Nashaqorlyq – Qazaqstandaǵy eń ózekti máselelerdiń biri. Sońǵy jyldary esirtkige táýeldi adamdar sany artyp, onyń saldary qoǵamǵa tereń áserin tıgizip jatyr. Statıstıkaǵa sáıkes, elde 40 myńǵa jýyq adam esirtki qoldanǵany úshin tirkelgen. Bul tek resmı kórsetkishter ǵana, al shynaıy ómirde bul sandar áldeqaıda joǵary bolýy múmkin.
Nashaqorlyq kóbine jastar arasynda taralyp otyr. Áleýmettik jaǵdaıy tómen, ómirlik qıyndyqtarǵa tap bolǵan adamdar esirtkige áýes bolyp, odan qutyla almaıdy. Jasóspirimder de esirtki tutynýdyń qurbany bolyp jatyr. Olardyń kópshiligi esirtkini birinshi ret dosynyń nemese tanysynyń keńesimen synap kóredi, keıin bul ádet olardyń ómiriniń ajyramas bóligine aınalady.
Nashaqorlyq adamnyń tek densaýlyǵyna ǵana emes, onyń psıhıkasyna, qarjylyq jaǵdaıyna jáne áleýmettik ómirine úlken zııan tıgizedi. Esirtkini tutynǵan adam birte-birte áleýmettik ortadan alystap, jumysyn, otbasyn, dostaryn joǵaltady. Mundaı táýeldilikten shyǵý ońaı emes, sebebi bul tek fızıkalyq táýeldilik emes, sonymen qatar psıhologııalyq problemaǵa aınalady.Qazaqstanda esirtkige qarsy kúres kúsheıtilýde. Polıııa esirtki saýdasyna qarsy operaııalar júrgizip, kóptegen zańsyz esirtki óndiristerin áshkereleýde. Sonymen qatar, arnaıy reabılıtaııalyq ortalyqtar ashylyp, nashaqorlyqtan zardap shekkenderge kómek kórsetilýde. Alaıda bul máseleni tolyqtaı sheshý úshin tek polıııa men dárigerlerdiń kómegi jetkiliksiz. Ár adam óziniń jaqyndaryna, ásirese, jastarǵa nazar aýdaryp, ýaqytynda qoldaý kórsetýi kerek.
Nashaqorlyq – tek jeke adamnyń ǵana emes, búkil qoǵamnyń máselesi. Áleýmettik qoldaý, durys tárbıe jáne aqparattyq saýattylyq arqyly ǵana biz bul táýeldilikpen tıimdi kúrese alamyz. Eń bastysy – esirtkige qarsy áreketterdi ýaqytyly qolǵa alý jáne eshkimdi bul máselede jalǵyz qaldyrmaý.
