Qyrǵyz qaryzynan jerimen qutyldy. Qazaq she?

3116

1950 jyldary Shyńjań-Uıǵyr Avtonomııalyq aýdany (SÝAR) men Tıbetti jutqan Qytaı Úndistanmen aýmaqtyq jáne etno-konfessııalyq qaqtyǵys jaǵdaıynda boldy.

1962 jylǵy qysqa shekaralyq soǵysty QHR jeńdi. Osydan keıin, «jaýymnyń jaýy - meniń dosym» degen qaǵıdatqa sáıkes, Islamabad Qytaıdyń qarý-jaraq pen áskerı tehnıkasyn birden jiberetin Pekınniń basty strategııalyq odaqtasy boldy («Úndistanǵa qarýly»). Ras, bul Pákistanǵa kómektespedi, ol 1971 jyly jeltoqsanda Úndistanmen bolǵan soǵysta qatty jeńiliske ushyrady, nátıjesinde eldiń Bangladesh Respýblıkasy bolǵan shyǵys bóligi keıinge qaldyryldy.

60-jyldardyń aıaǵynda, Pekınniń batys shekarasy Jalańashkól kólindegi janjalǵa deıin KSRO-men bolǵan qarama-qaıshylyqtyń taǵy bir baǵyty boldy («Qytaı Germanııaǵa Sovet gaz kranyn túsirýge qalaı kómektesti»), alaıda Daman aralyna qaraǵanda áldeqaıda az boldy.
80-shi jyldary QHR Aýǵanstandaǵy keńeske qarsy koalıııanyń mańyzdy múshesi boldy. OKSV áskerleriniń keminde jartysy dál qytaı qarýymen óltirilgen («Sovet aýǵanynyń amerıkandyqtardan qandaı aıyrmashylyǵy bar»). Árıne, ol kezde Pekınniń Islamabadpen yntymaqtastyǵy odan ári nyǵaıtyldy.

Terrorızmge degen tar kózqaras

KSRO-nyń ydyraýymen aımaqtaǵy jaǵdaı aıtarlyqtaı ózgerdi. QHR-da ekonomıkalyq reformalar qarqyndy júrdi, bul taýardy tez arada bastaýǵa, sonymen birge Ortalyq Azııa elderindegi demografııalyq ekspansııaǵa múmkindik berdi. Sonymen qatar, Pekın ulttyq dástúrge sáıkes barlyq úsh jańa shekaralas elderge aýmaqtyq talap-aryz berdi. Shanhaı Yntymaqtastyq Uıymy (ShYU) olardy sheshýge arnaldy. Shekara máseleleri tutastaı sheshildi (árıne, Qytaıdyń paıdasyna), sodan keıin ShYU QHR-ny aımaqqa odan ári enýdiń tıimdi quralyna aınaldyrdy («Qytaıdyń keńeıýine járdemdesý uıymy»).

Úrimshide qurylǵan koalıııa batystyń Úndistandy qorshaýyn aıaqtaıdy

Qytaıdyń ózinde, 90-shy jyldardyń ortasynda ShUAA táýelsizdigin jaqtaıtyn Shyǵys Túrkistan Islam qozǵalysy (IEDT) paıda boldy. Tańqalarlyǵy, strategııalyq josparda bul aspanasty eline paıdaly boldy. Pekın terrorızmmen kúresý syltaýymen eldegi kez-kelgen oppozıııany basyp-janshýǵa jáne onyń artynda turǵan memleketter men uıymdardy tuqyrtyp alatyn múmkindik ekenin tez túsindi.

Sonymen qatar, Qytaı sýnnıttik ıslam radıkalızminiń naqty uıymdastyrýshylary men demeýshileri bolyp tabylatyn barlyq memlekettermen jaqsy qarym-qatynasta boldy: Pákistan, Túrkııa jáne arab memleketteri, ásirese  - Saýd Arabııasy Beıjińmen jaqyn qarym-qatynasta. Osyǵan baılanysty, atap aıtsaq, Beıjiń Sırııadaǵy azamattyq soǵysqa qatysty beıtarap pozıııa ustandy. Terrorızmniń demeýshilerimen dostyq qarym-qatynas Qytaıǵa lańkestik qaýiptiń deńgeıin edáýir tómendetip, olar terrorızmdi  kúndelikti tájirıbeden góri saıası uranǵa aınaldyrdy.

