Janǵalı JÚZBAEV, kúıshi, ónertanýshy:
– Janǵalı aǵa, ózińiz qazirgi kúı óneriniń aqylshy aǵalarynyń birine aınalǵan jansyz. Búgingi kúı óneriniń alǵan baǵyty qalaı jáne jastardyń osy bir tylsym ónerge degen yqylasy qandaı?
– Bul kúı degen jaryqtyqtyń ózine tán kezeńderi bolady. Bir kezeńde dáýirleıdi, endi bir kezeńderde toqyraıdy. Bir kezde daǵdarysqa ushyraıdy, tipti keı kezeńderde joǵalyp ta ketedi. Kúıdiń gúldengen ýaqyty Qurmanǵazy, Dáýletkereı, Táttimbet, Qojeke, Qazanǵap, Beısembilerdiń zamany – Qazan tóńkerisine deıingi kez. Qazan tóńkerisinen keıin kúı óneri ájepteýir daǵdarysqa ushyrady. Kúı degenimiz de ulttyń tili ǵoı. HH ǵasyrdyń basynda qazaqtyń rýhanı mádenıeti álsireı bastady. Kollektıvtendirý bastaldy, jańa zamandy jyrlaǵan kúılerdiń qatary kóbeıdi. Kúıdiń atadan balaǵa jalǵasyp kele jatqan mektebi óziniń dástúrli jolynan jańyldy. «Partııa týraly», «Kosmonavt», «Segizinshi mart» degen sııaqty jańa zamandy jyrlaǵan kúıler keń óris aldy. Osyndaı arnaý kúılerdiń shyqqanyn eseptegenniń ózinde, onyń dárejesi burynǵy kúıshilik dástúrden áldeqaıda tómen bolatyn. Onyń ústine mýzyka áleminde áýenniń mańaıyna yqpal ete alatyn uıalary bolady. Mysaly, Qytaıdyń mýzykalyq uıasy, ejelgi túriktiń, oǵyzdyń mýzykalyq uıasy nemese Eýropanyń, ásirese shotlandyqtardyń sybyzǵy maqamy sııaqty úlken mýzykalyq mádenıetter bolǵan. Sol sekildi san ǵasyr boıyna qaımaǵy buzylmaǵan qypshaq áýezi de óziniń izin joǵalta bastaǵan kez osy ýaqyt bolatyn. Óıtkeni mýzykany damytýdyń eýropalyq júıesi batyl qolǵa alyndy. Áýen ataýlynyń barlyǵyn notaǵa jazý naýqany bastalyp ketti. Orkestr mádenıeti, ansambl mádenıeti kirdi. Bulardyń barlyǵy batyseýropalyq mádenıet edi. Opera men sımfonııany qospaǵannyń ózinde, orkestr, ansambl, kameralyq óner túrleri saltymyzǵa sińise bastady. Jalpy, túriktiń mýzykasynda ujymdasyp óner kórsetýdi joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Óıtkeni túrki halqy otyryqshylar jáne kóshpendiler bolyp ekige bólinedi. Qany túrik bolǵanymen, dini basqa altaılyqtar, haqastar sııaqty halyqtarda ujymdasyp óner kórsetý formasy bolǵan, sondyqtan olardyń kúıi buzylǵan joq. Al bizdiń qazaqta ondaı jora bolmaǵandyqtan, kúı óneri kádimgideı daǵdarysqa ushyrady. Syrttan qaraǵan adamǵa damyp jatqandaı kóringenimen, ishki jan dúnıesi bólshek-bólshek bolyp shyǵa keldi.
Sodan beri kele 50-jyldar tusynda qazaq esin jınady. 55-jyldary qazaq kúıshiligi qaıta boı kóterdi. Alash balasy burynǵy ata-babasynan qalǵan kúılerdiń barlyǵyn esine alyp, jadyn jańǵyrta bastady. «Aqsaq qulandy» ańyratyp tartqan Rústembek Omarov, Bókeı ordasynyń bıik kúılerin tolǵaǵan Qalı Jantileýov, Arqanyń qyryq býyn qosbasaryn shertken Ábiken Hasenov, qobyz ben dombyrany qatar sóıletken Jappas Qalambaev, Araldan Qaraqalpaqqa deıingi qońyr áýendi túgendegen Baqyt Basyqaraev, Sádýaqas Balmaǵanbetov sııaqty kúıshilerdiń arqasynda kúı óneri – dala mádenıeti qaıta túrlendi. Osy kezeńde erekshe kúıshilik boldy. Ǵalamat kúı mektepterine jan bitti. Arqanyń shertpe kúıleriniń ishinde Aqqyz, Ýálı Bekenov, Maǵaýııa Hamzın sekildi myqtylar shyqty. Keńes ókimetiniń tuǵyryna nyq qonǵan kezinde kez kelgen aýylda radıo toraby bolatyn. Sol radıodan úzbeı tek qana ulttyq mýzyka, onyń ishinde kúı óneri tańerteńnen keshke deıin nasıhattaldy. Bul kúıdiń dáýirlegen kezi edi. Bul kezeń óziniń dáýirlegenimen qoımaı, ózinen keıingi kúıshilik mektepti de qalyptastyryp úlgerdi. Osy kezdegi dáýlesker kúıshilerden tálim alǵan keıingi býyn retinde men Shámil Ábiltaev, Qarshyǵa Ahmedııarov, Talasbek Ásemqulov, General Asqarov, Tólegen Mombekov, Muhametjan Tileýhanov, sonymen birge myna beridegi Seken Turysbekovke deıingi kúıshilik kezeń, sóz joq, sol mektepten sýsyndaǵan, qazaq kúı ónerine ózindik úlesin qosqan azamattar dep senimdi aıta alamyn.
Budan keıin jańa ǵasyr keldi. Meniń aıtyp otyrǵanym ekinshi myńjyldyq emes. Máselen, 80-jyldardan bastap qazaqtyń tek qana áni emes, jalpy, kúıine batyseýropalyq áýenniń kirigýi jappaı nasıhattaldy. Keńestiń shekarasy tars jabyq bolǵanymen, mýzykanyń shekarasy aıqara ashyq edi. Sonyń nátıjesi retinde qazaq ánderin alǵash basqasha, dástúrli emes stılde oryndaǵan «Dos-Muqasan» tobyn tilge tıek etkim keledi. Árıne, «Dos-Muqasan» qazaq mádenıetinde ózindik orny bar, jańasha baǵytta án salǵan, óte jaqsy, el qurmetteıtin ujym. Degenmen burynǵy «Láılim shyraqty», «Jaıdarmandy» qazaqy qalyppen aıtqan emes. Jańasha baǵytta oryndady. Al «Qudasha» ánin Beatles (Bıtlz) ansambliniń stıline salyp jiberdi. Sol sekildi naq sol kezdegi kúıde de osyndaı beısharalyq boldy. Kúıdi óńdeý, jóndeý, qysqartý, kesý, qosý, jetildirý degen uǵymdar paıda boldy. Odan keıin ol kúılerdi kameralyq mýzykadan bólip alyp, estradalyq mýzykaǵa qosý keń etek aldy. Men estradalyq mýzykaǵa kúıdi alǵash qosqan «qaharmandaryn» da bilemin. Mysaly, Marat Baltabaev, Tasqyn Oqapov sekildi azamattarymyz – osy janrdy damytqandar. Árıne, estradashylardyń kózimen qaraǵanda, olar erlik jasady. Biraq bul isimiz qazaq kúıin Eýropaǵa tanytý emes edi. Sóz joq, bul – qate pikir, qasań qaǵıda. Eger tól ónerimizdi Eýropa tanýy kerek dep jappaı estradalyq janrǵa sala bersek, onda bizdiń rýhanı qundylyqtarymyzǵa orny tolmas nuqsan keledi. Onyń basyn ashyp aıtý kerek. Al endi Eýropanyń bizdiń mýzykamyzdy tanýy tym qajettilik te emes, qajettilik týǵyzbaıdy da. Bul jerde saıası da muqtajdyq joq. Óıtkeni Eýropa ál-Farabıdiń zamanynda túriktiń, onyń ishinde qypshaq jurtynyń mýzykasynyń bıik ekenin tanyǵan, moıyndap qoıǵan. Ony ejelgi Rımniń oqymystylary «Bul halyqpen sóz óneri jáne saz ónerinde talasatyn eshkim joq» dep jazyp ketken. Mýzyka tarıhynan azǵana habary bar adam ony aıtqyzbaı-aq biler edi. Dál solaı búgingi kúni de kishigirim «top» kuryp, yzyńdaǵan, shıqyldaǵan birdeńelerdi jınap alyp, «…men qazaq kúıin shetelge, Eýropaǵa tanytamyn…» dep shirenetinderdiń áreketi de bekershilik.
