Súgirdiń kózin kórgender sanaýly

Bıyl halyq kompozıtory, shertpe kúıdiń sheberi Súgir Áliulynyń týǵanyna 130 jyl tolady. Biz osy mereıli dataǵa oraı Súgir muralarynyń janashyry, óner zertteýshi, zeınetker jýrnalıst Jaýlybaı Imanálıevpen suhbattasqan edik.

- Men 1954-55 jyldary Sozaq eldi mekeninde Súgirdiń qyzy — Ulbalamen bir synypta oqyǵan jaıym bar. Ol kezde aǵam — Tólebaı Tasbolatov aýdandyq par­tııa komıtetinde aımaqtyq hatshy (zona­lnyı sekretar) bolyp qyzmet etetin.
Aǵalarymyz Súgirdiń kim ekenin, árı­ne, bilgen bolar. Al biz bala boldyq, shala boldyq, Súgirdiń ol kezde qadirin bilip úl­germegen edik. Keıin Tólebaı aǵam qyz­metine baılanysty aýdan ortalyǵy — Sholaqqorǵanǵa kóship keldi.
1958 jyly onynshy synypta oqyp júrgen kezim. Qyrkúıek aıynyń aıaǵyna taman, mektep oqýshylaryn avtobýspen maqta terimine alyp ketti. Ol kezde maqta teriminiń naýqanyna úlken-kishi azamat­tardyń bári túgel qatysatyn. Meni aýdan­dyq mádenıet úıiniń basshylary arnaıy ótinish jasap, bul jumystan bosatyp alyp qaldy. Ondaǵy sebep — meniń dom­byra tartatyn ónerim edi. Aýdandyq mádenıet úıiniń uıymdastyrýymen ánshi-kúıshi, bıshi, jyrshylardy jınap, eki aı aýdannyń barlyq sharýashylyqtaryn ara­lap júrip, konert qoıǵanymyz esim­nen ketpeıdi.
Meniń tartatynym — dombyra, sosyn mondolın. Ánshilerdi mondolınmen súıe­meldeımin. Qurmanǵazynyń «Balby­raýyn» kúıin, sonan soń Dáýletkereıdiń «Qudashasyn» dombyrada jeke oryndaı­tynym bar.
Qazan aıynyń ortasynda Sozaq sov­ho­zyna bardyq. Sozaqtyń shetinde Kalı­nın atyndaǵy bólimsheniń shaǵyn máde­nıet úıinde konert qoıatyn boldyq. Da­lada, mádenıet úıiniń aldynda óńkeı ónerpazdar shúıirkelesip, áńgimelesip turǵanbyz.
Basynda aq qalpaǵy bar bir kishkentaı shal kelip bizben amandasty.
- Iá, balalarym, aýylǵa kelip qa­lypsyńdar ǵoı, — dep bárimizben aman­dasty da, jónine ketti. Kórkemdik jetek­shimiz — Amanbaı Ámireev degen aǵamyz: «Jańaǵy qarııany tanısyńdar ma?» dedi. Biz árıne, tanymaımyz. «Bul Almatydaǵy ataqty qylqobyzshy — Jappas Qalam­baev­tyń jaqyn aǵasy ári ustazy» demesi barma. «Aty-jóni kim?» deımiz. «Súgir degen kúıshi shal. Bul qarııanyń bilmeıtin kúıi joq» dedi.
Basqany qaıdam, meniń ishim qylp ete qaldy.
- Áı solaqaı inim, sen endi saspaı, oryndaıtyn kúılerińde shıraqtaý bolýǵa tyrys, — dedi Amanbaı aǵamyz, maǵan qarap.
Bir kezde kóztanys — Sáýirbek Qar­ba­zov degen osy Sozaqtyń jigiti kelip, bizben amandasa berdi. Ózi bizden úsh-tórt synyp joǵary oqıtyn, dombyrashy atanyp júrgen osy aýyldyń belgili jigiti. Sereıip ósip, uzyn sarynyń ózi bolǵan.
- Jańaǵy kelip, amandasyp ketken shal — Súgir degen ataqty kúıshi. Ol da sen sııaqty solaqaı. Bas-aıaǵyn túgel, durys biletin kúılerińnen tart, — dedi.
Ishimnen: — Qap, bále boldy-aý, — dep turmyn.
Meniń senetinim mondolın. Bátıma degen ánshi qyzymyzdy súıemeldep sahanaǵa qaıta-qaıta shyǵatynym bar. Ol jaqsy ánshi. Mondolındi bulbuldaı saı­ratatyn kezim.
Konertimiz bastaldy. Kezegim kelip, dombyramdy ustap, sahanaǵa shyqtym.
- O — o, solaqaı shyqty, — dep kóp­shi­lik «gý-ý» etip baryp basyldy. Eń al­dyńǵy qatarda Súgir qarııa, onyń qasynda eki ezýi eki qulaǵyna jetip Sáýirbek otyr.
Aldymen Dáýletkereıdiń «Qudasha» kúıin oryndadym. Kúıdi aman-esen súrin­beı aıaǵyna jetkizgen sııaqtymyn. Jurt gýildetip qol soǵyp, birazǵa deıin basyl­maı turdy.
