Qumar oıyndar men lýdomanııa. Qazaqstandaǵy jaı-kúıi jáne sheshý joldary

145
Adyrna.kz Telegram

Qumar oıyndar men lýdomanııa (qumar oıyndarǵa táýeldilik) – bul adamdy oıynǵa táýeldi etip, ómir sapasyn nasharlatatyn psıhologııalyq jaǵdaı. Qumar oıyndarǵa táýeldilik kóbinese qarjylyq qıyndyqtar, otbasylyq daǵdarystar jáne psıhologııalyq kúızelisterdi týdyrady. Qazaqstanda bul másele jyldan jylǵa kúrdelene túsýde, óıtkeni qumar oıyndardyń sany artyp, áleýmettik jeliler men ınternet-kazınonyń taralýy halyq arasynda osy táýeldiliktiń kóbeıýine áser etýde.

Qazaqstandaǵy jaǵdaı

Qazaqstanda lýdomanııamen kúresý qıyndyq týǵyzyp keledi. Ótken jyly ǵana Qazaqstanda resmı túrde tirkelgen qumar oıyndarǵa táýeldi adamdardyń sany 300 myńnan asqan, biraq bul kórsetkishtiń naqty sany odan da kóp bolýy múmkin. Qumar oıyndardyń saldarynan áleýmettik jáne ekonomıkalyq problemalar týyndaıdy: adamdar qarjylyq shyǵyndarǵa ushyraıdy, otbasy buzylady, jumys oryndary joǵalady.

Qumar oıyndardyń qazaqstandyq qoǵamdaǵy yqpaly ártúrli. Birinshiden, qumar oıyndar jasóspirimder men jastar arasynda keń taralǵan. Ekinshiden, áleýmettik jeliler men ınternet-kazıno platformalarynyń taralýy adamdardy táýeldilikke ıtermelep, zańsyz qumar oıyndarynyń sanynyń kóbeıýine sebep bolady.

Sheshý joldary

Qumar oıyndarǵa táýeldilikpen kúresýdiń basty joly — aldyn alý sharalary men aqparattyq kampanııalar uıymdastyrý. Qazaqstanda qumar oıyndarǵa táýeldilikti emdeý úshin arnaıy baǵdarlamalar men psıhologııalyq qoldaý kórsetý qajet. Sonymen qatar, qumar oıyndardyń zańsyz aınalymymen kúresý úshin quqyq qorǵaý organdarynyń kúsheıtilgen sharalary mańyzdy. Qumar oıyndarǵa táýeldi adamdarǵa reabılıtaııalyq ortalyqtar men psıhoterapevtik kómek kórsetý usynylady.

Qumar oıyndarǵa táýeldilik áleýmettik másele retinde kóptegen qıyndyqtar týǵyzýda. Táýeldilikke ushyraǵan adamdardyń ómiri qarjylyq, psıhologııalyq jáne áleýmettik turǵydan daǵdarysqa ushyraıdy. Qazaqstanda qumar oıyndarǵa táýeldilikti azaıtý úshin psıhologııalyq qoldaý, aqparattyq kampanııalar jáne qatań quqyqtyq sharalar qajet.

Pikirler