Áleýmettik jeliler men ınternet táýeldiliginiń aldyn alý. Jańa zaman tetigi

247
Adyrna.kz Telegram
Foto: ixbt.com
Foto: ixbt.com

Qazirgi zamanda tehnologııanyń damýymen birge ınternet pen áleýmettik jeliler bizdiń ómirimizdiń ajyramas bóligine aınaldy. Olar aqparat almasý, baılanys ornatý, jumys isteý, bilim alý jáne kóńil kóterý sııaqty kóptegen qajettilikterimizdi qamtamasyz etip otyr. Alaıda, ınternet pen áleýmettik jelilerdiń qoldanylý aıasynda jańa táýeldilik túrleri paıda bolýda. Internet táýeldiligi men áleýmettik jelilerdiń táýeldiligiqazirgi qoǵamnyń ózekti máselesine aınalǵan. Bul qubylystardyń psıhologııalyq, áleýmettik jáne fızıkalyq saldary bar, olar adamnyń ómir sapasyna, psıhıkalyq densaýlyǵyna teris áser etýi múmkin. Osyǵan baılanysty ınternet pen áleýmettik jelilerge táýeldiliktiń aldyn alý máselesi asa mańyzdy bolyp tabylady.

Áleýmettik jeliler men ınternet táýeldiliginiń sıpaty

Áleýmettik jeliler táýeldiligi — bul adamnyń áleýmettik jelilerde, onyń ishinde Facebook, Instagram, TikTok, Twitter, VK jáne basqalarda kóp ýaqyt ótkizýge degen qajettiligin sezinýi. Qoldanýshy únemi jańalyqtardy baqylap, habarlamalardy tekserip, laık basý nemese pikir jazý arqyly áleýmettik maquldaýǵa ıe bolýdy kózdeıdi. Bul táýeldilik adamnyń jeke ómirine, jumysyna jáne basqa da mańyzdy aspektilerine zııan keltirip, ómirin basqarýǵa qıyndyq týdyrady.

Internet táýeldiligi keńirek másele retinde sıpattalady. Bul termın adamdardyń ınternetti tym uzaq ýaqyt paıdalanýyn, onyń ishinde oıyndar oınaý, beınemazmundardy kórý, chattarda sóılesý nemese basqa da onlaın áreketterdi asyra qoldanýdy bildiredi. Internetke táýeldilik fızıkalyq jáne psıhologııalyq jaǵdaıdyń nasharlaýyna, oqýdan, jumystan qalyp qoıýǵa, sondaı-aq, áleýmettik oqshaýlanýǵa alyp keledi.

Áleýmettik jeliler men ınternet táýeldiliginiń sebepteri

Internet pen áleýmettik jelilerdiń táýeldiligin týdyratyn birqatar sebepter bar:

  1. Psıhologııalyq faktorlar: Adamdar áleýmettik maquldaý men tanylýǵa umtylady. Áleýmettik jelilerde «laık» alý, pikirler men bólisýlerdiń bolýy adamda ýaqytsha psıhologııalyq qanaǵattaný sezimin týdyrady. Bul proess dopamın (qanaǵattaný gormony) óndirisin arttyrady, bul óz kezeginde táýeldilikti kúsheıtedi.
  2. Keri baılanys pen sheksiz aqparat aǵymy: Áleýmettik jeliler men ınternet árdaıym jańaryp otyratyn aqparat kózderi bolyp tabylady. Adamdar úzdiksiz jańa aqparat alyp otyrýdy qalaıdy, óıtkeni bul olardy ıntellektýaldyq turǵydan qanaǵattandyrady, biraq sonymen qatar olardy vırtýaldy álemde uzaq ýaqyt bolýǵa ıtermeleıdi.
  3. Áleýmettik orta men minez-qulyq normalary: Qazirgi qoǵamda áleýmettik jelilerde belsendi bolý kóbinese jaqsy áleýmettik mártebe men tanymaldyqtyń belgisi retinde qabyldanady. Adamdar ózderin tanytý úshin kóp ýaqytyn onlaın ótkizip, vırtýaldy ómirdi shynaıy ómirden artyq kóredi.
  4. Emoıonaldy qashý: Internet pen áleýmettik jeliler — bul shynaıy ómirdegi stressten nemese kúızelisten qashý tásili. Kóptegen adamdar aýyr emoııalardan, áleýmettik máselelerden nemese qarjylyq qıyndyqtardan qutylý úshin ınternetke nemese áleýmettik jelilerge kirip ketedi.

Áleýmettik jeliler men ınternet táýeldiliginiń saldary

Internet pen áleýmettik jelilerge táýeldiliktiń birneshe jaǵymsyz áserleri bolýy múmkin:

  • Fızıkalyq densaýlyqqa áseri: Uzaq ýaqyt boıy kompıýter nemese mobıldi qurylǵylar qoldaný kózdiń kórý qabiletiniń nasharlaýyna, bas aýrýyna, omyrtqa aýrýlaryna ákelýi múmkin.
  • Psıhıkalyq densaýlyqqa áseri: Táýeldilik depressııa, mazasyzdyq, uıqysyzdyq, áleýmettik oqshaýlaný sııaqty psıhologııalyq máselelerdi týdyrýy múmkin.
  • Áleýmettik qatynastardyń buzylýy: Vırtýaldy álemde kóp ýaqyt ótkizý shynaıy ómirdegi qarym-qatynastardy álsiretip, adamdy jalǵyzdyqqa ákelýi múmkin. Bul, ásirese, jastar arasynda baıqalady.
  • Ónimdiliktiń tómendeýi: Adamdar jumysta nemese oqýda ýaqyttyń kóp bóligin áleýmettik jeliler men ınternetke arnaǵandyqtan, olardyń ónimdiligi tómendeıdi, bul kásibı jáne oqý jetistikteriniń tómendeýine ákeledi.
  • Qumar oıyndar men onlaın oıyndarǵa táýeldilik: Internet arqyly oıyndar oınaý táýeldiliktiń bir túrine aınalyp, kóptegen jastar men eresekterdiń psıhıkalyq densaýlyǵyna zııan keltiredi.

