Bıyl halyq kompozıtory, shertpe kúıdiń sheberi Súgir Áliulynyń týǵanyna 130 jyl tolady. Biz osy mereıli dataǵa oraı Súgir muralarynyń janashyry, óner zertteýshi, zeınetker jýrnalıst Jaýlybaı Imanálıevpen suhbattasqan edik.
- Jáýke, siz ataqty Súgirdi óz kózińizben kóre aldyńyz ba?
- Men 1954-55 jyldary Sozaq eldi mekeninde Súgirdiń qyzy — Ulbalamen bir synypta oqyǵan jaıym bar. Ol kezde aǵam — Tólebaı Tasbolatov aýdandyq partııa komıtetinde aımaqtyq hatshy (zonalnyı sekretar) bolyp qyzmet etetin.
Aǵalarymyz Súgirdiń kim ekenin, árıne, bilgen bolar. Al biz bala boldyq, shala boldyq, Súgirdiń ol kezde qadirin bilip úlgermegen edik. Keıin Tólebaı aǵam qyzmetine baılanysty aýdan ortalyǵy — Sholaqqorǵanǵa kóship keldi.
1958 jyly onynshy synypta oqyp júrgen kezim. Qyrkúıek aıynyń aıaǵyna taman, mektep oqýshylaryn avtobýspen maqta terimine alyp ketti. Ol kezde maqta teriminiń naýqanyna úlken-kishi azamattardyń bári túgel qatysatyn. Meni aýdandyq mádenıet úıiniń basshylary arnaıy ótinish jasap, bul jumystan bosatyp alyp qaldy. Ondaǵy sebep — meniń dombyra tartatyn ónerim edi. Aýdandyq mádenıet úıiniń uıymdastyrýymen ánshi-kúıshi, bıshi, jyrshylardy jınap, eki aı aýdannyń barlyq sharýashylyqtaryn aralap júrip, konert qoıǵanymyz esimnen ketpeıdi.
Meniń tartatynym — dombyra, sosyn mondolın. Ánshilerdi mondolınmen súıemeldeımin. Qurmanǵazynyń «Balbyraýyn» kúıin, sonan soń Dáýletkereıdiń «Qudashasyn» dombyrada jeke oryndaıtynym bar.
Qazan aıynyń ortasynda Sozaq sovhozyna bardyq. Sozaqtyń shetinde Kalının atyndaǵy bólimsheniń shaǵyn mádenıet úıinde konert qoıatyn boldyq. Dalada, mádenıet úıiniń aldynda óńkeı ónerpazdar shúıirkelesip, áńgimelesip turǵanbyz.
Basynda aq qalpaǵy bar bir kishkentaı shal kelip bizben amandasty.
- Iá, balalarym, aýylǵa kelip qalypsyńdar ǵoı, — dep bárimizben amandasty da, jónine ketti. Kórkemdik jetekshimiz — Amanbaı Ámireev degen aǵamyz: «Jańaǵy qarııany tanısyńdar ma?» dedi. Biz árıne, tanymaımyz. «Bul Almatydaǵy ataqty qylqobyzshy — Jappas Qalambaevtyń jaqyn aǵasy ári ustazy» demesi barma. «Aty-jóni kim?» deımiz. «Súgir degen kúıshi shal. Bul qarııanyń bilmeıtin kúıi joq» dedi.
Basqany qaıdam, meniń ishim qylp ete qaldy.
- Áı solaqaı inim, sen endi saspaı, oryndaıtyn kúılerińde shıraqtaý bolýǵa tyrys, — dedi Amanbaı aǵamyz, maǵan qarap.
Bir kezde kóztanys — Sáýirbek Qarbazov degen osy Sozaqtyń jigiti kelip, bizben amandasa berdi. Ózi bizden úsh-tórt synyp joǵary oqıtyn, dombyrashy atanyp júrgen osy aýyldyń belgili jigiti. Sereıip ósip, uzyn sarynyń ózi bolǵan.
- Jańaǵy kelip, amandasyp ketken shal — Súgir degen ataqty kúıshi. Ol da sen sııaqty solaqaı. Bas-aıaǵyn túgel, durys biletin kúılerińnen tart, — dedi.