Pekın ıslamısterdi kúshpen basyp alýdy jáne óte shuǵyl túrde  ShUAR-ny «qytaılandyrýdy», ıaǵnı onda hanzýlardyń eń kóp sanyn qonystandyrýda jáne osy aımaqqa kóp sýbsıdııa bólýde.  Uıǵyr terrorızminiń aýqymy onsha úlken emes, biraq Pekın ony tolyǵymen basa almady. Aqylǵa qonymdy boljamdar bar: bılik Shyǵys Túrkistannyń áreketterine qatty alańdaıdy, óıtkeni olardyń áreketinde ıslamdyq ekstremızm emes, etnıkalyq separatızm basym. "Shyǵys Túrkistannyń" ıslamdyq quramy osy qurylymnyń jolyn kesýdi zańdastyrý úshin ádeıi alynǵan.

Alaıda onyń qanshalyqty kúshti jáne táýelsiz ekenin túsiný qıyn. "ShT" jaýyngerleriniń sany, tipti, 500 adamǵa jetpeıtin sııaqty. Bul qozǵalys ShUAR-dy QHR-dan bólýdiń naqty qaýpin týdyrmaıdy (kem degende uıǵyrlardyń qytaılyqtarmen salystyrǵanda sany az bolǵandyqtan), biraq bul Pekınge óziniń batysyndaǵy áreketterdi kúsheıtýge tamasha syltaý.

Pamır men Úndistanǵa baratyn jol

HHI ǵasyrda Beıjiń úshin batystyń, sonymen qatar irgeles Ortalyq jáne Ońtústik Azııanyń mańyzy kúrt ósti. QHR Afrıka, Taıaý Shyǵys jáne Ortalyq Azııadan shıkizat jetkizilimine kóbirek táýeldi. Ekinshi jaǵynan, Qytaıdyń batys bóliginde basty geosaıası jáne qazirgi ýaqytta Pekınniń «Jańa Jibek joly» ıdeologııalyq jobasy bastalyp, sodan keıin «Bir beldeý, bir jol»  dep ataldy. Onyń eń mańyzdy bóligi Pákistan boldy.

Gvadar sý porty QHR qoldaýymen salyndy jáne 2013 jyldyń aqpan aıynan bastap qytaılyq  kompanııa basqarady. Pákistannyń Belýjıstan provınııasynyń bıligi Pekınmen jaǵalaý aımaǵynda ekonomıkalyq aımaq qurý úshin 9,23 sharshy shaqyrym aýmaqty usyný týraly kelisimge qol qoıdy. Óz kezeginde Islamabad port pen ekonomıkalyq aımaqtyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin 10 myńnan 25 myńǵa deıin er adamdy tartýǵa mindetteme aldy. Gýadardan soltústik-shyǵysqa qaraı Qytaımen shekaralas kólik dálizi salynýda. Bul baǵyt "Bir jol -bir beldeýdiń" mańyzdy quramdas bóligi bolýy kerek, óıtkeni bul Taıaý Shyǵystan jáne Afrıkadan taýarlardy jetkizý ýaqytyn qysqartýǵa jáne bolashaqta Qytaı taýarlaryn tasymaldaýǵa múmkindik beredi.

Bul tek taza ekonomıkalyq paıda ǵana emes, sonymen qatar halyqaralyq jaǵdaıdyń kúrdelenýimen jáne AQSh-tyń Malakka buǵazy men Ońtústik Qytaı teńizin jabýymen Qytaıǵa ketetin syrtqy baılanystardyń turaqtylyǵynyń artýyna sebep bolady. Sonymen qatar, Gvadar PLA Navy-niń mańyzdy bazasyna aınalýda. Bir ýaqytta kez-kelgen klastaǵy tórt súńgýir qaıyq pen segiz jer ústi kemesin ornalastyrýǵa bolady. Jaqyn arada Gvadardy Qytaıdyń ekinshi sheteldik bazasy retinde resmı tirkeýden ótedi (birinshisi Djıbýtıde qurylǵan).

Batpaqqa batyrǵan qaryz

Osy azamattyq-áskerı  qurylystyń nátıjesinde Pákistannyń syrtqy qaryzdary sonshalyqty artyp, Islamabad ol qaryzdy tóleý múmkindigin joǵaltty jáne shuǵyl kómek alý úshin halyqaralyq bankke júgindi. Qaryzdardyń kóbi Qytaıdan alynǵan, Qytaı óziniń eń mańyzdy strategııalyq odaqtasy úshin de eshteńe keshirmeıdi, ony odan ári qulatady. Bul Pekınniń ádisi. Eshqashan eshkimge jeńildik bolmaıdy!

