Kúsh atasy — Qajymuqan

1880

Qara kúshte áli eshkim joq senshe bıik shyrqaǵan,
Ónerge de ózgelerden jaqyn eń ǵoı bir taban,
Rýh qashyp bara jatyr óziń ósken qyrqadan…
Búgin meni qaıta kóter jarty ǵasyr ótken soń,
Qanatsyzdy moıyndamas minezińmen burqaǵan.
Sol bir saltyń tiri tursa, turar ár kez ult aman,
Qazaqtyń bas bulshyq eti, qulager tós, pil taban…
Muhtar Shahanov

 

Qazaq halqynyń maqtanyshy, aty ańyzǵa aınalǵan Qajymuqan Muńaıtpasov ja­ıynda kóptegen estelikter, kórkem fılm, hronıkalyq kınolentalar bar. Ol kisimen kezdesken adamdar aıtyp júrgen ańyz-áńgimeler de az emes. Keıinirek shyqqan Ǵazızbek Táshimbaev qurastyrǵan «Kúsh atasy» jınaǵyndaǵy («Qazaqstan» baspasy, Almaty, 1990 j.) estelikterde onyń palýandyqqa qandaı qıyn jolmen kelgeni, búkil Eýropa, Amerıka, Azııa halyqtaryna ózin qazaqtan shyqqan tuńǵysh palýan ekenin kórsetkeni táp-táýir berilgen. Onyń ishinde Qazbek Súleımenovtiń «Palýannyń balalyq shaǵy», Dıhan Ábilevtiń «Alyptyń aq batasy», Áýelbek Qońyratbaevtyń «Óz aýzynan estigenderim» bar.

Qadyr Myrzalıevtiń «Bulshyq eti dalanyń» óleńindegi:
«Saıyn dalań – óziń anań, óz ákeń,
Sol dalaǵa tartpaı týǵan az eken.
Osyndaı ul taba alam degendeı,
Tapqan seni qazekeń», – degen shýmaǵy kimdi bolsa da bir tebirentip tastaıdy-aý.

 Sáken Seıfýllın­niń «Qajymuqan», Syrbaı Máýlenovtiń: «Ul tartyp týsa ıgi endi ózińe» óleńderindegi teńestirý, sıpattama, tiri adam túgili, ólgen arýaqtardyń ózin bir aýnatyp tastaıtyndaı.
Qajekeńniń tek bilek kúsh ıesi ǵana emes ekenin, onyń parasatty, oıshyl, namysshyl, zeıindi adam bolǵanyn bir ǵana avtor (J.Bekturov. «Kúsh atasy», 248-b.) jazbaıdy, ony bári ózderiniń estelikterinde dáleldep keltiredi. Talıǵa Bekqojına «Ánshiligi de bar edi» degen áńgimesinde: «Kópshiliktiń suraýy boıyn­sha Qajekeń qolyna dombyra alyp, qońyr daýysymen shyrqaı jóneldi:
Atandym Qajymuqan bala jastan,
Ishinde ımperııanyń boldym asqan,
Keshegi Omskiniń qalasynda
Qulattym qyryq palýandy bir shalmastan», –
dep jazady. Bul shýmaq Qajekeńniń ánshiligin, shy­ǵarmashylyq ónerin baıqatsa, «Al qazaqtyń qara sózin maqaldap, máteldep sóılegenin, sonyń úlgisin men Qajekeńnen kórdim» deı otyryp, Á.Qońyratbaev: «Átteń, ol kisiniń sózin magnıtofon lentasyna da túsire almappyz», – dep ókinishin bildiredi. Marks Qazykenovtiń Bátıma apaıdyń (Qajekeńniń birinshi áıeli) óz aýzynan jazyp alǵan Qajekeń týraly áńgimesi maǵan óte unady. Sebebi óz basynan keshken ómir shyndyǵy, jurtshylyqqa attary áıgili bolǵan, sol ýaqyttaǵy palýandardyń durys berilgen minezdemeleri, qaı jyldary, qaı jerde kúreskeni – tarıhı shyndyq. Bátıma apaı Qajymuqannyń 1914 jyly Vestergad Shmıdtpen Nıjnıı Novgorodta kezdeskeni jóninde: «Shmıdt tájirıbeli palýan ǵana emes, sonymen birge paıda izdegen alaıaq retinde de tanylǵan bolatyn. Bul kezdesýdiń óz paıdasyna sheshilmeıtindigine kózi jetken ol Qajymuqanmen tek jeke júlde úshin kúresetinin málimdeıdi. Júldeni 100 somǵa baǵalaıdy. Qaltasynda aqshasy joq, amaly taýsylǵan Qajymuqan jınalǵandardan kómek suraıdy. «Top ishinen eki jas jigit shyǵady da, tóreshige 100 som aqsha tastaıdy. Olar Nurlan jáne Abdolla Esbergenovter edi» deıdi.
1970 jyldary bolýy kerek, belgili jazýshy Zeıin Shashkınniń úıinde bir fotosýretke kózim tústi. Qarasam, ortasynda eńgezerdeı, bulshyq etteri bultyldaǵan, jalańash, jalǵyz sholaq dambalmen turǵan Qajekeń, al eki jaǵynda bireýi oryssha (eýropasha), ekinshisi kavkazsha, basynda aq seńseń bórik, ádemi, sol ýaqyttaǵy modamen kıingen eki qazaqtyń jas jigitteri. Úı ıesi Marııam jeńgemizden «Myna jigitter kim?» dep surasam, «Bu­lar: Abdolla – meniń ákem, Nurlan – ákemniń inisi, semeılikter. N-Novgorod jármeńkesine baryp júr­gende Qajymuqanmen kezdesip túsken sýretteri» dedi. Bátıma apaı aıtqan Nurlan men Abdolla osy fotosýrettegi jigitter bolyp shyqty. Olardyń sondaı erlik, azamatshylyq jasaǵanyn «Kúsh atasy» kitabynan oqyp bildik. Sol «Kúsh atasynda» (15-29-b.b.) Qajymuqandy kórgen, bilgenderdiń ishinde eń ma­ńyzdysy – Bátıma apaıdyń esteligi jáne ony jazyp alǵan Marks Qazykenovtiń zor eńbegi.
Osy «Kúsh atasy» kitabynyń kirispesinde Ǵazızbek Táshimbaev: «Qajymuqannyń zamandas­tary, ol kisini kózimen kórgender azaıyp barady. Kópshiligin (kórgenderdiń – Q.Á.) kóre almaı qaldyq», – dep ókinedi. Biraq osy ýaqytqa deıingi Qajymuqan jónindegi shyǵarmalar – Q.Ábdiqadyrovtyń «Qa­jy­muqan» kitaby, M.Tanekeevtiń 1964 jylǵy zertteý eńbegi, Á.Búrkitbaevtyń derekti povesi – kelesi urpaqqa úlken mura.
Qajekeńdi kórmegenderdiń biri Tumanbaı Mol­daǵalıev:
«Bólip bergen oljasyn bar adamǵa,
Alǵys alyp anadan, aǵadan da.
Qajekeńdi kórgender baqyttyraq,
Kórmeı qalǵan bizderge qaraǵanda», – dep ókinishin bildiredi. Durys qoı. Al bizdiń mindetimiz – kórgen, bilgenderimizdi jarııalap, aıtyp ketý. Sol kórgenderdiń, Omby jaǵyndaǵy Qajekeńniń otbasymen aralasyp júrgenderdiń bireýi men edim.