Ishimnen: — Qap, bále boldy-aý, — dep turmyn.
Meniń senetinim mondolın. Bátıma degen ánshi qyzymyzdy súıemeldep sahanaǵa qaıta-qaıta shyǵatynym bar. Ol jaqsy ánshi. Mondolındi bulbuldaı saıratatyn kezim.
Konertimiz bastaldy. Kezegim kelip, dombyramdy ustap, sahanaǵa shyqtym.
- O — o, solaqaı shyqty, — dep kópshilik «gý-ý» etip baryp basyldy. Eń aldyńǵy qatarda Súgir qarııa, onyń qasynda eki ezýi eki qulaǵyna jetip Sáýirbek otyr.
Aldymen Dáýletkereıdiń «Qudasha» kúıin oryndadym. Kúıdi aman-esen súrinbeı aıaǵyna jetkizgen sııaqtymyn. Jurt gýildetip qol soǵyp, birazǵa deıin basylmaı turdy.
Ekinshi kezekte Qurmanǵazynyń «Balbyraýyn» kúıin oryndadym. Kúı aıaqtalǵan sátte, shaǵyn mádenıet úıiniń tóbesin tóńkerip jibere jazdap, qol soqpasy bar ma. Konertimiz aıaqtalyp, syrtqa shyqtyq. Sáýirbek kelip, meniń arqamnan qaǵyp: — Óı inim, jaraısyń, jaqsy oryndaıtyn bolypsyń ǵoı. Súgir qarııanyń ne aıtqanyn aıtaıyn ba? — dedi.
Jigitter men qyzdar: — Iá, aıt-aıt, — dep qaldy.
«Basqalaryn qaıdam, ana solaqaıdan qorqam. Sodan túbinde birdeme shyǵady» dedi ǵoı dep, meniń arqamnan qaıta-qaıta qaǵyp qoıady.
Kim biledi? Súgir aqsaqaldyń da aýzyna Qudaı saldy ma eken. Keıin ýnıversıtet bitirip kelip, oblystyq gazette qyzmet etip júrip, sol qarııanyń artynda qalǵan kúılerin jınadym. Kúni búginge deıin Súgir kúıiniń oryndaýshylaryn nasıhattap kelemin.
- Súgirdiń jalǵyz dana sýreti saqtalǵan. Ony da birinshi taýyp jarııalaǵan siz kórinesiz…
- Súgir Sozaq aýylynda 1961 jyly aqpan aıynda seksennen asyp qaıtys bolǵan. Buryn birde-bir sýreti saqtalmaǵan dep keldik. Sóıtsek, jalǵyz danasy saqtalǵan eken. Ony men 1971 jyly Súgirdiń úlken qyzy Ulbalanyń úıinen taptym. Ol úıge meni Ómirzaqtyń eki balasy Sabyr men Ábil ertip bardy. Sýretti tabýyma sol ekeýi qol ushyn berdi. Ony kim túsirgeni belgisiz. Súkeń ádette sýretke túsýdi qalamaıtyn kisi eken. Dindarlyǵy da sebep bolýy múmkin. Sýretshi, sirá, Súkeńe bildirtpeı, kúı tartyp otyrǵanda túsirgen-aý. Osydan basqa Súkeńniń eshqandaı sýreti qalmaǵan. Bul sýret sol kezde ózim qyzmet isteıtin «Ońtústik Qazaqstan» gazetine «Súgirdiń sýreti tabyldy» dep 1971 jyly 30 jeltoqsan kúni jarııalandy.
- 1975 jyly «Jazýshy» baspasynan «Qarataý shertpeleri» degen kúıler jınaǵyn shyǵarypsyz. Jýrnalıst mamandyǵyn almaǵanda, kúıshi bolar ma edińiz?
- Meniń eki ókinishim bar. Birinshisi — Súgirdiń oryndaýshylyǵyn óz kózimmen kórip, tyńdaı almaǵanym. Ekinshisi — Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty konservatorııasynda oqymaǵanym. Áke jolyn qýyp, jýrnalıst mamandyǵyn aldym. Túzde júrsem — jýrnalıstpin, úıge kelsem kúıshimin. Esil-dertim kúıshiler men jyraýlar.
- Qansha degenmen kónekóz kúıshilerdi kóp kórdińiz, qazirgi kúı oryndaýshylarǵa kóńilińiz tola ma?
- Osy jetpiske kelgen shaǵymda, ańǵarǵanym; qazirgi jas oryndaýshylarda salıqaly minez joq. Bári zýyldaq, syldyr. Birin-biri aınytpaı qaıtalaıdy. Osyǵan qaraǵanda «notamen saýattanýdyń paıdasy men zııany birdeı me, qalaı ózi?» dep qalamyn keıde.
Oý, keshegi Dına Nurpeıisovanyń, Ábiken Qasenovtiń oryndaýshylyq minezderi, úlgileri sııaqty nege bola almaı-aq júr? Tipti tórt-aq klass bilimi bar — Tólegen Mombekovtiń oryndaýshylyǵyna jete almaı qor bolyp júrmiz.
Súgir men Mafrýzanyń kúı saıysyndaı ónerler qaıda qalǵan. Teledıdardan kórsetilip júrgen dańǵaza, jalǵan, kúı saıysyn jasap, eldi jas bala sııaqty aldaımyz kelip, aldaımyz. Eń sońynda, «Adaı» kúıimen nemese «Saryarqany» qosylyp tartyp, kúı saıysyn bitiredi.
Shynaıy aıtys, shynaıy saıysty bir kóre alsaq, shirkin! Kimdi-kim qansha ret súrindiredi. Qandaı órnegimen, qandaı boıaýymen? Sóıtip, birine jeńilis, birine shynaıy jeńis berip, marapattaýǵa bolmas pa?!
Ótirik, jattandy, daıyndalǵan saıyspen kúıshilerdiń bedeli artpaıdy, qaıta ábúıirden jurdaı bolyp shyǵady. Óıtkeni olar ótirik tartysyp otyr. Ne súrinbeıdi, ne jańylmaıdy. Bárin bilip otyrǵan avtomat ásheıin. Artyq aıtsam, kúıshi baýyrlarymnan keshirim suraımyn.
- Qazir Súgirdiń kózin kórgen kúıshiler qaldy ma?
- Joqtyń qasy. Tek Kentaý qalasynda turatyn, jasy seksennen asqan kúıshi — Samar Súıindikuly bar. Ol Súgirdi kórgen, kúılerin tyńdaǵan. Ózi jan-jaqty kúıshi. Kezinde Samardyń ákesimen Súgir jaqsy aralasyp, syılasyp ótken ómirden. Súıindik te kúıshi eken, jasy Súgirden úlken bolypty.
Jańaarqada turatyn jasy jetpistiń beseýine kelip qalǵan kúıshi — Fazyl Tutqabekov bar. Ol Ábikenniń «Qońyryn», Táttimbettiń «Kókeıkesti», «Saryjaılaý», «Bylqyldaq», «Sylqyldaq» kúılerin, Súgirdiń «Kertolǵaýyn» tamasha oryndaıdy.
Súgirdiń kózin kórgen, oryndaýshylyǵyn ábden tyńdap ósken taǵy bir kúıshi, manaǵy men aıtqan — Sáýirbek Karbozov bar. Ol Túrkistan qalasynyń qasynda bir kishkentaı eldi mekende turady. Onyń jasy da jetpistiń beseýine keldi. Jas kezinde jaqsy kúıshi bolatyn. Súgir kúılerin biledi. Sol jigitke meniń bir qolym jetpeı-aq qoıdy. Áne-mine dep júrgenimde ólip qalmasa bolǵany.
- 2007 jyly Astanada ótken Súgirdiń 125 jyldyǵyna qatysyp, kúı tarttyńyz ǵoı deımin. Qalaı ótti, kóńilińizden shyqty ma?
- Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy opera-balet teatrynda toılaǵanbyz. Men Súgirdiń «Aqqý» kúıin tarttym. Sonda sahnaǵa shyqqan jıyrmadan astam kúıshi óner kórsetti. Solardyń tórt-beseýi ǵana Súgirdiń shyǵarmalaryn oryndady. Basqalary ózderiniń burynnan oryndap júrgen kúılerin tartyp, jónine ketti.
