Qazir alyp megapolıýsterde baspanaly bolǵysy keletin jurttyń kópshiligi ıpoteka júıesine júginetini anyq.
Jalpy, ıpoteka uǵymy bizdiń qoǵamǵa sińise bastaǵaly sol 5 mlnǵa jýyq qaýym baspanaly bolýdan úmittenip qalyp edi. Biraq damyǵan elderde ıpotekanyń syıaqy mólsherlemesi 2-4 paıyzdan aspasa, qazaqstandyq bankter ıpotekalyq nesıeni kem degende 11-14 paıyzben beredi. Oǵan taǵy qyzmet paıyzy men komıssııalardy qosyńyz, sonda jyldyq paıyz mólsherlemesi 20 paıyzdan da asyp jyǵylady. Ol azdaı bizde qaryzy ýaqytyly tólenbegenderge úıinen aırylyp qalý qaýpi taǵy bar. Al munyń arty otbasylyq máselelerdi ýshyqtyra túsetini anyq. Almaty qalasy, Jetisý aýdanynyń turǵyny Erqanat Ýaısovtyń aıtýynsha, ıpoteka alǵaly beri otbasynyń shyrqy buzylyp, aqyry tólem qabiletinen aırylǵan soń ajyrasyp tynǵan.
«Eki bólmeli úıdi 20 jylǵa ıpotekaǵa aldyq. Degenmen tórt jyl ótken soń aı saıynǵy tólem 80 myń teńgeni tóleı almaı qınaldyq. Áıelim de ózim de eki jaqtap jumys istesek te jetpedi. Qazir bank úıdi keri qaıtaryp aldy, al áıelim ulym men qyzymdy alyp ózi bólek turyp jatqanyna bir jyl boldy. Men zańdy alımentimdi tólep júrmin. Bizdegi basty másele shama-sharqymyzǵa qarasaq ta, ıpotkalyq nesıeni tóleı almadyq. Ábden alyp alǵannan keıin ǵana paıyzy joǵary, tóleı almaı qalǵanda bank tarapynan eshqandaı jeńildikter joq ekenin bilip, san soqtym» deıdi keıipkerimiz.
Al bul máselege qatysty «Adyrna» portalyna pikir bildirgen mamandar «Úkimet qandaı daǵdarysta bolsa da ekinshi deńgeıli bankterdi qoldaı aldy. Endi Úkimet «ekinshi deńgeıli bankter ıpotekalyq nesıeniń paıyzdyq stavkasyn tómendetýi tıis» degen talap ta qoıa bilýi kerek. Al bul tipten múmkin bolmasa «Turǵyn úı qurylys jınaq» arqyly júzege asyrylatyn memlekettik baspana berý baǵdarlamalarynyń kapıtalyn Úkimet taǵy eki esege kóbeıtýi kerek. Halyqtyń baspanamen qamtylý úmiti joıylmasyn desek, Turǵyn úı naryǵyna osylaısha qozǵalys engizý kerek»,- deıdi.
Budan bólek mamandar alǵa tartyp otyrǵandaı, ıpoteka júıesine qatysty túıtkilder jetip artylady. Mysaly, qazir eldegi kók qaǵazdyń quny 390 teńgeden aınalyp tur. Mamandardyń paıymdaýynsha, bul kórsetkish aldaǵy ýaqytta óspese, kemimeıdi. Osylaısha dollar «dóńgelep», sharyqtap ósip barady. Al bizde halyqqa eń qajetti degen baspana baǵasy da dollardyń sońyna ilesip óse túsýde. Qurylys salasynyń mamandary endigi ýaqytta sharshy metri arzan turǵyn úılerdiń tapshy bolatynyn ashyp aıtty. bıylǵy jyly eldegi baspana baǵasy taǵy da qymbattaıtynyn alǵa tartty. «Qazaqstan qurylysshylar odaǵynyń» atqarýshy dırektory Azamat Qarlyǵashevtiń aıtýynsha, barlyq qurylysqa qajetti materıaldar shetelden ákelinse, baspana baǵasy da óse beredi.
«Armatýra , beton, kirpish, travertın tárizdi materıaldary shetten ákelemiz. Bul zattar AQSh dollary qymbattaǵan saıyn qosa qymbattap jatyr. Sondyqtan úıdi salatyn materıal qymbat bolǵannan keıin úıdiń ózi de qymbat bolatyny daýsyz»,-dedi Azamat Qarlyǵashev.
Mamannyń paıymdaýynsha, 2020 jyly Qazaqstandaǵy baspana baǵasy taǵy 10 paıyzǵa ósýi múmkin..
