǵan sýdyń betine qylqalammen tamshylatyp, bizdiń ushymenen oıý-órnekter salý óneri.

– Túrkııa men qazaqstandyq sheberleriniń jumys isteý ádis-tásilderinde aıyrmashalyq bar ma?    

– Áý basta men tek Túrkııada úırengen ádisterimdi paıdalanýshy edim. Keıingi kezde birge jumys istep júrgen baýyrym ári shákirtim Aıhat Atantaevtan Qazaqstandaǵy sheberlik tásilderdi da qoldana bastadym. Mysaly, Túrkııadaǵy tásil boıynsha dombyranyń shanaǵy ortadan bastap quralsa, osy jerdegi tásilde shetinen bastap quralady.

– Sizdi keıbir kisiler «Qumarbek» dep atasa, qaısybir aǵalarymyz «Ómir» dep atap jatady. Bir adamnyń basynda eki esimniń bolǵany ma?   

– Negizinde qujat boıynsha aty-jónim – Ómár Qııa. Ákemniń azan shaqyryp qoıǵan esimi – Qumarbek. Shekara asyp kele jatqanymda jol-jónekeı bir aqsaqalmen uzaq áńgime-dúken qurǵan edim. Qarııa «elge barǵanda Qumarbek degen qazaqsha esimińdi qoldań» dep bata berdi. Sondyqtan elge oralǵannan keıin Qumarbek degen esimimdi qoldanyp júrdim. Biraq, burynnan tanys dostarym meni áli kúnge «Ómir Qııa» dep tanıdy.

– El ishinde dombyraǵa qatysty ańyz áńgime kóp-aq. Elitip áketetin osyndaı áńgimeler sizdiń de bala qııalyńyzǵa talaı áser etken bolar?       

– Ol kezde bizdiń aýylymyzda dombyra oınaıtyn eshkim joq bolatyn. Aqsaqaldardan, ájelerden «dombyrany qaıtsek úırenemiz?» dep suraýshy edik. Sonda bir qart «Toǵyz joldyń torabynda kúı oınasań, sheberligin artady» dep keńes berdi. Sosyn jol boıyna baryp, bilgenimizshe kúı shertip kórdik. Odan soń bir ájemiz «dombyrany jeti tún qushaqtap jatsań, sonda ǵana jaqsy kúıshi bolsyń» dep úmittendirip qoıdy. Dombyrany jeti tún qushaqtap jattym, ne ózgerdi, bilmeımin? Biraq, búgin oılasam bul sózderdiń maǵynasy – qaıda júrseń de qolyńnan tastamaı, tún uıqyda qushaqtap jatatyndaı dombyraǵa barynsha adal bolý, ónerge degen sheksiz súıispenshilikpen ómir súrý eken.

– Sońǵy kezde «dombyra men qobyz – jyn-shaıtan shaqyratyn qural» dep baıbalam salyp júrgender tóbe kórsetip qalýda…

– Ár adamnyń ishki áleminde kórkem ónerge degen qushtarlyq bolady. Eger de adamdar bul qushtarlyqty qanaǵattandyrmasa, olardyń ishki áleminde qara pıǵyl, yzaqorlyq tárizdi qasıetter oryn alady. Osyndaı jaǵymsyz qasıetterden boıyn aýlaq ustaý úshin adamzat ishki dúnıesin ónerden qur qaldyrmaý kerek. Óner – adam janyń baıytady… Áýelden bylyqqa belsheden batqan jan dombyra men qobyzsyz-aq jyn-shaıtanǵa jaqyn bolady. Júregi ónermen nurlanǵan adam únemi jany jaqsylyqqa qumartyp, jyn-shaıtannan alys júredi. Qazaqtyń qasıetti qara dombyrasy izgilikke qyzmet etedi. 

– Saz aspaptaryńyzǵa qandaı materıaldar paıdalanasyz?

– Ár halyqtyń ulttyq aspaptaryna óz topyraǵynda óngen aǵashtary qoldanylǵany jón. Sondyqtan, bizge negizinen Qazaqstanda ósetin aǵashtardan saz aspaptaryn jasaǵan durys bolady. Ózim Túrkııada ósken, 15-20 jyl kepken aǵashtardy qajetime jaratamyn. Ol úıeńki aǵashtary osynda da ósedi. Sheberler úshin aǵashtyń ábden kepkendigi mańyzdy. Óz aǵashtarymnyń oıdaǵydaı kepkendigine senimdimin. Suranysqa oraı Afrıka elderinen jetkiziletin aǵashtardan da dombyra shaba beremiz. 


Áńgimelesken Arman ÁÝBÁKIR       


 

    Aıgúl ÚLKENBAEVA, kúıshi:

– Men Túrkııadan kelgen Sedat degen shákirtim arqyly alǵash ret Qumarbektiń dombyrasyn kórdim. Dombyrasy ózgeshe eken. Qazaqstandyq sheberlerdiń dúnıesine múlde uqsamaıdy. Sosyn aınalamdaǵy ónerpazdarǵa Qumarbektiń dombyralaryn aıtyp júretin boldym. Keıin ony Qazaqstanǵa shaqyrtyp aldym. Osy kúni Qumarbekti kópshilik jaqsy tanıdy. Dobyra úni jaqsy shyǵý úshin materıaldardyń sapasy, sheberdiń ustalyǵy, oryndaýshynyń sheberligi qazet-aq. Qumarbek dombyra jasaý barysynda sapaly materıaldar paıdalanady. Saz aspaptaryn jasaý tehnologııasy da erekshe. Ol únemi izdenis ústinde júredi. Maǵan sol qasıeti unaıdy. Óz tarapymnan búgingi zamanda shapshań jumys isteı bilýdiń de qajettiligin esketke ketkendi jón dep oılaımyn. Sony da ıgere alsa, durys bolar edi. Kóptegen dombyralardyń perneleri durys ilinbeı jatady. Qumarbek pernelerdiń orynyn dál taýyp iledi. Sheberligi de bir basyna jetedi. Qazir ol  qazaq elinde jemisti eńbek etip júr. 

 

Pikirler