ÁZIMBAI ǴALI: Qalmaqstanda Jeltoqsan oqıǵasy qaıtalanyp keledi

3123

Qalmaqtardyń  óziniń Jeltoqsan kóterilisindeı oqıǵasy bar

Qalmaqstan ultshyldary óz astanasyna  jańa merdy Máskeý taǵaıyndaǵanyna qarsylyq bildirýde. Jańa qalmaq astanasyn Trapeznıkov basqarmaq. Trapeznıkov bóten  adam dep, qalmaq emes dep meńzeıdi. Trapeznıkov Reseı mıssııasyn Donbasta oryndaǵan. Búgingi kúni qalmaqtardyń Qalmaqstanda úlesi 65%.

Qalmaqtar nege Máskeý sheshimine qarsy bas kóterdi?

Qalmaq jýas halyq dep esepteldi. Kezinde jaýgershi halyq bolǵan qalmaqtar, keıin Reseı bodanyna aınalyp, jýası berdi. Keńes dáýirinde qalmaqtardy asharshylyq jasap qyrdy, jalǵan jala jaýyp Sibirge deportaııa jasady. "Hrýev jylymyǵy" kezinde qalmaqtar, sheshender, ıngýshter ,t.b. deportaııany keshken ulttar reabılıtaııadan ótti. Sóıtip olar keshirim alyp, óz quqyqtaryn qalpyna keltirdi dep esepteldi.   Búgingi kúni Reseı men orys halqy ózin biregeı máńgilik ımperııa sezinedi. Sonymen birge Reseıdiń az sandy ulttary tez ósip keledi.  Olar- sheshen, ıngýsh, balqar, qarashaı, qalmaq jáne basqa etnostar kórkeıip keledi. Máselen, sheshender Reseıdiń sýbektisi , ıaǵnı bodany bolsa da, meıilinshe egemendikke jetýde.  Sonymen birge olar Reseı bıýdjetinen qomaqty qarjy alyp tur.

Jyldar Qalmaqtar abs. sany (úles salmaǵy) Orystar abs. sany (úles salmaǵy)
1926 jyly 107,0 (75,8 %) 15,2 (10,7 %)
1939 jyly 107,3 (48,6 %) 100,8 (45,7 %)
1959 jyly 64,9 (35,1 %) 103,3 (55,9 %)
1970 jyly 110,3 (41,1 %) 122,8 (45,8 %)
1979 jyly  122,2 (41,5 %) 125,5 (42,6 %)
1989 jyly 146,3 (45,4 %) 121,5 (37,7 %)
2002 jyly 155,9 (53,3 %) 98,1 (33,6 %)
2010 jyly 162,7 (57,4 %) 85,7 (30,2 %)


1926 - 2010 jyldary   qalmaqtar sany 107,0 myńnan   162,7 myńǵa ósip kóterildi, biraq aldymen olardyń sany qysqarǵan bolatyn: 1926 -  1959 jyldary mólsheri 40 myńǵa. Ujymdastyrý kezeńinde qalmaqta da asharshylyq boldy jáne Uly otan soǵysynda Qalmaqstanda qyrǵyn shaıqastardyń biri Stalıngrad shaıqasyna baılanysty boldy.  Biraq soǵystan keıingi kezde qalmaqtyń jaıy deportaııaǵa baılanysty asa aýyr boldy. 1955 jyldan bastap qalmaqtyń jaǵdaıy ońalyp , sany tez óse bastady. Qalmaqstannyń orystar sany qalmaq azaısa da kóterile berdi. Máselen,  1970 jyly,  110,3 myńǵa deıin kóterildi de, keıinnen qalmaqtar sany odan ary ósti: 2010 jyly-  162,7 myń adamǵa jetti.

Sonymen Qalmaqstandaǵy orystar sany aldymen orys jurtshylyǵyn kóshirip ákelý esebinen ósti :1926- 1939 jyly 15,2 myńnan 100,8 myńǵa deıin. Soǵystan keıin orystar sany taǵy ósti- mólsheri 23%.  Qalmaqtyń tez ósýi , orystardyń kóship ketýine sebep bolǵandaı. 1989 jyldan bastap Qalmaqstanda orystar sany  kóp azaıdy, orystar ishki Reseıge kóshe berdi. Sonymen qalmaqtar sany qatty azaıǵannan keıin qaıtadan qalpyna kelip, tez ósip keledi. Vıkıpedııadaǵy derekterde qalmaqtar sany men úlesi óz respýblıkasynda ósip keledi. Qalmaqtar ana tilinen aıyrylǵan halyqqa uqsaıdy -  ıaǵnı orystandyrý tereń júzege asqan. Biraq olar rýh egemendigin saqtaǵanǵa uqsaıdy, kóptegen býddıstik hramdardy ornatyp, jańǵyrtty.  Sonymen Reseıdiń az sandy ulttarynyń sany men sapasy ósip, olardyń tól respýblıkalary da kúsheıdi.  Bolashaqta osy respýblıkalar men atalǵan ulystar tolyqqandy ultqa aınalyp , olar endi egemendikke umtylýy da yqtımal.

 

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler