Halyqtyń mýzykalyq murasynyń úlken bir parasy – dástúrli halyq ánderi. Halyq ánderiniń júrekke keńdik, oıǵa óris, sezimdi názik etetin qasıeti men qudireti esh nársemen shendestirýge kelmes. Eskiden kele jatqan esti ánderdiń taǵylymdyq mazmunymen qosa, astarlap aıtylatyn oı, tuspaldap jetkizetin tilek, emeýrinmen bildiretin eskertý, jalpy, ókpe, naz, bazyna, qaljyń keı shaqta ázilmen órilip, oınaqylana tógilgenimen, ádepten ozyp, arnasynan aýyp ketetin jaqtary da bar. Búgingi mádenıet ólshemimen alǵanda, biz úshin bul degenińiz – baryp turǵan anaıylyq, sypaıylyqpen syıysa almaıtyn dórekilik. Árıne, sypaıylyq degen – mádenıettiliktiń eń basty belgisi, qorshaǵan ortasyna súıkimdi etetin qasıet, al ersi, anaıy nárse adamnyń jırenishi men túsinbestigin týǵyzady. Mádenıettiń eýropalyq júıesine kóshkeli beri biz biryńǵaı sypaıylyqty ǵana nasıhattaı bastadyq ta, burynnan bar nárseni qajet etpeıtin boldyq. Sóıtip aýyzdan aýyzǵa tarap, esh jerde tarshylyq kórmeı aıtylǵan ánder endigi jerde qulaqqa túrpideı tıetin bolyp, belgili bir ortanyń kóńil kóterer «jabyq» jaǵdaıynda aıtylýǵa kóshti. Biraq búgingi qaǵazdyń beti kótermeıtin erot joldar zamanynda halyq ánderiniń shýmaqtary men qaıyrmasynda qysylmaı-qymtyrylmaı-aq kún keshken. Búgingi kúni bizge bet shymshytatyn bul ánder birjola umytyldy desek te bolǵandaı. Al endi osy durys pa, burys pa? Belgili jyrshy, folklor men ónertaný taqyrybyn qaýzap júrgen ǵalym-qalamger Berik JÚSIPOVTI «jabyq» taqyrypty «jyrlatýǵa» shaqyrdyq.
– 1950 jyldary qazaqtyń «sottalǵan» 500-ge tarta ániniń mátini qaıta jazyldy. Buǵan ne sebep boldy? Óıtkeni ulttyq sıpatty, batyrlarymyzdy ulyqtaǵan, eldikti, erlikti aıtqan órshil rýh keńestik ıdeologııamen úılesim taba almady. Qoldan kelse, qazir sol olqylyqty qaıta qalpyna keltirip, kóptegen ánderdiń baıyrǵy sózderin qaıtaryp berý kerek. Jalpy qazaqtyń turmys-tirshiliginde, kúndelikti ómir-saltynda, mádenıetinde búgingi kózqarasta «anaıylyq» dep qabyldanyp júrgen sózder qalypty, kádýilgi nárse sııaqty aıtyla beretin. Sońǵy bir ǵasyrda sonyń bári qasıetti halyq ánderinen sylyp alynyp tastaldy.
Mádenıet degen – tyıym-salttardyń jıyntyǵy, qoldan quıylatyn qalyp. Al biz sol tyıym-salttardyń jıyntyǵyn kimderdiń ómir saltyna, qaı halyqtyń mádenıet ustynyna qarap jasadyq? Árıne, Eýropa men orysqa qarap jasadyq. Sol damyǵan Eýropanyń ózi búginde qazir qoldan quıylǵan qalyptan, jasandy mádenıetten qajyp, sharshaı bastady. Alystan jetken án men kúıdi aıtpaǵanda, kúndelikti tirshiligimizde shekten shyqqan «sypaıylyqtan» ózge túgili, ózimiz de sharshaı bastadyq .
Osydan bir ǵasyr buryn ǵana aqsaqal-qarasaqaldarymyzdyń ortasynda aıtylǵan sol ándi halyq jap-jaqsy tyńdap edi ǵoı. Aqsaqaldar alqa-qotan otyryp qulaq quryshyn qandyra ózderi tyńdaıtyn án – bir tóbe, qyz-kelinshekter men keıýana ájeler jınalyp tyńdaıtyn án – bir arna, jastar tyńdaıtyn án – bir basqa. Qazaq áni tyńdaýshynyń jasyna, jynysyna, otyrys ereksheligine qaraı da shyrqalatyn. Sondyqtan anaıy ánderdiń ózi bir zamanda belgili bir dárejede ult mádenıetine óz álinshe qyzmet jasady. Olar ózdiginen joıylyp ketken joq, olardy joıý týraly saıasat boldy. Biraq Jaratqannyń aralasýymen bolǵan jaratyndyda artyq nárse bolmaıtynyn eshkim eskergen joq. Búgin kóz jasymyzdy kól etip: «Ánimizdi eshkim tyńdamaıdy, kúıge eshkim qulaq túrmeıdi, jat bop kettik», – dep shaǵynatyn ádet shyǵardyq. Al endi sol ánderimizdi halyq qanshama ǵasyrlar boıy tyńdap kelip, sońǵy bir ǵasyrda nege tyńdamaı qalypty?