Oý, arnaıy Súgirdiń toıyna shaqyrylǵan soń, eń bolmasa keıipkerdiń bir kúıin oryndaý kerek qoı.
- Endi bıyl mundaı kemshilikterdi qaıtalamaǵan jón deısiz ǵoı?
- Súgirdiń beınesi bar keýdege taǵatyn znachoktar ma, álde medal ma, sondaı-aq Súgirdiń beınesi bar gramotalar daıyndaý kerek sııaqty. Jas «sýdyrahmet» kúıshilerdi qoıa turyp, jasy úlken, Súgirdiń kózin kórgen oryndaýshylardy aldymen sahnaǵa shyǵarý kerek. Solardyń oryndaýshylyǵyn jazyp alyp qalý kerek sııaqty. Endi bes-on jyldan keıin, kim bar, kim joq?!
Qazir Súgirdiń shyǵarmalaryn Qurmanǵazy atyndaǵy akademııalyq ult-aspaptar orkestriniń, Nurǵısa Tilendıev atyndaǵy etnografııalyq, «Otyryr sazy» folklorly orkestriniń baǵdarlamalarynda oryndalyp júr. Astana men Almaty konservatorııasynyń oqý baǵdarlamalarynda Súgir kúıleri egjeı-tegjeıli zerttelip, oqytylýda. Sımfonııalyq orkestrmen «Aqqýdy», «Bozingendi», «Telqońyrdy», «Yńǵaıtókti» oryndap júrgenin aragidik qulaǵymyz estip qalatyny bar. Jalpy, Súgir shyǵarmalary Qazaq mádenıetiniń árbir salasynda jıi qoldanyp júr. Teledıdarda, Radıoda, «Qazaqfılm» týyndylarynda paıdalanylady.
Súgirdiń ataǵy men shyǵarmalary qundylyǵy jaǵynan, Qurmanǵazy men Táttimbet, Qazanǵap pen Dınanyń deńgeıine kóterildi desem, artyq bolmas.
Egemendi el boldyq. Keshegi Keńes ókimetiniń kezinde qýdalaýǵa ushyraǵan Súgir sııaqty daryndy, ónerli tulǵalardyń toıyn laıyqty qarsy ala almasaq, bizge jas urpaqtyń aldynda syn emes pe?!
- Áńgimeńizge raqmet!
Aǵalarymyz Súgirdiń kim ekenin, árıne, bilgen bolar. Al biz bala boldyq, shala boldyq, Súgirdiń ol kezde qadirin bilip úlgermegen edik. Keıin Tólebaı aǵam qyzmetine baılanysty aýdan ortalyǵy — Sholaqqorǵanǵa kóship keldi.
1958 jyly onynshy synypta oqyp júrgen kezim. Qyrkúıek aıynyń aıaǵyna taman, mektep oqýshylaryn avtobýspen maqta terimine alyp ketti. Ol kezde maqta teriminiń naýqanyna úlken-kishi azamattardyń bári túgel qatysatyn. Meni aýdandyq mádenıet úıiniń basshylary arnaıy ótinish jasap, bul jumystan bosatyp alyp qaldy. Ondaǵy sebep — meniń dombyra tartatyn ónerim edi. Aýdandyq mádenıet úıiniń uıymdastyrýymen ánshi-kúıshi, bıshi, jyrshylardy jınap, eki aı aýdannyń barlyq sharýashylyqtaryn aralap júrip, konert qoıǵanymyz esimnen ketpeıdi.
Meniń tartatynym — dombyra, sosyn mondolın. Ánshilerdi mondolınmen súıemeldeımin. Qurmanǵazynyń «Balbyraýyn» kúıin, sonan soń Dáýletkereıdiń «Qudashasyn» dombyrada jeke oryndaıtynym bar.
Qazan aıynyń ortasynda Sozaq sovhozyna bardyq. Sozaqtyń shetinde Kalının atyndaǵy bólimsheniń shaǵyn mádenıet úıinde konert qoıatyn boldyq. Dalada, mádenıet úıiniń aldynda óńkeı ónerpazdar shúıirkelesip, áńgimelesip turǵanbyz.