Qyrǵyzstannyń Qytaıǵa qaryzǵa táýeldiligi qýatty ishki saıası faktorǵa aınalady

Pákistannan keıin  Bangladeshtegi Chıttangong Qytaı kemeleri úshin  eń úlken port deýge bolady. Shrı-Lankada qytaılar Gambantota portyn saldy, al Shrı-Lanka qurylysqa aqsha tóleı almady jáne port pen onyń aınalasyndaǵy 15 myń akr (60,7 sharshy shaqyrym) jerdi 99 jylǵa nesıe berýshige berdi, qazir ony QHR kommerııalyq jáne áskerı maqsattarda da paıdalana  alady.
Qytaı Maldıv araldaryn da belsendi satyp alyp, sol jerge ınfraqurylym salýda, osylaısha Úndistandy araldardan yǵystyryp shyǵarýda.

Ortalyq Azııada da osyǵan uqsas jaǵdaı qalyptasýda - bul aımaqtyń elderi Pekınge kezindegi jibek saýdasy sekildi qaryzǵa ıe jáne ony mıneraldy resýrstarmen, kásiporyndarmen jáne keıbir jaǵdaılarda jermen tóleýge májbúr.

Qytaı kúshi men aqshany Túrikmenstannan Shyńjanǵa deıingi gaz qubyryn salýǵa jumsady. Ashhabad osy qubyr arqyly Qytaıǵa ketip jatqan otynǵa tóleıdi. Iaǵnı, is júzinde Túrkimenstan jobadan eshteńe alǵan joq. Nátıjesinde kómirsýtekterge baı el qıyn ekonomıkalyq daǵdarysqa jáne  áleýmettik daǵdarysqa aınalǵan qıyn ekonomıkalyq jaǵdaıǵa tap boldy. Beıjińmen odaqtasý órkendeýdiń ornyna Túrkimenstandy ydyratýǵa ákeldi. Sol sebepti Ashhabad gazdyń bir bóligin Reseılik "Gazpromǵa" satýǵa tyrysady.

Tájikstanda qytaılyq kompanııalar jylý elektr stanııalary men joldardyń qurylysyna aqsha salý arqyly birneshe altyn ken oryndaryn ıgerý quqyǵyn aldy,  eki jaq teń kommerııalyq kelisimshart jasaǵanymen bul qytaılar úshináldeqaıda qolaıly boldy. Tájikstannyń Qytaıǵa jalpy qaryzy bir jarym mıllıard dollarǵa jetedi - bul álsiz ekonomıka úshin úlken soma, eldiń JIÓ shamamen 28 mıllıard dollarǵa baǵalanady. Dýshanbeniń Qytaıǵa qaryzyn terrıtorııamen tólegeni týraly aıǵaqtar bar, biz shamamen keminde myń sharshy shaqyrym týraly aıtyp otyrmyz. Sonymen qatar, Tájikstanda iske asyrylǵan jáne asyrylatyn  barlyq ekonomıkalyq jobalardy Qytaıdan kelgen kompanııalar ózderiniń jumys kúshin tarta otyryp júzege asyrady ári qarjysyn tóleıdi.

Qyrǵyzstan úshin ekonomıkalyq qaryz ben Qytaıǵa táýeldilik óte aýyr jaǵdaıǵa jetkizdi. Ol qazirdiń ózinde qýatty ishki saıası faktorǵa aınalýda.
Pekınniń aımaqtaǵy ekonomıkalyq yqpaly áskerı-saıası yqpalǵa aınalýy tabıǵı nárse.

Úndistanǵa qarsy odaq
2016 jyldyń tamyz aıynyń basynda Qytaı, Tájikstan, Pákistan jáne Aýǵanstan terrorızmge qarsy kúresti kúsheıtý jáne aımaqtaǵy turaqtylyqty nyǵaıtý úshin koalıııa qurǵanyn málimdedi. Bul sheshim ShUAA astanasy - Úrimshide tórt memlekettiń qarýly kúshteri shtab bastyqtarynyń kezdesýi nátıjesinde qabyldandy. Terrorızmmen kúresý úshin birlesken oqý men aqparat almasýdyń tórtjaqty mehanızmin qurý josparlanýda. Sodan beri jyl saıyn kem degende tórt eldiń bas qolbasshylary jınalysy ótkizip turady. Qytaı-tájik shekara áskerleriniń birlesken jattyǵýlary únemi ótkizilip turady.
Bul kelisim áskerı blok qurýdyń alǵashqy qadamy bolýy múmkin. Onyń ústine, Qytaıdyń ekonomıkalyq, demografııalyq jáne áskerı áleýeti basqalardyń salmaǵynan úlken bolatyndyǵy sózsiz.