Múmkin, halyq ánderi men halyq kompozıtorlarynyń ánderindegi álgindeı «tuzdyq» – áńgime arqaýy, tyńdaýshy men oryndaýshy arasynyń dáneker ózegi retinde bir kezderi tylsym qyzmet atqarǵan shyǵar. Sol sebepti tyńdaýshy da oǵan asa bir qumarlyqpen qulaq túrgen bolar?!
Uly as-toılarda saýyn aıtyp ánshi shaqyrylǵany belgili. Ol at arytyp kelip, topqa kirdi. Sodan áńgime aıtylyp, ónerdiń jaı-kúıi jaımalana bastady delik. Bozbala men boıjetkenniń kóńilin qytyqtaıtyn ánder aıtty.
Sodan soń qyz-kelinshektiń kóńiline jaǵatyn án bastady. Qyza kele qarııalarǵa unaıtyn fálsapalyq nasıhatyn jyrlady. Muń men sherge toly ánderimen keıýanalardyń kóńilin bosatty… Alaıda osynyń arasynda tyńdaýshysynyń qajetine oraı bir serpiltip tastaıtyn álgindeı «anaıy» joldary bar ánderin de umytpaı shyrqap, uıyǵan kóńildi bir serpiltip qoıatyn. Osynyń bárin ánmen ádemi óre otyryp, árbir tyńdaýshyny óz tabıǵatyna jaqyndatyp, múlde basqa álemge shyǵandatyp alatyn da, nasıhaty men fálsapasyna qaıta alyp keletin. Mádenıet degen tutas bir aǵza desek, sonyń bir múshesi retinde erot ánder de ómir súre berýi tıis edi. Tándegi artyq rýdıment, ıaǵnı «qaldyq» dep tanylǵandyqtan ózindik damý tarıhy bar mádenıetimiz de qyryqqan serkedeı tym «sypaıy» dúnıege aınalyp sala berdi. «Artyq-aýys» dúnıelerinen tazartylǵany sondaı, aqyry án tyńdalmaıtyn dárejege jetti. Búgingi sahna tórinde shyrqalyp júrgen túzelgen, kúzelgen, sylynǵan, sózi qaıta jazylǵan ánder bıik talǵam-talaptarǵa jaýap bermeıdi. Al tyńdaýshy bolsa, rýhanı áserge bólene otyryp, ánnen estetıkalyq nár alýymen qosa, bir sát tabıǵı toıat tapqysy keledi.
Myna bir ánniń qaı jeri «anaıy» ekenin oqyrmannyń ózi ajyratsyn. Halyq áni degen ortaq atqa telingen «Aıtjan-aı» degen án bar. «Aıtjan-aı» – eshqandaı da halyq áni emes, bul – áıgili Qurmanǵazy kúıshimen úzeńgi joldas bolǵan dosy Eshnııaz sal Jóneltikulynyń áni edi. Ǵarıfolla Qurmanǵalıev oryndaǵan nusqa «Aıtjan» atalady jáne ánniń sózi: «Aınalaıyn kózińnen jaýtańdaǵan, Sendeı bolyp dúnıede jan týmaǵan», – dep bastalady. Án sóziniń árbir ekinshi jolynyń kúrmeler tusynda «qalqataı» degen qystyrma sózderi bar. Al halyq arasynda aıtylatyn Úbisultan Aıapovtyń nusqasy:
«Tap eneńdi uraıyn, kárilik-aı,
Boıdan qýat barasyń arylyp-aı.
Toıda tobyq tımeıtin toqaldarǵa
Osy kúni qor boldym jalynyp-aı», – dep keledi.