Basynda aq qalpaǵy bar bir kishkentaı shal kelip bizben amandasty.
- Iá, balalarym, aýylǵa kelip qalypsyńdar ǵoı, — dep bárimizben amandasty da, jónine ketti. Kórkemdik jetekshimiz — Amanbaı Ámireev degen aǵamyz: «Jańaǵy qarııany tanısyńdar ma?» dedi. Biz árıne, tanymaımyz. «Bul Almatydaǵy ataqty qylqobyzshy — Jappas Qalambaevtyń jaqyn aǵasy ári ustazy» demesi barma. «Aty-jóni kim?» deımiz. «Súgir degen kúıshi shal. Bul qarııanyń bilmeıtin kúıi joq» dedi.
Basqany qaıdam, meniń ishim qylp ete qaldy.
- Áı solaqaı inim, sen endi saspaı, oryndaıtyn kúılerińde shıraqtaý bolýǵa tyrys, — dedi Amanbaı aǵamyz, maǵan qarap.
Bir kezde kóztanys — Sáýirbek Qarbazov degen osy Sozaqtyń jigiti kelip, bizben amandasa berdi. Ózi bizden úsh-tórt synyp joǵary oqıtyn, dombyrashy atanyp júrgen osy aýyldyń belgili jigiti. Sereıip ósip, uzyn sarynyń ózi bolǵan.
- Jańaǵy kelip, amandasyp ketken shal — Súgir degen ataqty kúıshi. Ol da sen sııaqty solaqaı. Bas-aıaǵyn túgel, durys biletin kúılerińnen tart, — dedi.
Ishimnen: — Qap, bále boldy-aý, — dep turmyn.
Meniń senetinim mondolın. Bátıma degen ánshi qyzymyzdy súıemeldep sahanaǵa qaıta-qaıta shyǵatynym bar. Ol jaqsy ánshi. Mondolındi bulbuldaı saıratatyn kezim.
Konertimiz bastaldy. Kezegim kelip, dombyramdy ustap, sahanaǵa shyqtym.
- O — o, solaqaı shyqty, — dep kópshilik «gý-ý» etip baryp basyldy. Eń aldyńǵy qatarda Súgir qarııa, onyń qasynda eki ezýi eki qulaǵyna jetip Sáýirbek otyr.
Aldymen Dáýletkereıdiń «Qudasha» kúıin oryndadym. Kúıdi aman-esen súrinbeı aıaǵyna jetkizgen sııaqtymyn. Jurt gýildetip qol soǵyp, birazǵa deıin basylmaı turdy.
Ekinshi kezekte Qurmanǵazynyń «Balbyraýyn» kúıin oryndadym. Kúı aıaqtalǵan sátte, shaǵyn mádenıet úıiniń tóbesin tóńkerip jibere jazdap, qol soqpasy bar ma. Konertimiz aıaqtalyp, syrtqa shyqtyq. Sáýirbek kelip, meniń arqamnan qaǵyp: — Óı inim, jaraısyń, jaqsy oryndaıtyn bolypsyń ǵoı. Súgir qarııanyń ne aıtqanyn aıtaıyn ba? — dedi.
Jigitter men qyzdar: — Iá, aıt-aıt, — dep qaldy.
«Basqalaryn qaıdam, ana solaqaıdan qorqam. Sodan túbinde birdeme shyǵady» dedi ǵoı dep, meniń arqamnan qaıta-qaıta qaǵyp qoıady.
Kim biledi? Súgir aqsaqaldyń da aýzyna Qudaı saldy ma eken. Keıin ýnıversıtet bitirip kelip, oblystyq gazette qyzmet etip júrip, sol qarııanyń artynda qalǵan kúılerin jınadym. Kúni búginge deıin Súgir kúıiniń oryndaýshylaryn nasıhattap kelemin.