Áleýmettik jeliler men ınternet táýeldiliginiń aldyn alý sharalary

Internet pen áleýmettik jelilerge táýeldiliktiń aldyn alý úshin birneshe tıimdi sharalar bar. Bul sharalar tek jeke adamǵa ǵana emes, sondaı-aq qoǵamdyq jáne memlekettik deńgeıde de qolǵa alynýy tıis.

1. Aqparattyq kampanııalar men aǵartý jumystary

Áleýmettik jeliler men ınternet táýeldiliginiń aldyn alý úshin halyqty aqparattandyrý jumystaryn júrgizý qajet. Mysaly, mektepterde, joǵary oqý oryndarynda jáne jumys oryndarynda aqparattyq naýqandar, lekııalar men trenıngter uıymdastyrý arqyly ınternet táýeldiliginiń teris saldaryn túsindirýge bolady. Qazaqstanda sońǵy jyldary «Jastar arasynda ınternet táýeldiliginiń aldyn alý» taqyrybynda túrli konferenııalar men semınarlar ótkizile bastady. Bul sharalar jastardy tek qana ınternettiń emes, sonymen qatar áleýmettik jelilerdiń de zııandy áserlerinen saqtandyrýǵa baǵyttalǵan.

2. ıfrlyq saýattylyqty arttyrý

Internet pen áleýmettik jelilerdi tıimdi ári qaýipsiz paıdalanýdyń mańyzy zor. Sondyqtan, mektepter men kolledjderde ıfrlyq saýattylyq baǵdarlamalaryn engizý qajet. Bul baǵdarlamalar jastarǵa ınternetti durys paıdalanýdy, jeke málimetterdi qorǵaýdy jáne onlaın ortanyń psıhologııalyq áserinen saqtanýdy úıretedi.

3. Ekran ýaqytyna shekteý qoıý

Úıde nemese mektepte ınternetke degen ýaqyt shekteýlerin engizý — bul táýeldiliktiń aldyn alý úshin tıimdi ádis. Mysaly, balalar men jasóspirimder úshin smartfon men kompıýterge kúnine tek belgili bir ýaqyt ishinde ǵana kirýge ruqsat etýge bolady. Ata-analar men pedagogtar bul rette úlken ról atqarady, sebebi olar balalardyń ınternetti qanshalyqty jıi jáne qalaı paıdalanatynyn baqylaýǵa múmkindik alady.

4. Psıhologııalyq kómek jáne terapııa

Internet táýeldiligine ushyraǵan adamdarǵa psıhoterapevt nemese psıhologtyń kómegi qajet bolýy múmkin. Kognıtıvti minez-qulyq terapııasy (KMT) sııaqty ádister ınternetke táýeldilikti jeńýge kómektesedi. Bul ádis adamnyń ınternetti qoldaný ádetterin, onyń emoııalyq jáne minez-qulyqtyq turǵydan saldaryn zerttep, olardy túzetýge baǵyttalǵan.

5. Balans pen ýaqytty basqarý daǵdylaryn damytý

Adamdarǵa óz ýaqytyn durys josparlaý men basqarýdy úıretý mańyzdy. Mysaly, kúndelikti tapsyrmalardy oryndaý úshin arnaıy taspalar men ýaqytty basqarý baǵdarlamalaryn qoldaný arqyly adam ınternetke táýeldi bolmaı, mańyzdy istermen shuǵyldana alady.

6. Quqyqtyq retteý

Quqyqtyq turǵydan da ınternet pen áleýmettik jelilerde oryn alatyn zııandy kontentke, onlaın qumar oıyndarǵa jáne basqa da teris ádetterge qarsy zańnamalyq sharalar engizilýi múmkin. Mysaly, úkimet ınternet táýeldiliginen zardap shekkenderge kómek kórsetetin arnaıy baǵdarlamalar jasap, áleýmettik jelilerde teris áser etý múmkindikterin retteıtin zańdar qabyldaı alady.

Áleýmettik jeliler men ınternettiń artyq paıdalanylýy qazirgi qoǵamdaǵy mańyzdy máselelerdiń biri bolyp tabylady. Bul táýeldilik tek psıhologııalyq, áleýmettik, biraq fızıkalyq saldarǵa da ákelýi múmkin. Sondyqtan ınternet táýeldiliginiń aldyn alý úshin aqparattyq kampanııalar, ıfrlyq saýattylyqty arttyrý, psıhologııalyq kómek kórsetý, ýaqytty basqarý daǵdylaryn damytý sııaqty sharalardy qolǵa alý qajet

Pikirler