Bul da sál-pál sypaıylanǵan túri. Áıtpese el arasynda «uraıyn» degen sózdi týra óz maǵynasynda qoıa beretin nusqalar da da bar. El aýzynda aıtylyp júrgendeı Aıtjan – er adamnyń aty emes, Aıtjan – áıel. Áıel bolǵanda da áıgili Eshnııaz saldyń qartaıǵanda, sońǵy alǵan toqalynyń aty. Sol Aıtjan aq shelekpen sý alýǵa qudyqtyń basyna barsa, sýǵa kelgen jeńgelerimen qaljyń jarastyrǵysy kelip, jyryndy qaınylary turady eken. Eshnııaz da qarasha úıdiń irgesin túrip qoıyp, jas toqaldyń qylyǵyna kúıinip jatady. Aıtjan bolsa, qaınylarymen qaljyń qaǵysyp, shaldyń dińkesin qurtady. Ishin jalyn sharpyǵan Eshnııaz osy ándi sonda aıtqan eken dep ańyz etedi Syr eliniń esti áńgimesi. Ókinishtisi, erot ánderdiń endigi jerde ómir súrý múmkindigi shekteýli. Óıtkeni búgingi tyńdaýshynyń da, ánniń de tirshilik etý aıasy tym tarylyp ketti. Búginde bul «taqyryp» múlde jabyq dese de bolady. Al ony jańǵyrtamyn dep áreket jasap kórgisi kelgen adamnan bizdiń qoǵam «aqymaq» jasap berýge dap-daıyn. Bir eskeretin jaıt: búgingi kúnniń jetken bıik oı-óresinde erot-anaıylyq pen erot-tabıǵılyq uǵymyn shatastyryp júrgenimiz baıqalady. Demek erot uǵymynyń shyn aty – tabıǵılyq! Adamnan adamnyń paıda bolýy qandaı tabıǵılyq bolsa, ótkendegiler erot ánderdi jaıdaqtamaı-aq, jasyrmaı-aq, janamalap otyryp- aq tyńdaýshysynyń sanasyna jetkize bilgen ǵoı. Biraq Eýropalyq mádenıet, ásire sypaıy salt-sana órken jaıyp otyrǵan myna bizdiń qoǵamda erot ánderdi jańǵyrtyp, sahnalandyramyn degen adamnyń aramter bolary anyq. Shyndyq pen shynaıylyqty tanýdan ketken jurtta bul múmkin nárse emes! Aýzynan Allasy túspegen Qudaıshyl aqyn Turmaǵambettiń:
«Qaraǵym, qaryndasym, qyryn jatsań,
Aǵańa azdy-kópti yrymdatsań.
Qylyǵy qyzdan keıin degen qaıda?
Kempirdiń kókiregin syryldatsań…», – dep bastalatyn beıpil jyrlaryn aýyldyń úlkenderi áli kúnge deıin biri ekinshisinen aýyzsha kóshirip, jadynda jańartyp aıtyp keledi. Anaıy dep aıtýǵa nemese tyıym salýǵa betke urǵandaı badyraıyp kórinip turǵan óreskel eshteńe de baıqalmaıdy. Sypaıy aıtýdyń sheber úlgisi men shyńy osyndaı-aq bolar.
Barsha erot ánder, erot maqal-mátelder, erot jyrlar men aıtystar mádenıet degen uly aǵzanyń bir múshesi, máńgi ajyramas bir bólshegi ekenin umytpaǵanymyz abzal. Sol dúnıelerdi baıybyna barmaı-aq, keregi men qajet emesin ajyratyp almaı turyp, kózsiz sylyp tastaǵan tusta bizdiń mádenıetimizdiń tánine aqaý tústi. Onyń ornyn qurt úńgı bastady. Óıtkeni olar áýelde tutas jaratylǵan, birin ekinshisi tolyqtyryp, saqtap turǵan egizder bolatyn. Eger alda-jalda osy aqaýlyqty qaıta qalpyna keltirý qajettigi týa qalsa, tyńdaýshynyń ımany kótere me, mádenıeti jeter me jáne qoǵam soǵan daıyn ba? degen zańdy suraq qoıylary haq.
Bizdiń oıymyzsha, barsha óner túrleri sııaqty mundaı ánder men jyrlardyń da ómir súrýge tolyq haqysy bar. Tek onyń taralymyn shektep, árkimniń mádenıeti men ımany kótergen deńgeıge deıin ǵana nasıhattaýǵa bolady. Órkeni ósken elderde folklordyń bul janry óte az taralymmen kitaphanalardyń sırek kitaptar bóliminde saqtalyp, zertteýshi ǵalymdar men halyq murasyna erekshe qyzyǵýshylyq tanytqan oqyrmanǵa ǵana beriledi. Adamzat balasyna belgili aqıqat: ómir ózgerip, órkenıet pen mádenıet san ret búrshik jarǵanymen, adam jany tól tabıǵatynan alystaǵysy kelmeı, tuma bastaýyna tartyla beretindigi. Bizder, sanasy jetilgen, aqyly kemel, XXI ǵasyr órkenıetine ileskender, shyn mádenıetti qalaı túsinemiz?
Jazyp alǵan – A.HALYQ, «Halyq sózi».