Ekinshi kezekte Qurmanǵazynyń «Bal­byraýyn» kúıin oryndadym. Kúı aıaqtal­ǵan sátte, shaǵyn mádenıet úıiniń tóbesin tóńkerip jibere jazdap, qol soqpasy bar ma. Konertimiz aıaqtalyp, syrtqa shyq­tyq. Sáýirbek kelip, meniń arqamnan qaǵyp: — Óı inim, jaraısyń, jaqsy oryn­daıtyn bolypsyń ǵoı. Súgir qarııanyń ne aıtqanyn aıtaıyn ba? — dedi.
Jigitter men qyzdar: — Iá, aıt-aıt, — dep qaldy.
«Basqalaryn qaıdam, ana solaqaıdan qorqam. Sodan túbinde birdeme shyǵady» dedi ǵoı dep, meniń arqamnan qaıta-qaıta qaǵyp qoıady.
Kim biledi? Súgir aqsaqaldyń da aý­zyna Qudaı saldy ma eken. Keıin ýnı­versıtet bitirip kelip, oblystyq gazette qyzmet etip júrip, sol qarııanyń artynda qalǵan kúılerin jınadym. Kúni búginge deıin Súgir kúıiniń oryndaýshylaryn nasıhattap kelemin.
- Súgirdiń jalǵyz dana sýreti saqtal­ǵan. Ony da birinshi taýyp jarııalaǵan siz kó­rine­siz…
- Súgir Sozaq aýylynda 1961 jyly aqpan aıynda seksennen asyp qaıtys bolǵan. Buryn birde-bir sýreti saqtalmaǵan dep keldik. Sóıtsek, jalǵyz danasy saq­talǵan eken. Ony men 1971 jyly Súgirdiń úlken qyzy Ulbalanyń úıinen taptym. Ol úıge meni Ómirzaqtyń eki balasy Sa­byr men Ábil ertip bardy. Sýretti tabýyma sol ekeýi qol ushyn berdi. Ony kim túsirgeni belgisiz. Súkeń ádette sýretke túsýdi qalamaıtyn kisi eken. Dindarlyǵy da sebep bolýy múmkin. Sýretshi, sirá, Súkeńe bildirtpeı, kúı tartyp otyrǵanda túsirgen-aý. Osydan basqa Súkeńniń esh­qandaı sýreti qalmaǵan. Bul sýret sol kez­de ózim qyzmet isteıtin «Ońtústik Qa­zaq­stan» gazetine «Súgirdiń sýreti tabyldy» dep 1971 jyly 30 jeltoqsan kúni jarııa­landy.
- 1975 jyly «Jazýshy» baspasynan «Qarataý shertpeleri» degen kúıler jına­ǵyn shyǵarypsyz. Jýrnalıst mamandyǵyn almaǵanda, kúıshi bolar ma edińiz?
- Meniń eki ókinishim bar. Birinshisi — Súgirdiń oryndaýshylyǵyn óz kózimmen kórip, tyńdaı almaǵanym. Ekinshisi — Qur­manǵazy atyndaǵy Almaty konser­vatorııasynda oqymaǵanym. Áke jolyn qýyp, jýrnalıst mamandyǵyn aldym. Túz­de júrsem — jýrnalıstpin, úıge kel­sem kúıshimin. Esil-dertim kúıshiler men jyraýlar.
- Qansha degenmen kónekóz kúıshilerdi kóp kórdińiz, qazirgi kúı oryndaýshylarǵa kóńilińiz tola ma?
- Osy jetpiske kelgen shaǵymda, ań­ǵar­ǵanym; qazirgi jas oryndaýshylarda salıqaly minez joq. Bári zýyldaq, syl­dyr. Birin-biri aınytpaı qaıtalaıdy. Osyǵan qaraǵanda «notamen saýattanýdyń paıdasy men zııany birdeı me, qalaı ózi?» dep qalamyn keıde.
Oý, keshegi Dına Nurpeıisovanyń, Ábi­ken Qasenovtiń oryndaýshylyq mi­nez­deri, úlgileri sııaqty nege bola almaı-aq júr? Tipti tórt-aq klass bilimi bar — Tó­legen Mombekovtiń oryndaýshylyǵyna jete almaı qor bolyp júrmiz.
Súgir men Mafrýzanyń kúı saıysyn­daı ónerler qaıda qalǵan. Teledıdardan kórsetilip júrgen dańǵaza, jalǵan, kúı saıysyn jasap, eldi jas bala sııaqty aldaımyz kelip, aldaımyz. Eń sońynda, «Adaı» kúıimen nemese «Saryarqany» qo­sylyp tartyp, kúı saıysyn bitiredi.
Shynaıy aıtys, shynaıy saıysty bir kóre alsaq, shirkin! Kimdi-kim qansha ret súrindiredi. Qandaı órnegimen, qandaı boıaýymen? Sóıtip, birine jeńilis, birine shynaıy jeńis berip, marapattaýǵa bolmas pa?!