- Súgirdiń jalǵyz dana sýreti saqtalǵan. Ony da birinshi taýyp jarııalaǵan siz kórinesiz…
- Súgir Sozaq aýylynda 1961 jyly aqpan aıynda seksennen asyp qaıtys bolǵan. Buryn birde-bir sýreti saqtalmaǵan dep keldik. Sóıtsek, jalǵyz danasy saqtalǵan eken. Ony men 1971 jyly Súgirdiń úlken qyzy Ulbalanyń úıinen taptym. Ol úıge meni Ómirzaqtyń eki balasy Sabyr men Ábil ertip bardy. Sýretti tabýyma sol ekeýi qol ushyn berdi. Ony kim túsirgeni belgisiz. Súkeń ádette sýretke túsýdi qalamaıtyn kisi eken. Dindarlyǵy da sebep bolýy múmkin. Sýretshi, sirá, Súkeńe bildirtpeı, kúı tartyp otyrǵanda túsirgen-aý. Osydan basqa Súkeńniń eshqandaı sýreti qalmaǵan. Bul sýret sol kezde ózim qyzmet isteıtin «Ońtústik Qazaqstan» gazetine «Súgirdiń sýreti tabyldy» dep 1971 jyly 30 jeltoqsan kúni jarııalandy.
- 1975 jyly «Jazýshy» baspasynan «Qarataý shertpeleri» degen kúıler jınaǵyn shyǵarypsyz. Jýrnalıst mamandyǵyn almaǵanda, kúıshi bolar ma edińiz?
- Meniń eki ókinishim bar. Birinshisi — Súgirdiń oryndaýshylyǵyn óz kózimmen kórip, tyńdaı almaǵanym. Ekinshisi — Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty konservatorııasynda oqymaǵanym. Áke jolyn qýyp, jýrnalıst mamandyǵyn aldym. Túzde júrsem — jýrnalıstpin, úıge kelsem kúıshimin. Esil-dertim kúıshiler men jyraýlar.
- Qansha degenmen kónekóz kúıshilerdi kóp kórdińiz, qazirgi kúı oryndaýshylarǵa kóńilińiz tola ma?
- Osy jetpiske kelgen shaǵymda, ańǵarǵanym; qazirgi jas oryndaýshylarda salıqaly minez joq. Bári zýyldaq, syldyr. Birin-biri aınytpaı qaıtalaıdy. Osyǵan qaraǵanda «notamen saýattanýdyń paıdasy men zııany birdeı me, qalaı ózi?» dep qalamyn keıde.
Oý, keshegi Dına Nurpeıisovanyń, Ábiken Qasenovtiń oryndaýshylyq minezderi, úlgileri sııaqty nege bola almaı-aq júr? Tipti tórt-aq klass bilimi bar — Tólegen Mombekovtiń oryndaýshylyǵyna jete almaı qor bolyp júrmiz.
Súgir men Mafrýzanyń kúı saıysyndaı ónerler qaıda qalǵan. Teledıdardan kórsetilip júrgen dańǵaza, jalǵan, kúı saıysyn jasap, eldi jas bala sııaqty aldaımyz kelip, aldaımyz. Eń sońynda, «Adaı» kúıimen nemese «Saryarqany» qosylyp tartyp, kúı saıysyn bitiredi.
Shynaıy aıtys, shynaıy saıysty bir kóre alsaq, shirkin! Kimdi-kim qansha ret súrindiredi. Qandaı órnegimen, qandaı boıaýymen? Sóıtip, birine jeńilis, birine shynaıy jeńis berip, marapattaýǵa bolmas pa?!
Ótirik, jattandy, daıyndalǵan saıyspen kúıshilerdiń bedeli artpaıdy, qaıta ábúıirden jurdaı bolyp shyǵady. Óıtkeni olar ótirik tartysyp otyr. Ne súrinbeıdi, ne jańylmaıdy. Bárin bilip otyrǵan avtomat ásheıin. Artyq aıtsam, kúıshi baýyrlarymnan keshirim suraımyn.
- Qazir Súgirdiń kózin kórgen kúıshiler qaldy ma?
- Joqtyń qasy. Tek Kentaý qalasynda turatyn, jasy seksennen asqan kúıshi — Samar Súıindikuly bar. Ol Súgirdi kórgen, kúılerin tyńdaǵan. Ózi jan-jaqty kúıshi. Kezinde Samardyń ákesimen Súgir jaqsy aralasyp, syılasyp ótken ómirden. Súıindik te kúıshi eken, jasy Súgirden úlken bolypty.
Jańaarqada turatyn jasy jetpistiń beseýine kelip qalǵan kúıshi — Fazyl Tutqabekov bar. Ol Ábikenniń «Qońyryn», Táttimbettiń «Kókeıkesti», «Saryjaılaý», «Bylqyldaq», «Sylqyldaq» kúılerin, Súgirdiń «Kertolǵaýyn» tamasha oryndaıdy.
Súgirdiń kózin kórgen, oryndaýshylyǵyn ábden tyńdap ósken taǵy bir kúıshi, manaǵy men aıtqan — Sáýirbek Karbozov bar. Ol Túrkistan qalasynyń qasynda bir kishkentaı eldi mekende turady. Onyń jasy da jetpistiń beseýine keldi. Jas kezinde jaqsy kúıshi bolatyn. Súgir kúılerin biledi. Sol jigitke meniń bir qolym jetpeı-aq qoıdy. Áne-mine dep júrgenimde ólip qalmasa bolǵany.
- 2007 jyly Astanada ótken Súgirdiń 125 jyldyǵyna qatysyp, kúı tarttyńyz ǵoı deımin. Qalaı ótti, kóńilińizden shyqty ma?
- Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy opera-balet teatrynda toılaǵanbyz. Men Súgirdiń «Aqqý» kúıin tarttym. Sonda sahnaǵa shyqqan jıyrmadan astam kúıshi óner kórsetti. Solardyń tórt-beseýi ǵana Súgirdiń shyǵarmalaryn oryndady. Basqalary ózderiniń burynnan oryndap júrgen kúılerin tartyp, jónine ketti.
Oý, arnaıy Súgirdiń toıyna shaqyrylǵan soń, eń bolmasa keıipkerdiń bir kúıin oryndaý kerek qoı.
- Endi bıyl mundaı kemshilikterdi qaıtalamaǵan jón deısiz ǵoı?
- Súgirdiń beınesi bar keýdege taǵatyn znachoktar ma, álde medal ma, sondaı-aq Súgirdiń beınesi bar gramotalar daıyndaý kerek sııaqty. Jas «sýdyrahmet» kúıshilerdi qoıa turyp, jasy úlken, Súgirdiń kózin kórgen oryndaýshylardy aldymen sahnaǵa shyǵarý kerek. Solardyń oryndaýshylyǵyn jazyp alyp qalý kerek sııaqty. Endi bes-on jyldan keıin, kim bar, kim joq?!
Qazir Súgirdiń shyǵarmalaryn Qurmanǵazy atyndaǵy akademııalyq ult-aspaptar orkestriniń, Nurǵısa Tilendıev atyndaǵy etnografııalyq, «Otyryr sazy» folklorly orkestriniń baǵdarlamalarynda oryndalyp júr. Astana men Almaty konservatorııasynyń oqý baǵdarlamalarynda Súgir kúıleri egjeı-tegjeıli zerttelip, oqytylýda. Sımfonııalyq orkestrmen «Aqqýdy», «Bozingendi», «Telqońyrdy», «Yńǵaıtókti» oryndap júrgenin aragidik qulaǵymyz estip qalatyny bar. Jalpy, Súgir shyǵarmalary Qazaq mádenıetiniń árbir salasynda jıi qoldanyp júr. Teledıdarda, Radıoda, «Qazaqfılm» týyndylarynda paıdalanylady.
Súgirdiń ataǵy men shyǵarmalary qundylyǵy jaǵynan, Qurmanǵazy men Táttimbet, Qazanǵap pen Dınanyń deńgeıine kóterildi desem, artyq bolmas.
Egemendi el boldyq. Keshegi Keńes ókimetiniń kezinde qýdalaýǵa ushyraǵan Súgir sııaqty daryndy, ónerli tulǵalardyń toıyn laıyqty qarsy ala almasaq, bizge jas urpaqtyń aldynda syn emes pe?!
- Áńgimeńizge raqmet!
Suhbattasqan
Tóreǵalı TÁShENOV
