«Úkimet halyqty jappaı dıetaǵa otyrǵyzyp qoıdy» -sarapshy

1019

Elimizdegi marketıngtik taldaý jáne zertteý ortalyǵynyń mamandary kúni keshe qazaqtyń tutynyp júrgen as-aýqatynyń sapasyna saraptaý jasady. Eldegi kún kóris sebetiniń kólemin tarazyǵa salyp kórdi. Atalmysh ortalyq mamandary arnaıy zertteý barysynda  «Qazaqstan halqy azyq-túlikti tutynyp júrgen joq, utylyp júr»degen qorytyndyǵa kelgen.  

Bul rette ortalyqtyń ekonomıst-sarapshysy Maral Tórtenovanyń aıtýynsha, bizdegi azyq-túlik sebetin ózge eldermen salystyrýdyń ózi yńǵaısyz. Mamannyń baıyptaýynsha, TMD elderimen salystyrar bolsaq, irgemizdegi ózbek aǵaıyndardyń ózi byltyrǵy jyly, qazaqtardan etti kóbirek tutynypty. Sol tárizdi qyrǵyzdar da qurt, qatyq, aıran, sút degendi bizdiń elden kóbirek tutynǵan. Tájikterdiń de azyq-túlik sebeti bizdikine qaraǵanda molyraq. 

 Buǵan qatysty ekonomıst-sarapshy Maral Tórtenova: 

«TMD elderi arasynda sońǵy úsh jylda Ózbekstan halqynyń árbirine shaqqanda olar 120 kelideı et tutynǵan. Al bizdiń Qazaqstan halqy bir jylda shamamen ár adamǵa shaqqanda 72 keli etti mise tutypty. Sol tárizdi qyrǵyzdarda bir adam aı saıyn 20  lıtrdeı sút tutynsa, bizde bul kórsetkish 9-11 lıtr. Tipti halyqtyń arasynda múlde sút tutynbaıtyn, etti alýǵa áleýmettik jaǵdaıy kótermeıtin otbasylar kóbirek kezdesken. Tájikterdiń azyq-túlik sebetinde kókónis, jemis-jıdek, et, sút aıran ónimderi tipti turmysqa qajetti taǵy basqa zattar qosylyp, bıyl olarda azyq-túlik sebetine 122 túrli ónim engen.Al bizde bul tizim nebári 43 túrli ónimnen quralǵan. Eýropa elderinde azyq-túlik sebetine sebetine 250-300 túrli ónim enedi. Olarmen tipti salystyrýǵa da kelmeıdi. Shyndyǵyn aıtqanda bizdiń Úkimet halyqty jappaı dıetaǵa otyrǵyzyp qoıdy.  Qazir ne eńbekaqysyn ala almaı, alǵan kúnde ony qaıda jetkizerin bilmeı ash qursaq júrgen qaýymnyń qarasy barshylyq. Demek bizge bolashaqta naq osy azyq-túlik sebetin tutynýǵa qatysty oń ózgerister engizý qajet»,- dedi.  

   Ol qandaı ózgerister bolýy kerek? 

Maman alǵa tartyp otyrǵandaı, bizge aldymen kún kóris sebetiniń quramyn ózgertip, tolyqtyrý kerek.  «Quramyna 43 túrli ónim kiretin kún kóris sebeti damýǵa umtylǵan el úshin óte arzan» deıdi maman. Demek biz úshin aldaǵy ýaqytta  kún kóris sebetin sapaly, ári qaýipsiz etý mańyzdy bolmaq.

 Buǵan qatysty ekonomıka ǵylymynyń doktory, professor Atamurat Shámenov: 

 «BUU málimetine sáıkes álemde 795 mln adam nemese árbir segizinshi adam ashtyq jaǵdaıda ómir súrýde. 1,2 mlrd adam ashqursaq bolýda, ashtyqtan kúnine 10 myń bala jáne 25 myń eresek adam kóz jumýda. Ashtyqtyń jańa túri bul damýshy elderdegi adamdardyń ashyǵyp júrýi, ıaǵnı bar bolǵany táýligine 2400–2500 kkal ornyna 1000–1800 kkal bolatyn tamaq jeý. Mundaı adam sany álemde 2 mlrd eken. Osy jerde aıta keteıin Belarýs elinde fızıologııalyq norma ár topty, ıaǵnı jastar men egde adamdardy aıyra otyryp olardyń taǵam tutyný mólsherin keli jáne kılokalorıımen belgilegen. Al Qazaqstanda ondaı jańadan bekitilgen norma joq. Azyq-túlikpen ózderin 100 paıyz  tek 7 memleket, 70-80 paıyzben – 75 memleket, 50-60 paıyzben – 1 mlrd turǵyndar turatyn 50 memleket qana qamtamasyz etedi.al eseptesek, 1990 jyldan beri jer sharynda adam sany 1,9 mıllıardqa kóbeıip otyr, ıaǵnı tamaqqa degen suranys kúsheıýde. Sondyqtan halqyn tamaqpen qamtamasyz etý bul memlekettiń óz halqy aldyndaǵy paryzy ǵana emes, bul degenińiz ushy-qıyrsyz suranys, eshqashan taýsylmaıtyn naryq. Bul Qazaqstannyń keleshekte azyq-túlik tutynýǵa saýatty qaraý kerek ekenin, osy maqsatta túrli saýatty jobalardy qolǵa alý kerektigin kórsetedi»,- deıdi Atamurat Shámenov. 

«Biz úshin bolashaqta ekonomıkalyq mehanızmderdi durys paıdalanǵan jón» ekenin mamandar alǵa tartyp otyr. Ol úshin birinshi kezekte azyq-túlik qaýipsizdiginen bastap, ony tutyný, azyq-túlik sebetiniń quramyn molaıtý tárizdi jobalarǵa kirisip ketken jón. 

«Qazir azyq-túlik sebetiniń quramyn molaıtyp, ondaǵy qatyp qalǵan tizimdi ózgertkimiz keledi. Azyq-túlik sebeti eń tómengi kúnkóris deńgeıimen esepteledi. Bizdiń elde eń tómengi kúnkóris mólsheri 26915 teńge. Mine, Qazaqstanda bir adam osy somaǵa bir aıǵa as-aýqatyn, kıim-keshegin alady, basqa da tutyný qyzmetterin tutynady. Qazirgideı ınflıaııa dendep turǵan kezeńde 26 myń teńgege  adam joq-jitigin túgendeı alady dep aıtý qıyn. Sondyqtan adamdar kıim alatyn kezde tamaǵynan tartady. Tamaq alatyn kezde kıim kımeı-aq júrýge májbúr. Al munyń arty halyqtyń kúızelisin arttyrady. Endeshe bul arada ekonomıkalyq tetikterdi saýatty etý kerek. Elde jumyssyzdyq, ınflıaııa bolmaýy úshin otandyq ónim shyǵarýdy qoldaý kerek. Otandyq óndiris oryndaryn kóbeıtý kerek. Búgin ashylyp, úsh aıdan keıin jabylyp qalatyn jumys oryndary emes, naqty túsimi bar jumys oryndarynyń ashylý tetikterin qarastyrý kerek. Sonda halyq ashqursaq bolmaıdy, orynsyz dıetada júrmeıdi»,-dedi sarapshy Maral Tórtenova. 

Qarlyǵash Zaryqqanqyzy

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler