Tólen Toqtasynov 2000 jyldyń qyrkúıeginde Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń tómengi palatasy – Májilistiń depýtaty boldy. Biz onymen Serikbolsyn Ábdildauly Ábdildınniń depýtattyq kabınetinde 2001 jyly 2 qarashada tanysqanbyz. Jyldam, ótkir kórqaras, qatty, qaıratty shash.
Tólen Toqtasynov – qazaqstandyq parlamentarızm tarıhyndaǵy aty ańyzǵa aınalǵan tulǵa. 2001 jyly kúzde Májilistiń jalpy otyrysynda ol Nazarbaevqa kúıeý balasy Rahat Álıev daıyndap jatqan memlekettik tóńkeris týraly prezıdent depýtattyq saýal joldady.
Serikbolsyn Ábdildın keıingi suhbattarynyń birinde sol kúnderdiń oqıǵalaryn bylaısha baıandap bergen:
- Úkimettegilerdiń kóbi Rahat Álıevtiń el prezıdentine árqashan qarsy bolǵanyn bildi, biraq olar úndemegendi jón kórdi. Sabyr shólmegi 2001 jyldyń kúziniń basynda taýsyldy. Biz Muhtar Áblıazov, Ǵalymjan Jaqııanov, Altynbek Sársenbaevpen birge Rahat Álıevtiń eldegi tóńkeris jasaýǵa qatysqanyn naqty derekterge súıene otyryp dáleldedik. 2001 jyly 10 qazanda Tólen Toqtasynov parlamenttiń jalpy otyrysynda prezıdentke Álıevke qatysty ótinish bildirdi. Tólen Qazaqstannyń Avstrııadaǵy burynǵy elshisine tıesili «Azıopa» saıtynan alynǵan dáıeksózderdi mysal retinde keltirip, Rahat Álıevke qarsy barlyq ýájderin aıtty. Bul meni de, otyrǵan depýtattardy tańǵaldyrdy. Tipti sol parlament otyrysynyń stenogrammasynda Toqtasynovtyń ótinishi oqylǵannan keıin zalda óli tynyshtyq ornady dep jazylǵan. Aıtpaqshy, sodan keıin ol «kamıkadze» degen laqap atqa ıe boldy. Birneshe mınýttan keıin keıbir depýtattar (bul aldyn ala daıyndalǵan Rahat Álıevtiń adamdary) Toqtasynovtyń sózin orynsyz synaı bastady. Shydaı almaı, men sóz aldym. "Nege qarsy ekenderińizdi túsinbedim? DVK sizderge ne unamaıdy? dep olardan suradym. «Jas túrkiler» men «Kınder sıýrprızder» sender aıtqandaı, parlament, táýelsiz sýdıalar, táýelsiz BAQ jáne saılanǵan ákimderdiń ókilettikterin keńeıtýdi talap etedi. Birneshe jyldan beri parlament qabyrǵasynda dál osyndaı nátıjege qol jetkizýge tyrysqan joqsyńdar ma?». Menen keıin basqa depýtat sóılegen joq. Odan keıin ne bolǵanyn ózderińiz bilesizder.
«Qazaqstannyń demokratııalyq tańdaýy» (QDT) qozǵalysy 2001 jyly qarashada qurylǵany belgili. «Iá, meniń áriptesterimniń, sonyń ishinde meniń de prezıdent Nursultan Nazarbaevqa úmitimiz boldy. Biz bul kezeńde shynymen romantızmge toly edik. «Biz aıtqandardyń barlyǵyn tez arada júzege asyrýǵa bolady jáne keıinnen Nursultan Nazarbaev tarapynan mundaı qatal shara bolmaıdy dep oıladyq», - dedi. Átteń...
Depýtattary Ábdildın, Toqtasynov, Álibaevtar bolǵan Májilistiń ekinshi shaqyrylymynyń ǵumyry qysqa bolyp shyqty. Ol 2004 jyldyń qarasha aıynyń basynda taratyldy.
Serikbaı Álibaev taǵy bir epızodty aıtyp berdi. Bul Ǵalymjan Jaqııanov Qusmuryn túrmesinde otyrǵan kezde bolǵan. Bıliktiń onyń ómirine qastandyq jasap jatqanyn bilgen Tólen Álibaevqa telefon soqty (óltirýshi-kıller Qusmurynǵa basqa óńirden barýy kerek edi). Biz Astanadan shuǵyl shyqtyq.
Tańerteń eki depýtat ta túrmede boldyq. Álibaevtyń aıtýy boıynsha, Tólen túrme bastyǵynyń jaǵasynan ala jazdap: «Ǵalymjannyń basynan bir tal shash tússe basyńmen jaýap beresiń, myna jerde otyrmaısyń»,–dedi. Bul Toqtasynovtyń «kamıkadze» bolǵany.
Ony tulǵa retinde sıpattaıtyn bir oqıǵa esimde. Bul týra 15 jyl buryn boldy. 2006 jyldyń qazan aıynda páterimdi bitirip, biraz oılanyp, «Qaraǵandydan zattarymdy áli kóshirgen joqpyn, keńseńizden bir-eki oryndyq, ústel jáne kompıýterdi biraz ýaqytqa ala tursam bola ma?» dep Tólen Muhamedıulyna telefon soqtym. Onyń: «Jumabıke, uıalmaısyń ba?»— degen jaýabynan júregim zý ete qaldy. Meniń basyma neshe túrli oılar kele bastady. Ol sózin jalǵastyrdy: “Menen ruqsat suraǵanyń úshin uıalýyń kerek. Men seni óz ápkemdeı kóremin. Sen kerek zattaryńnyń bárin ala ber! Eshqandaı ýaqytsha emes”.
Men keńseden tek qajet nárseni alyp shyqtym, sodan keıin bir shaǵyn keńse ústelinen basqasynyń bárin qaıtardym. Ol ústel áli meniń balkonymda tur.