– Sózińizge qaraǵanda qazaqtyń kúıi óziniń damý tarıhynda kóresini kórgen eken. Qazaqtyń basyndaǵy qıly taǵdyry sekildi talaı buralań joldan ótken. Al keıingi gúldengen ýaqyty týraly ne aıtaryńyz bar?
– Kúıdiń toqyraýy qalaı bolǵanyn kózimizben kórdik. Qazir kúıdiń toqyraýyna solaqaı saıasatty kinálaıtyndar óte kóp. Biraq áńgime saıasatta emes. Jekelegen jaǵympazdardyń, «jantyqtardyń», qus tósek pen jumsaq jastyqty jaqsy kóretin «jampozdardyń» áreketinen kúı osyndaı múshkil halge tústi. Men baılardy aıtyp otyrǵan joqpyn. Qazaqtyń baılary Keńes ókimeti kórsetkendeı zorlyqshyl bolǵan emes. Ónerdi qoldaýǵa kelgende birin-biri basyp ozýǵa tyrysatyn báseke bar edi aralarynda. Meniń aıtyp otyrǵanym, jilik maıy jilinshigine taramaıtyn «jańa zaman» arqasynda dáýletke ıe bolyp, jańa baıyǵandar edi. Mine, osyndaılar keńes kezinde oısyz buıryqqa qol qoıa salatyn. Osy toqyraýdyń jeteginde jańa ǵasyrǵa keldik. Eýropa mádenıetine basybaıly berilgenimiz sonsha – qazaq kúıshisin sahnaǵa shyǵarmaıtyn dárejege jettik. Qazaq kúıiniń bedeli qalmady. Konservatorııany bitirgen, jańasha saýat ashqan, eski kúıshilikti kórgen myqty mamandarǵa múlde suranys bolǵan joq. Qazaq kúıin estradaǵa salyp, óńdep tartýshylardyń túkirigi jerge tambaı turǵan shaq boldy. Men munyń barlyǵyn kereksiz dep aıta almaımyn. Bul tásil qoǵamdaǵy belgili bir toptyń kúıge degen yqylasyn arttyrýǵa qajet te shyǵar. Biraq tutas ult úshin dál sondaı zárýlik bar dep aıtýǵa aýzym barmaıdy. Bul qyp-qyzyl saýda ǵoı. Sol kezdegi jaǵdaılardy, kúıdi tabaldyryqqa súıreı «nasıhattaıtyn» konkýrstardy, konertterdi Alla taǵala qazaq mýzykasynyń basyna endi bermeı-aq qoısyn.