Pákistannyń Qytaımen koalıııaǵa kirýi tabıǵı zańdylyq sııaqty. 2001 jyldan bastap Amerıkaǵa qarsy dep sıpattalatyn jáne resmı túrde NATO-dan tys AQSh-tyń negizgi klıentteriniń biri bolyp tabylatyn Aýǵanstannyń jáne Tájikstannyń buǵan qatysýy qyzyq jaǵdaı. Dýshanbe reseıshil klıent retinde anyq jiktelgen, ol ShYU múshesi jáne Eýrazııalyq odaqqa kirýge úmitker. Aıta ketý kerek, ShYU músheleri basqa áskerı alıanstardyń músheleri bolmaýy kerek. Kabýl men Islamabadtyń arasy áli kúnge deıin óte nashar,  ashyq dushpandyq qatynasta deýge de bolady. Vashıngton olardy tatýlastyra almady. Shamasy, Pekın tatýlastyratyn sııaqty, qytaılar Aýǵanstan men Pákistandy bir ústelge otyrǵyzdy.

Qytaıdyń basshylyǵymen jańa odaq qurý proesi Qytaı men onyń odaqtastarynyń strategııalyq ortasynda uzaq ýaqyt múshe bolǵan Úndistannyń ustanymdaryna qatty soqqy berdi. Delı qorshaǵan ortanyń serpindi damýyn jáne óz kezeginde basty jaýy Pákistannyń strategııalyq blokadasyn qamtamasyz etetin Kabýlmen odaq qurýǵa úlken úmit artty. Sonymen qatar, úndister Dýshanbemen eń jaqyn qarym-qatynasty ornatýǵa uzaq ýaqyt tyrysyp keldi, bul tipti Tájikstanda ózderiniń áskerı-áýe bazasyn qurý týraly másele retinde qaraldy.

Úrimshide qurylǵan koalıııa bul josparlardy múldem joqqa shyǵaryp, Úndistannyń batysqa bet burýynan basqa amaly qalmady Sonymen qatar, odaqta (eń bolmaǵanda Qytaı men Pákistan arasynda) aqparat almasý tek ıslamısterge ǵana emes, sonymen qatar Úndistanǵa da baǵyttalmaq.
Eger Úrimjide qurylǵan odaq tolyqqandy áskerı blokqa aınalatyn bolsa, bul Pekınniń syrtqy saıasatyndaǵy jańa qadam bolady, óıtkeni osy ýaqytqa deıin ol osyǵan uqsas assoıaııalarǵa qatyspady (ShYU áskerı blok emes jáne dál qytaılardyń qolynda). Qytaı bıliginiń bastamasymen qurylǵan áskerı uıymǵa Qytaı da múshe bolady jáne Beıjiń úshin basqa nusqalar qabyldanbaıdy.

Mundaı odaqtyń qurylýy Reseı men Úndistannyń aımaqtaǵy pozıııalaryna aýyr soqqy berýi múmkin, biraq AQSh-tyń múddelerine áser etpeıdi. Qytaıdyń áskerı kontıngentin BUU qamqorlyǵynan tys jerde ornalastyrý túbegeıli qadam bolady. Árıne, bul talqylanatyn tórtjaqty koalıııanyń shekaralarynda (terrorızmge qarsy kúres degen syltaýmen, biraq shyn máninde Odaqty qorǵaý úshin) jasalatyny anyq. Bul degenimiz - Qytaıdyń jahandyq geosaıası ambıııasy bar álemdik derjavaǵa aınalýy. Shamasy, qazirdiń ózinde qadam jasaldy, jáne Odaqqa arnalǵan kontıngent Tájikstanǵa ornalastyryldy. Resmı túrde, Beıjiń de, Dýshanbe de muny jarııalaǵan joq, biraq ony bári biledi.

Aleksandr Hramchıchın,
Reseı saıası jáne áskerı taldaý ınstıtýty dırektorynyń orynbasary

"entrAzııa"

Pikirler