Buǵan turǵyn úı naryǵyna baılanysty tómendegideı qordalanǵan máseleler sebep bolyp otyr:
1. Turǵyn úı tapshylyǵy: Dál qazir kezekte turǵan 600 myńdaı azamat bar. Bular tek áleýmettik baǵytta kezekke turǵandar sany. Al jalpy suranystyń esebin qossańyz 2 mln-daı bolady dep jobalaýǵa bolady.
Bolashaqta jastardyń esebinen bul kórsetkish odanda ulǵaıa túspek.
2. Soǵylyp jatqan úılerdiń elimiz boıynsha jalpy kólemi ortasha 15 mln sharshy metr. Bul degenimiz shamada 100 myń páter.
Ol páterler elıt klas, bıznes klas, ekonom klas dep taǵy ózara bólinedi.
Olardyń ishinde qansha páter ekonom klasqa arnalǵandyǵy belgisiz. Naqty málimet joq.
Shamada 30%-y ekonom klasqa arnalǵan desek, elimiz boıynsha 30 myń ǵana páterdi qarapaıym adamdar men kezekte turǵandar ala alady. Tıisinshe kezekte turǵandarǵa bir jylda 10 myń páter beriledi dep eseptesek, kezekte turǵandardyń tek qana 2%-yna ǵana páter buıyrady.
Biz tipti qazir bar kúshimizdi osy ekonom klasqa buryp jyl saıyn soǵylatyn 100 myń páterdi áleýmettik kezektegilerge bergenniń ózinde, bizge bárin qamtamasyz etý úshin 6 jyldaı ýaqyt ketedi. Ósip jatqan jastardy eseptesek kemi 10 jyldaı ýaqyt deńiz.
Osy jerde zańdy suraqtar týyndaıdy.
Kemi 2 mln halyqqa páter kerek bola tura, nege tek 100 myń ǵana páter turǵyzylyp jatyr?
Álde páterdiń baǵasyn qymbat etip otyrý úshin, úı soǵý qarqynyn monopolıst bolyp alǵan iri kompanııalar jasandy ustap otyr ma?
Álde bizdiń zańdarymyz naryqqa jańa kompanııalardyń kelýi men erkin básekelestikke jol berýdi qamtamasyz ete almaı ma?
Demek turǵyn úı soǵý júıesinde úlken kemshilikter bar degen sóz. Óıtkeni orasan suranys bola tura, turǵyn úı soǵý qarqyny jyldaǵy bir kórsetkishtiń deńgeıinde bolýy - jáı ǵana sáıkestik dep oılamaımyn.
3. Turǵyn úı qurylys kompanııalarynyń jumysyna qatysty bıýrokratııa óte kóp.
Qarapaıym jerdiń nysanaly maqsatyn ózgertý sekildi jumystyń ózi, sozbalańǵa salynyp jatady.
Turǵyn úıdiń orynyn qazýdan bastap, eksplýataııa deıingi aralyqta osy bıýrokratııalyq kedergilerden kóp ýaqyt joǵaltady. Tıisinshe qurylys mejeli ýaqytynan 1 jylǵa deıin sozylyp jatady.
Munyń bári qosymsha shyǵyn. Sol shyǵyndar túbinde sharshy metrdiń qunyna kirip, ol páterdiń qymbattaýyna áser etedi.
4. Ashyq básekelestik emes, alyp monopolıst kompanııalar barlyq iri tenderlerdi utyp jatady. Jańadan ashylǵan kompanııalar óz tarıhy, qarjy aınalymdarymen olarǵa básekeles bola almaıdy.
Iaǵnı siz qarjyńyz bola tura tarıhyńyz bolmaǵandyqtan áleýmettik baǵyttaǵy úılerdi soǵa almaısyz. Óz qarjyńyzǵa soqqan bolsańyz, ony ákimshilik qabyldaı ma, joq pa?
Bul úlken suraq!
Kepildik bolmaǵandyqtan siz de táýekelge barmaısyz. Sondyqtan siz óz shyǵynyńyzdy aqtaıtyn elıtalyq nemese bıznes sanattaǵy turǵyn úı soǵasyz.
Sondyqtan memlekettiń aralasatyn jeri osy jer bolýy kerek. Barynsha ońtaılandyrý, erkin básekelestik, jańa kompanııalardyń naryqqa kirýine jol ashýy, qujattardy bir tereze qaǵıdasyna engizý. “Bir tereze” qaǵıdasy is júzinde oryndalýy qatań baqylanýy kerek.
5. Qurylys kompanııalarynyń qurylysqa bólinetin qarjysynyń keminde 70%-y sheteldik materıaldardy alýǵa ketedi.
Iaǵnı bizdiń esebimizden sheteldik kompanııalar tabys baýyp otyr. Tıisinshe AQSh dollary qymbattaǵan saıyn bizdegi turǵyn úı baǵasy qymbattaı beredi. Sondyqtan turǵyn úı soǵýǵa ketetin qarjynyń kem degende 90%-yn jergilikti óndirýshi kásipkerlerge baǵyttaý kerek. Iaǵnı lokalızaııalaýymyz qajet.
Ol úshin memleket tarapynan monopolıst kompanııalarǵa jergilikti óndirýshilermen ózara kelisip, kolloboraııalyq jumystar jasaýyna belgili bir deńgeıde mindettemeler qoıylýy kerek.
Sonda ǵana bizdegi óndirýshilerdiń qatary artyp, ol sapa men baǵanyń arzandaýyna ákeledi. Tipti JIÓ-niń kólemin ulǵaıtýǵa áser etip, qarjymyzdyń shetelge aǵýyn azaıtýǵa úlken septigi tıedi.
Egerde bizdiń osy turǵyn úı qurylys sektoryna bólinetin qarjyny ishki naryqqa baǵyttaı alsaq, onda ekonomıst Maksat Halyktyń esebinshe ınflıaııany 5 %-ben ustap turýǵa, al Ulttyq bank paıyzdyq mólsherlemesin 7% deıin túsire alady. Egerde Ulttyq bank paıyzdyq mólsherlemesin osyǵan túsirse, tıisinshe bizdegi kez-kelgen bank(Otbasy bank qana emes) 9%-dyq nesıemen bere alar edi. Ol úshin óndiris damýy kerek.
6. Ár óńirdiń erekshelikterine baılanysty jergilikti baǵdarlamalar bolýy kerek(Bıyldan bastap keıbir baǵdarlamalar toqtap jatyr). Óıtkeni Shymkent pen Soltústik Qazaqstannyń halyq sany boıynsha da, áleýmettik sanattaǵy azamattar sany boıynsha da, tipti týý kórsetkishi boıynsha da alshaqtyq úlken. Sondyqtan arnaıy óńirlik baǵdarlamalar bolýy shart. Biraq bul jerde de tómendegideı ózindik problemalary bar:
1) Páter úshin 20 mln-daı baǵa belgilengen bolsa, barlyq kompanııalar osy baǵaǵa óz páterlerin jasandy qymbattatyp ustap otyrady. Ol jalpy naryqtaǵy baǵanyń qymbattaýyna ákeledi.
2) Páter sanynyń shekteýliligi.
3) Páterlerdi úlestirerdegi sybaılastyq.
7. Otbasy banki qazir eń paıyzy tómen, eń qolaıly, áleýmettik baǵyttaǵy bank.
Degenmen jaqynda bul bankti qarjylyq ınstıtýtqa aınaldyrmaq. Men óz basym buǵan ekiudaıy pikirdemin. Óıtkeni bul jaǵdaıda Otbasy banki ekinshi deńgeıli bankter qatarynan shyǵyp, KazAgro sekildi bólek qarjylyq mekemege aınalady. Bul jaǵdaıda, bul jaqtaǵy qarjy aınalymynyń ashyqtyǵy úlken suraqtyń astynda qalady.
Sondyqtan bul bank ekinshi deńgeıli bank qatarynda bolyp, áleýmettik sıpatyn joǵaltpaı jalǵastyra berýi kerek dep oılaımyn.
Al aǵaıyndar!
Bizdegi turǵyn úı naryǵyndaǵy jaǵdaı osyndaı.