Qashanǵy qazaq sorlaı bersin, qalaı degende de, tekti halyq qoı. Zamannyń damýy bir qalypqa túsken soń rýhanı álemindegi bos keńistikti toltyrýǵa sharq uryp babasynyń baıyrǵy kúılerin izdeı bastady. «Qazaqstan» teleradıokesheninde, naqtyraq aıtqanda, «Qazaq» radıosynyń bastamasymen tuńǵysh ret «Máńgilik saryn» degen atpen tól kúılerdiń antologııasy shyqqan kezde halyq birtúrli abdyrap qaldy. Ondaıdy kútpegeni sonshalyq – osynaý jaqsylyqtyń lebi qaıdan esedi dep jan-jaǵyna elegize qarady. Ne úshin kerek degen de uǵym bolǵan joq. Jurtshylyq japa-tarmaǵaı talasyp, oqýshylar da, muǵalimder de qundylyqty qolǵa túsirgenine máz-meıram bolysyp jatty. Tipti sheneýnikterdiń ózi bir-birine syılyqqa osy antologııany syıǵa tartyp, qoltańbasymen tabystaǵan jaǵdaılar boldy. Artynsha «Máńgilik sarynnyń» ekinshi tomy shyqqan kezde halyq ózine kerek dúnıe osy ekenin anyq túsindi. Odan keıin «Qazaqtyń myń kúıi» shyqty. Osy úsh antologııanyń jaryq kórýi qazaq halqynyń kúıge, mýzykaǵa degen talǵamyn, toqyraý zamanynan qalyptasqan qate túsinikti túbegeıli ózgertti. Osy tarıhı jınaq qazaq kúıshileriniń mıyn, júregin bir shaıyp ótkeni shyndyq. Sodan keıin jastar da ata-babasynan qalǵan mánerdi, kúıshilik mektepti saqtaı tartatyn deńgeıge jetti. Qazaqtyń kúı óneriniń baılyǵy – árbir aımaqtaǵy ereksheligi anyq kórine bastady. Osy eńbekterdiń shyǵýyna bas bolǵan M.Qulmuhamed syndy arda azamat ekenin aıta ketýimiz kerek. Sondaı-aq ǵalymdar tarapynan A.Toqtaǵan, B.Múptekeev, S.Aqmolda, A.Máýlet, M.Ábýǵazy sııaqty azamattar da kúı jınaqtaýda kúshi men qajyryn aıamady.
– Janǵalı aǵa, qazaqtyń kúı óneri tókpe kúı jáne shertpe kúı dep bólinetinin bilemiz. Biraq kúıdi bólý ultty bólý degen jelbýaz pikirdi ustanatyndar bar. Olarǵa aıtar ýájińiz qandaı?
– Qazaqtyń kúıshileriniń arasynda Keńes ókimeti, qaıta qurý kezeńinen kele jatqan, kúıge jadaǵaı qaraıtyn, qazaqta bir-aq saryn bolýy kerek deıtin qate túsinik áli kúnge deıin boı kórsetip qalady. Kúıdiń saryny neǵurlym kóp bolsa, ol – qazaqtyń baılyǵy. Qarapaıym ǵana bir mysal aıtaıyn. Jyr ónerin bir dep tanysaq, Mańǵystaýdyń, Noǵaıdyń jyryn, Syrdyń, Qaraqalpaqtyń jyr-terme, tolǵaýynyń barlyǵyn bir mánermen orynda desek, jyrdan qandaı qadir-qasıet qalady? Onda biz jyr men termeni taqyr kedeı eterimiz sózsiz. Sol sııaqty kúıde de mektep bar. Mektep degenimizdiń ózi jetistik. Jalpy, shertpe kúıdi Arqaǵa tán desek qatelesemiz. Óıtkeni Súgir bastaǵan Qarataýdyń sazy, anaý Altaıdyń kómekeımen aıtatyn ánderi sekildi shyǵystyń sybyzǵy qusap suńqyldaıtyn kúıleri bar. Qaz daýysty Qazybektiń sózderi sekildi sheshen formaǵa qurylǵan Arqanyń kúıleri bar. Jetisýda Alataýdyń lebindeı esip turatyn Nurǵısanyń shertpeleri bar. Mysaly, «Arman», «Aqqý» syndy kúılerinen qart Alataýdy tel emgen eki halyqtyń áýeni seziledi de turady. Bul buzylmaýy kerek. Eger biz qazirgi kásibı oqytýdan osynyń barlyǵyn joıyp jiberetin bolsaq, onda biz barymyzdan aıyrylamyz.
Al kúıde máner degen jaryqtyq bir joǵalsa, qaıta qalpyna kelmeıdi. Bizde joǵalǵan máner óte kóp. Tutas bir kúıshilik mektep joıylyp ketken zamandar bolǵan.
Mysaly, Aqbalanyń mektebi (Aqbala – berirektegi máner jetkizýshi ǵana, onyń aldyndaǵy kúıshilerdiń aty bul kúnde atalmaıdy da) atalyp ketken kóne Tashkent pen Shymkenttiń aralyǵyndaǵy, bergi jaǵy myna Qyzylordaǵa deıin keletin Jıdelibaısyn kúıshilik mektebiniń basy bola tura joıylyp ketken. Bul mekteptiń ómir súrgen mekeni – Túrkistan, Qaraqalpaq, Aralǵa deıingi aralyq. Al endi qazir Qaraqalpaqtyń kúıi tiri, Araldyń kúıshilik máneri de óz tuǵyryna qonǵan. Túrkistandaǵy mektep de óz baǵytyn joǵaltqan joq. Sebebi ol jerde Nartaıdyń, Álshekeıdiń kúıshiligi bar. Al endi Aqbalanyń óz kúıshiligi joq. Onyń mynadaı sebebi bar: Aqbalanyń kúıshilik mektebi bastaý alǵan jerde otyryqshy mádenıet qalyptasqan. Qazir sol óńirde ataqonystyń mánerimen kúı tartatyn jan joq. Ol óńirdegi ejelgi án Jamal Omarovanyń «Bıpylymen» toqtady. Qazir sol mánerdegi áýezdi yńyldaı alatyn adam tappaısyń sol óńirden. Aqbalanyń kúıin tartatyndar bar. Biraq ol Qazanǵapqa elikteıdi. Sebebi Aqbala máneriniń túp negizin tanymaıdy. Osyndaı ózekti máselelerdiń barlyǵy joǵarydaǵy antologııalar jaryqqa shyqqan kezde talqylana bastady. Túrli ǵylymı eńbekter, taldaý maqalalar jaryq kórdi. Sondaı ǵylymı maqalalardyń ishindegi maǵan unaǵany – ónertanýshy Berik Júsiptiń maqalasy.
Jalpy, antologııa degen jınaq qoı. Endi bul ári qaraı jalǵasýy kerek, zertteý eńbekteri kerek. Mektepterge bólý qajet jáne ony tájirıbege engizýge tıistimiz. Arqanyń tórine ýyq qadaǵan ónerdiń beldi ordasynyń biri – bizdiń álem ártisi Aıman Musaqojaeva basqaratyn Qazaq ulttyq óner ýnıversıteti. Saryarqadaǵy ónerdiń qaınaǵan qazanynda qazir dástúrli mýzyka óte jaqsy jolǵa qoıyldy. Máselen, ándi alatyn bolsaq, Jetisýdiń ánshiligi bólek, terme óneri óz aldyna, jyrshylyq ónerdiń de jiligi basqa, Ǵarıfolla mektebi óz aldyna jeke mektep bolyp oqytylyp jatyr. Sol sııaqty bizdiń kúı ónerinde de osy tájirıbeni engizip jatqan maıtalman mamandar bar. Mysaly, anaý Úsen tóre, Shal myrzadan beri qaraı kele jatqan Qazanǵap mektebin jaqsy meńgergen Edil Bacyqaraev, keshegi Atyraý kúıshilik mektebiniń alyby Qarshyǵa Ahmedııarovtyń mánerin alyp qalǵan Aqbota Turymbetovalar, odan keıin Oraldaǵy ataqty Qalı Jantileýov, ar jaǵy Seıtek, Dınanyń eli, Bókeı ordasynyń, jalpy, Oral tóńiregindegi kúıshilikti jaqsy meńgergen Abylǵazy Ahmadıev degen kúıshi jigit bar. Mańǵystaýdan Abyl, Esir, Esbaı, Shamǵul, Alym kúıleriniń maıtalmany Jumabek Qadirqulov degen jas kúıshini atamasqa bolmas.
Endi shertpe kúıdi alaıyq. Jetisý kúıshilik mektebiniń kúılerin zerttegen jáne sony ózi tarta alatyn Batyrjan Ábenov esimdi sheber jigit bar. Ol – Alataýdyń arǵy beti men bergi betiniń tolyq kúıleriniń sazyn meńgergen, sol dástúrdi ustanǵan kúıshi. Munyń bárin aıtpaǵannyń ózinde, bizde «tóreler mektebi» degen óz aldyna bólek mektep bar. Onyń basynda Dáýletkereı tur. Sol kezdegi ólshemge saıatyn bolsaq, Dáýletkereıdiń ákesi Shyǵaı da, atalas týysy Jáńgir de han bolǵan, kózi ashyq adamdar. Sondyqtan tórelerdiń tartysy men qaǵysy múlde bólek. Tórelerdiń kúıi tek qana saltanatty sherýlerde tartylatyn kúı eken deýge bolmaıdy. Sol mekteptiń búge-shigesin aralaǵan, sol mekteptiń kúıshilik dástúrin jańǵyrtýǵa ómirin arnaǵan Turar Álipbaev degen jigit bar. Munyń bárin tizbelep aıtyp otyrǵan sebebim men joǵaryda atap ótken kúıshilerdiń barlyǵy – bir-bir kúıshilik mekteptiń shyraqshysy. Óıtkeni bizde sol baǵytta ǵylymı eńbek jasap júrgen, sol baǵytta mektep qalyptastyra alatyn kúıshiler bar. Sol sebepti bizge kúıdiń ǵylymı negizin qalyptastyratyn ortalyq qajet-aq.
– Janǵalı aǵa, ózińiz joǵaryda qazaqtyń kúı mektebiniń kópshilik bile bermeıtin qyrlaryn ashyp berdińiz. Bizge belgilisi – shertpe kúı men tókpe kúı mektebi ǵana. El aýzynda osy eki mekteptiń ókilderi arasynda alaýyzdyq bar degendi jıi estımiz. Sizdiń oıyńyzsha, osy eki mekteptiń kúıshileriniń arasynda birlik bar ma?
– Men ózim, negizi, shertpe kúıdiń ókilimin. Men ónerge, ádebıetke qatysty bólip tastaý, qajetsiz degen uǵymdardy túsinbeımin. Alysqa barmaı-aq, osy pikirdi qazirgi jaǵdaımen bajaılap kóreıik. Mysaly, kóbimiz tókpe kúıdiń eń myqty ókili Qalıdyń shákirti, mańǵystaýlyq Abyldyń kúılerin, Nartaıdyń kúılerin keremet oryndaıtyn Shámil Ábiltaevtan asa qoımaımyz ǵoı. Biraq osy Shákeńniń shyǵarmashylyǵyn alyp qarasaq, óziniń shyǵarǵan kúıleriniń kóbisi shertpe kúı. Tókpe kúıdiń qaıtalanbas ókili Qarshyǵa Ahmedııarovtyń kúılerin sanaıtyn bolsaq, jartysynan astamy shertpe kúı. Shertpe kúıshimiz Maǵaýııa Hamzın Kurmanǵazynyń «Serperin», «Aqsaq qulandy» tókpeshilerden artyq tartpasa kem tartpaıdy. Munyń barlyǵy kúıge degen bitpeıtin mahabbatty kórsetedi. Ózin tanyǵan, bolmysyn moıyndaǵan kúıshi eshqashan ózge mektep ókilin dattamaýǵa tıis. Al alaýyzdyqty qasaqana týǵyzatyndar el arasynda bolǵan, bolady, bola beredi.