Ótirik, jattandy, daıyndalǵan saıys­pen kúıshilerdiń bedeli artpaıdy, qaıta ábúıirden jurdaı bolyp shyǵady. Óıtkeni olar ótirik tartysyp otyr. Ne súrinbeıdi, ne jańylmaıdy. Bárin bilip otyrǵan avtomat ásheıin. Artyq aıtsam, kúıshi baýyrlarymnan keshirim suraımyn.
- Qazir Súgirdiń kózin kórgen kúıshi­ler qaldy ma?
- Joqtyń qasy. Tek Kentaý qalasynda turatyn, jasy seksennen asqan kúıshi — Samar Súıindikuly bar. Ol Súgirdi kór­gen, kúılerin tyńdaǵan. Ózi jan-jaqty kúıshi. Kezinde Samardyń ákesimen Súgir jaqsy aralasyp, syılasyp ótken ómir­den. Súıindik te kúıshi eken, jasy Súgir­den úlken bolypty.
Jańaarqada turatyn jasy jetpistiń beseýine kelip qalǵan kúıshi — Fazyl Tut­qabekov bar. Ol Ábikenniń «Qońyryn», Táttimbettiń «Kókeıkesti», «Saryjaı­laý», «Bylqyldaq», «Sylqyldaq» kúı­le­rin, Súgirdiń «Kertolǵaýyn» tamasha oryn­daıdy.
Súgirdiń kózin kórgen, oryndaýshy­ly­ǵyn ábden tyńdap ósken taǵy bir kúıshi, manaǵy men aıtqan — Sáýirbek Karbozov bar. Ol Túrkistan qalasynyń qasynda bir kishkentaı eldi mekende turady. Onyń jasy da jetpistiń beseýine keldi. Jas kezinde jaqsy kúıshi bolatyn. Súgir kúılerin biledi. Sol jigitke meniń bir qolym jetpeı-aq qoıdy. Áne-mine dep júrgenimde ólip qalmasa bolǵany.
- 2007 jyly Astanada ótken Súgirdiń 125 jyldyǵyna qatysyp, kúı tarttyńyz ǵoı deımin. Qalaı ótti, kóńilińizden shyqty ma?
- Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy opera-balet teatrynda toılaǵanbyz. Men Súgirdiń «Aqqý» kúıin tarttym. Sonda sahnaǵa shyqqan jıyrmadan astam kúıshi óner kórsetti. Solardyń tórt-beseýi ǵana Súgirdiń shyǵarmalaryn oryndady. Bas­qalary ózderiniń burynnan oryndap júrgen kúılerin tartyp, jónine ketti.
Oý, arnaıy Súgirdiń toıyna shaqyryl­ǵan soń, eń bolmasa keıipkerdiń bir kúıin oryndaý kerek qoı.
- Endi bıyl mundaı kemshilikterdi qaı­talamaǵan jón deısiz ǵoı?
- Súgirdiń beınesi bar keýdege taǵatyn znachoktar ma, álde medal ma, sondaı-aq Súgirdiń beınesi bar gramotalar daıyndaý kerek sııaqty. Jas «sýdyrahmet» kúıshi­lerdi qoıa turyp, jasy úlken, Súgirdiń kózin kórgen oryndaýshylardy aldymen sahnaǵa shyǵarý kerek. Solardyń oryn­daýshylyǵyn jazyp alyp qalý kerek sııaq­ty. Endi bes-on jyldan keıin, kim bar, kim joq?!
Qazir Súgirdiń shyǵarmalaryn Qur­man­ǵazy atyndaǵy akademııalyq ult-aspaptar orkestriniń, Nurǵısa Tilendıev atyndaǵy etnografııalyq, «Otyryr sazy» folklorly orkestriniń baǵdarlama­la­rynda oryndalyp júr. Astana men Al­maty konservatorııasynyń oqý baǵdarla­malarynda Súgir kúıleri egjeı-tegjeıli zerttelip, oqytylýda. Sımfonııalyq or­kestrmen «Aqqýdy», «Bozingendi», «Tel­qońyrdy», «Yńǵaıtókti» oryndap júr­genin aragidik qulaǵymyz estip qalatyny bar. Jalpy, Súgir shyǵarmalary Qazaq mádenıetiniń árbir salasynda jıi qolda­nyp júr. Teledıdarda, Radıoda, «Qazaq­fılm» týyndylarynda paıdalany­la­dy.
Súgirdiń ataǵy men shyǵarmalary qun­dylyǵy jaǵynan, Qurmanǵazy men Tát­timbet, Qazanǵap pen Dınanyń deńgeıine kóterildi desem, artyq bolmas.
Egemendi el boldyq. Keshegi Keńes óki­metiniń kezinde qýdalaýǵa ushyraǵan Súgir sııaqty daryndy, ónerli tulǵalar­dyń toı­yn laıyqty qarsy ala almasaq, bizge jas urpaqtyń aldynda syn emes pe?!
- Áńgimeńizge raqmet!

---

Suhbattasqan
Tóreǵalı TÁShENOV