Nashaqorlyq — bul psıhoaktıvti zattardy, ásirese esirtkilerdi turaqty jáne júıeli túrde qoldaný nátıjesinde adamnyń psıhologııalyq jáne fızıkalyq turǵydan táýeldi bolyp qalýy. Bul problema tek jeke tulǵaǵa ǵana emes, búkil qoǵamǵa úlken zalal keltiredi, sebebi ol densaýlyqqa, otbasy men áleýmettik qarym-qatynastarǵa teris áser etedi. Nashaqorlyqpen kúresý kóptegen memleketterde ózekti máselege aınalǵan jáne bul proess kóptegen kezeńderden turady. Nashaqorlyqtyń emdelýi keshendi tásildi talap etedi, onda medıınalyq jáne psıhologııalyq ádister, áleýmettik qoldaý men reabılıtaııanyń mańyzdy róli bar.
Nashaqorlyqtyń áseri men statıstıkasy
Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy (DDSU) nashaqorlyqty búkil álemdegi qoǵamdyq densaýlyqqa zııan keltiretin basty problemalardyń biri retinde anyqtaıdy. Álemde esirtkige táýeldi 35 mıllıonǵa jýyq adam bar, olardyń kóbisi jas adamdar. 2020 jylǵy zertteýler boıynsha, Qazaqstanda 200 myńǵa jýyq nashaqor tirkelgen. Sonymen qatar, nashaqorlyqpen kúresýge baǵyttalǵan psıhologııalyq jáne medıınalyq kómektiń qoljetimdiligi áli de shekteýli, bul jaǵdaıdyń qıyndaýyna ákeledi.
Nashaqorlyqtyń emdelý joldary
Nashaqorlyqty emdeýdiń tıimdi joldary ártúrli medıınalyq, psıhologııalyq jáne áleýmettik ádisterdi qoldanýdy talap etedi. Bul ádisterdi qoldanýdyń maqsaty — esirtkige táýeldilikti joıý, táýeldilikke qarsy kúresti júrgizý jáne naýqastyń qoǵamǵa qaıta oralýyna múmkindik jasaý.
Dárilik emdeý ádisteri
Nashaqorlyqty emdeýde dári-dármekter men medıınalyq terapııa mańyzdy ról atqarady. Dárilik emdeý eki negizgi kezeńde júrgiziledi: detoksıkaııa jáne reabılıtaııa.
- Detoksıkaııa — bul nashaqorlyqtyń alǵashqy kezeńi, onda paıenttiń aǵzasynan esirtkiniń zııandy áserlerin joıý úshin arnaıy dáriler men terapevtik sharalar qoldanylady. Bul proess ádette aýrýhana jaǵdaıynda ótedi, sebebi adamnyń aǵzasy dári-dármekterden taza bolýy kerek.
- Reabılıtaııa — detoksıkaııadan keıingi kezeńde, paıenttiń psıhologııalyq táýeldiligine qarsy kúresý úshin arnaıy terapııalar júrgiziledi. Reabılıtaııa kezinde naýqasqa psıhoterapııa, kognıtıvti minez-qulyq terapııasy, dári-dármekter kómegimen qoldaý kórsetiledi. Sondaı-aq, paıentti qaıtalanǵan qoldanýdan qorǵaý úshin túrli preparattar taǵaıyndalýy múmkin.
Psıhoterapııalyq emdeý
Nashaqorlyqpen kúresýdiń taǵy bir mańyzdy baǵyty — psıhoterapııa. Bul ádis naýqastyń psıhologııalyq táýeldiligin joıýǵa baǵyttalǵan. Psıhoterapııalyq ádisterdiń arasynda eń tıimdileri:
- Kognıtıvti-minez-qulyq terapııasy (KMT) — nashaqorlyqqa ákeletin minez-qulyq pen oılaý úlgilerin ózgertýge arnalǵan ádis. Bul ádis paıentke teris oılar men emoııalardy ózgertip, esirtkini qoldanýǵa degen qajettilikti boldyrmaýǵa kómektesedi. KMT nashaqorlyqty emdeýde keńinen qoldanylatyn tıimdi tásilderdiń biri.
- Motıvaııalyq suhbat júrgizý — bul ádis naýqastyń óz táýeldiligin moıyndaýǵa jáne ony jeńýge degen ishki motıvaııasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan. Bul terapııa adamnyń ózgerýge degen talpynysyn kúsheıtedi.