Qalaı desek te, qazir Qazaqstanda qarapaıym halyqtyń qoly jetimdi páter tapshy. Qoly jetken qarapaıym halyq páterdi kóbine ıpotkekaǵa alady. Osyǵan baılanysty ekonomıst sarapshylar, «dollar ósken saıyn bankterden ıpotekalyq nesıeni jeńildetýdi talap etý kerek» dep otyr. Bul rette mamandar «Ulttyq bank pen Úkimet elimizdegi ıpotekalyq nesıelendirý salasyndaǵy máselelerdi sheshýge ekinshi deńgeıli bankterge únemi qosymsha qarjy bólip otyrady. Mine, sol bólingen qosymsha qarjy birinshi kezekte ıpotekalyq nesıelerdiń qyzmet kórsetý talaptaryn jeńildetýge baǵyttalǵany jón» dep otyr.
«Dollar qymbattaǵy beri eldegi ıpoteka naryǵy aıtarlyqtaı zardap shekti. Neshe jyl qatarynan dollar qymbattap keledi. Turǵyn úı baǵasy dollarmen esepteletindikten bizdegi úı baǵasy da qosa qymbattady. Al ıpotekasyn dollar arqyly rásimdegen halyqtyń da bankterdiń aldynda boryshy ósti. Tipti boryshynyń baǵasy ósip ketkendikten halyqtyń birazy narazylyq ta bildirýde.Osylaısha kók qaǵazdyń yryqqa kónbeı erkin aınalymǵa ketýi eldegi onsyzda tynysy tarylyp turǵan ıpoteka naryǵyn odan ári daǵdartyp tur. Bul jerde bizdiń «onsyzda tynysy tarylyp» dep otyrǵanymyzdyń sebebi: eldegi biraz bankter ótken jyldyń kúzinde ıpotekaǵa baspana berýdi ózderindegi aktıvtik qordyń azdyǵyna baılanysty ýaqytsha toqtatqan edi. Endi bıyldan bastap sol toqtatylǵan ıpotekalyq rásimdeý jalǵasyn tabady dep úmittengenbiz. Biraq dollardyń qymbattaýy, teńgeniń álsireýi tóńiregindegi daqpyrt elde áli de órship tur. Qazir bankterdiń ıpotekalyq rásimdeýdi tipten qıyndatyp jibergeni bul saladaǵy suranys pen usynystyń deńgeıin tym tómendetip, talaı baspanasyz qazaqtyń ıpotekamen baspana alýǵa degen úmiti qumǵa sińgendeı boldy. Sondyqtan biz úshin bolashaqta ıpotekalyq nesıe berý talaptaryn jeńildetý kerek. Bul ıpoteka naryǵyna dem beredi. Ipotekanyń toqtamaýyna múmkindik ashý kerek. Eger bolashaqta ıpoteka naryǵy daǵdarsa onda qurylys salasy da toqtaıdy. Qurylys salasy toqtasa onda bıýdjetke túsetin túsim de azaıady. Sondyqtan dollar ósken saıyn ıpotka naryǵyna jeńildikter engizip otyrǵan jón»,-deıdi «Barometr» taldaý ortalyǵynyń qarjygeri Arman Mýsın.
Mamannyń paıymadaýynsha, qazirde eldegi ıpoteka salasyna qozǵalys kerek.
«Saýatty júıeleı almasa ıpotekadan órt shyǵatynyn umytpaý kerek. 2007 jylǵy AQSh-tan bastaý alǵan ıpotekalyq daǵdarystyń salqynyn qalaısha umytýǵa bolady. Qazir qaı aımaqqa barsańyz da úısiz-kúısiz, turǵyn úıge qol jetkize almaı júrgen turǵyndardy baıqaısyz. Sebebi Qazaqstanda jyl saıyn bar bolǵany alty, jeti mıllıon sharshy metr turǵyn úı salynady. Al bul – halyqtyń turǵyn úıge degen suranysyn qanaǵattandyra almaýda. Sondyqtan suranysty qanaǵattandyrý úshin Úkimet jyl saıyn salynatyn úıdiń aýqymyn 10 – 12 mıllıon sharshy metrge jetkizýi kerek. Sondaı-aq ıpotekalyq nesıeniń paıyzdyq mólsherin anaǵurlym tómendetý ózekti bolyp otyr», -deıdi Arman Mýsın. .
Ekonomıka ǵylymynyń doktory, professor Jumadilda Baıahmetovtyń paıymynsha, rasymen de bul salaǵa serpilis qajet. Bul rette maman «eger uzaqmerzimdik ıpoteka berý toqtatylǵan jaǵdaıda turǵyn úılerdi satyp alý kórsetkishi de kúrt báseńdeıdi. Bul - elimizde kópqabatty turǵyn úı salý turalaıdy degen sóz. Al munymen birge ekonomıkamyzǵa úlken serpin ákelip otyrǵan qurylys salasy da quldyrap ketpek. Demek bul máseleniń sheshimin tabýǵa Úkimet ózi yqylasty bolýy tıis» deıdi.
Qarlyǵash Zaryqhanqyzy,
"Adyrna" ulttyq portaly