Tókpe kúıshiniń shertpe kúıge, shertpe kúıshiniń tókpe kúıge degen yntyzarlyǵy qazaqta eshqashan tolastaǵan emes. Biraq Keńes ókimetiniń ıdeologııasyna sáıkes, bir kezderi konservatorııada shertpe kúı oqytylmasyn degen arnaıy buıryq ta shyqqan. Sebebi keńestik ıdeologııa shertpe kúıdi alashordashylardyń múlki dep sanaǵan. Muny ashyq aıtýymyz kerek. Máselen, Sákenniń ákesi Seıfolla zamanynda óte bedeldi kúıshi bolǵan jáne shertpe kúılerdi sheber oryndaǵan. Odan bólek, Qyzdarbek, Sembek, Ábdı keshegi atylyp ketken, bolmasa solaqaı saıasat atyn umyttyryp jibere jazdaǵan Saıdaly Sary Toqanyń kúılerine kommýnıstik partııa ábden óshtesip alǵan. Sol shekpennen shyqqandar áli kúnge shertpe kúıdi jaratpaıdy. Ol ras, biraq jalpy halyqtyń arasynda kúıdi shertpe, tókpe bolǵandyǵynan jek kórý degen uǵym joq. Tókpe kúıdiń topyraǵyn mekendegen Adaı bolsa, ol da shertpe kúıdi jaqsy kóredi. Óıtkeni qany qazaq. Al qazaqqa dushpandyq oılaıtyndar kúı mektebin bir-birine qarsy qoıady. Bir sózben aıtqanda, qazaqtyń kúı ónerine jik túsirý, ydyratý, tamyrynan aıyrý Keńes ókimeti úshin batystyń sımfonııalyq shyǵarmalaryna shıkizat ázirleýdiń alǵysharty bolatyn. Keıbir belsendilerdiń áli kúnge aıtyp júrgeni osy qaǵıda ekeni daýsyz. Al kúıdiń túrlenip, qubylyp, mektepke jiktelýi Allanyń qazaqqa bergen baılyǵy dep esepteımin.
Alashqa aıtar datym…
Búgingi qazaq kúıdi de, kúıshini de qurmettesin! Júrek pen sanany tazartý kerek. Óz tanymyn moıyndaý kerek. Qazaq tili eshqashan joıylmaıdy. Ol – Qazaqstandaǵy qazaqtardyń tili joıylyp ketkende de joıylmaıtyn máńgilik til. Ózbektiń tili joıylǵanymen, qyrǵyzdyń tili joıylmaıdy. Azııadaǵy túrkitildes halyqtardyń tili joıylǵanymen, Osman túrkileriniń tili óz qalpyn saqtap qala beredi. Qalaıda túbirin taýyp alady. Al Alashtyń kúıi joǵalsa, ózbek, qyrǵyz, túrik qaıtadan sol mánerdi eshqashan taýyp bermeıdi. Óıtkeni ol – osy topyraqqa ǵana tán óner. Ár qazaqtyń tań atpaı tyńdaıtyny kúı bolsa, joǵalǵan rýhy jańǵyrar edi.
Alashqa aıtar tilek
«Jastar buzylyp barady» degen sóz myna meniń zamandastarymnyń aýzynan shyqsa kúlki týǵyzady. Alaıda jastardyń arasynda kúıdi toıǵa beıimdep tartatyndar bar. Oǵan qarsylyǵym joq. Sebebi ol – kúnkórisi. Biraq toıǵa beıimdelgen kúıin sahnaǵa alyp shyqpasa degen aǵalyq aqylymdy aıtqym keledi. Kúıdiń de ózindik saryny bolady. Mysaly, jazýshy ataýlynyń bári óz shyǵarmalaryn Ǵabıt Músirepovtiń úlgisinde jazatyn bolsa ádebıettiń quny qalmas edi. Sol sııaqty keıingi kúı shyǵaryp júrgen ini-qaryndastaryma da birsaryndy kúıden aýlaq bolsyn deımin. Ata-babamyzdan kele jatqan baılyǵymyzdy, qazynamyzdy kózimizdiń qarashyǵyndaı saqtaýymyz kerek.
Eń ózekti pikir
Naryqqa saýdagerdiń oıy beıimdelse, halyqtyń áleýmettik-turmystyq ahýaly beıimdelse, qoǵam beıimdelse, ǵylym beıimdelse men ony qup kóremin. Al naryqqa tól óner beıimdelse, tipti sóz beıimdele bastasa, onda rýhanııatyńa aýyr náýbet, jut keldi deı ber.
Ulaǵat Hanzada, «Alash aınasy».