- Grýppalyq terapııa — naýqastar toppen jumys istep, óz tájirıbelerimen bólisip, bir-birine qoldaý kórsetedi. Bul ádis áleýmettik daǵdylardy damytýǵa jáne ózin-ózi baqylaý qabiletterin kúsheıtýge kómektesedi.
Reabılıtaııa jáne áleýmettik qoldaý
Nashaqorlyqty emdeýdiń eń mańyzdy kezeńderiniń biri — reabılıtaııa. Bul kezeńde paıenttiń esirtkige táýeldilikten keıingi ómirge oralýy jáne qoǵamǵa tolyq ıntegraııalanýy mańyzdy. Reabılıtaııa baǵdarlamalary:
- Uzaq merzimdi reabılıtaııalyq ortalyqtar — bul ortalyqtarda paıentter ádette 6 aıdan bir jylǵa deıin ýaqyt ótkizedi. Ortalyqta psıhologııalyq qoldaý, arnaıy trenıngter, jumysqa qaıta daıarlaý jáne áleýmettik daǵdylardy damytý kýrstary júrgiziledi.
- Qysqa merzimdi reabılıtaııa — bul ádis staıonarlyq emes jaǵdaıda júrgiziledi. Paıentter kúndizgi staıonarlarda nemese ambýlatorlyq qyzmetterde kómek alady.
- Otbasylyq terapııa — nashaqorlyqpen kúresý úshin otbasy músheleriniń de qatysýy mańyzdy. Otbasylyq terapııa barysynda barlyq januıa múshelerine qoldaý kórsetilip, olar táýeldilikke qarsy kúreske tartylyp, birlese jumys isteıdi.
Alkogol men esirtkige táýeldilikti boldyrmaý jáne profılaktıka
Nashaqorlyqtyń aldyn alý úshin bilim berý jáne aqparattandyrý jumystaryn júrgizý mańyzdy. Mektepter men ýnıversıtetterde nashaqorlyqtyń aldyn alý baǵdarlamalaryn engizý, jastar arasynda aqparattandyrý jáne profılaktıkalyq is-sharalardy uıymdastyrý arqyly nashaqorlyqtyń taralýyn azaıtýǵa bolady.
Sheteldik tájirıbeler
- Nıderland: Nıderlandta nashaqorlyqpen kúresýdiń keshendi tásili qoldanylady. Elde nashaqorlyqqa táýeldi adamdar úshin metadonmen almastyrý terapııasy qoldanylady. Bul ádis nashaqorlardyń aǵzasyn qajetti esirtkimen qamtamasyz ete otyryp, olardy aýyr janama áserlerden qorǵaıdy. Sonymen qatar, nashaqorlardy áleýmettik turǵyda qoldaý úshin arnaıy baǵdarlamalar bar.
- Shveıarııa: Shveıarııada esirtkige táýeldilikti emdeýdiń basty ádisi — esirtkige táýeldilerge ınekııa úshin qaýipsiz oryndar berý. Bul ádis táýeldilikti jeńý úshin jaýapty túrde qaraýǵa múmkindik beredi. Sonymen qatar, memleket esirtkige táýeldilerge jumys tabýǵa, kásibı biliktiligin arttyrýǵa jáne áleýmettik qoldaý kórsetýge arnaıy baǵdarlamalar usynady.
- AQSh: AQSh-ta táýeldilikti emdeýdiń kóptegen tásilderi bar, onyń ishinde kognıtıvti minez-qulyq terapııasy men motıvaııalyq suhbat júrgizý ádisteri keńinen qoldanylady. Sondaı-aq, qumar oıyndarǵa nemese esirtkige táýeldiler úshin arnaıy reabılıtaııalyq ortalyqtar men klınıkalar bar.
Nashaqorlyqtyń emdelý joldary kúrdeli ári kópjaqty proess bolyp tabylady. Bul proess dári-dármek terapııasy, psıhoterapııa, áleýmettik qoldaý jáne reabılıtaııany qamtıdy. Álemdegi kóptegen elderde nashaqorlyqpen kúresýdiń tıimdi joldaryn izdeý men tájirıbe jınaqtaldy. Qazaqstanda da osy baǵytta jumys istep jatqan uıymdar men mamandar kóp. Degenmen, nashaqorlyqtyń aldyn alý jáne emdeý úshin keshendi, áleýmettik, medıınalyq jáne psıhologııalyq sharalardyń durys úılestirilýi qajet.