ALǴASh KÓRGENIM

Men Qajekeńdi 8-11 jasymda kórgenmin. Ol kezde Omby oblysyndaǵy Sharlaq (bertin Drobyshev, Novovorshavka) aýdanyndaǵy Qaratomar aýylynda turatynbyz. Qajekeń ár ýaqytta sondaǵy G.Dmıtrov atyndaǵy kolhozda ornalasqan aýyldyq keńestiń sessııasyna bir top belsendilermen birge kelip júretin. Eline bara-kele jatqanda jolshybaı túsetin jeri – meniń ákemniń úlken aǵasy Amanjoldyń úıi. Esh ýaqytta jalǵyz júrgenin kórmedim. Bir kelgende qasynda basqalarmen birge Qudaıbergen aqyn (Isa aqynnyń ustazy) nemese Tólesh ánshi, taǵy basqalary júretin. Bir kelgeninde sýyq tıip, syzdaýyq shyqqan eken. Kelisimen: «Áı, Amanjol, bir áldi jigit bar ma aýylda, myna syzdaýyqtyń irińin syǵyp alatyn» deıdi Qajekeń. Áldi jigit dep Seısenbaıdyń Shaıqysy shaqyrylady. Shaıqy Almatydaǵy atty áskerler eskadronynda áskerı boryshyn ótep kelgen-di. Palýan shalqasynan jatyp, Shaıqy kúrekteı ala­qanymen syzdaýyqtyń mańaıyn basyp otyrsa kerek. Bul qımyl Qajekeńe unamaı basyn kóterip: «Men saǵan qatty bas dedim ǵoı!» – dep aqyrǵanda, Shaıqy jalań aıaq, jalań bas úıden qashyp shyǵady. Artynan jeńgeleri Shaıqyny kórgende qaljyńdap: «Sen Shaıqy nemene gújildep otyrsyń, áneýkúni palýannyń syzdaýyǵyna shamań kelmeı, qalaı qashqanyńdy aıtshy» dep ájýa qylatyn. Esenbaı atam jýan taldan doıby jasap, sony oınaýdy úıretken-di. Qajekeń bir kelgende úıdegiler: «Aınalaıyn, Qajyatańmen oınap kórshi», – dedi, meniń doıbyny jaman oınamaıtynymdy qyzyq kórip Qajekeń: «Kel, oınaımyz» dedi de, iske kiristik. Artynan jeńilip qalǵanda (ádeıi jeńilgen shyǵar) doıbymdy urlaǵandaı qımyl kórsetetin, úıde otyrǵandar buǵan máz bolyp jatatyn.
Taǵy bir kelgende keshki tamaqtan keıin, jatarda, tósek salardyń aldynda qonaqtar dalaǵa shyǵyp keledi. Dalaǵa shyǵyp kelgen soń Qajekeń: «Apyraı, jańa kókte, ushyp bara jatqan qyrǵaýyl sııaqty bir ǵajaıyp dúnıeni kórdim. Bul ne qarańǵy túnde ushyp júrgen?» – deıtin. Bireýler: «Iıa, ııa» dep quptap, qarqyldap kúlip jatatyn. Bertin kele oılasam, onysy meni bala dep qorqytqan bolyp, úlkenmen de, kishimen de jasaıtyn kishipeıil qaljyńy eken.
Bala kezdegi tańǵaldyratyny – kóz aldyńdaǵy qubylys, kórinis. Birde jazdy kúni kórgenim: uzyn trashpan (arba), oǵan jegilgen esik pen tórdeı qara aıǵyr, arbanyń ortasyna otyra ketkende aǵashtary maıysyp, synǵaly turatyn. 1935 jyly Qulan elinde (6-shy Aýyl keńesi) sabantoı ótti. Sol toıda Qajekeń oıyn kórsetti, ústinen «polýtorka» mashına júrgizdi. Anda-mynda Sharlaq aýdandyq partııa komıteti birinshi hatshysynyń ashyq jeńil mashınasymen júrdi. Esimde qalǵany, sol mashınaǵa otyra ketkende bir jaǵy qısaıyp bara jatatyn. Sol sabantoıdaǵy taǵy bir kórinis kóz aldymda. Samsaǵan halyq bólinip, joldyń eki jaǵynda at báıgesin kútip otyr. Bir jaq ortasynda taýdaı Qajekeń, aq kóılek, aq qalpaq, áıeli, balalary – bári aqtan kıgen. Sol kórinis erekshe estetıkalyq áser berdi. Ol da qazaq halqyna kórsetken úlgisi me, tartýy ma degen oıda qalasyń. Al bizdiń elge kelip jaı júrgendegi kıimi – qarasur áskerı jaǵaly beshpet, belbeýimen, shalbarynyń balaǵy etiktiń qonyshynda bolatyn. Sibirdiń qysynda – basta túlki tymaq, aıaqta saptama etik, ıyǵynda qasqyr ishik, syrtynan úlken jaǵaly ton kıetin. Osy kıgen kıimderimen turǵan turysyna, boıyna kóz salsańyz, Qajekeńniń janynda erip júrgen saparlastary ergejeılilerdeı bolyp kórinetin.
Men kórgendegi kelbeti astyńǵy erni, sol qu­laǵynyń ushy jyryq bolatuǵyn. Óziniń aıtýynsha, Sarakıkı degen japon palýany kúrestiń erejesin buzyp, zaqym jasaǵan. Osy arada amerıkalyq, bokstan álem chempıony, óz qarsylasynyń qulaǵyn tistep alǵan M. Taıson eske túsedi. Mundaı qylyq XX ǵasyrdyń basynda da bolǵany baıqalady.
Eń aqyrǵy esimdegi – 1937 jyldyń qysy, «Shar­laq» sovhozynyń ortalyǵy. Keńseniń aldynda typyrlap, býy shyǵyp turǵan úsh at shanaǵa jegilgen. Qajymuqandy sovhozdyń dırektory D.P.Gýtovskıı qabyldap jatyr eken. Balalarmen birge kóremiz dep tosyp-tosyp, sodan sýyqqa shydamaı tarap kettik.

Ol – qazaqtyń uly

Qajymuqan óziniń bir otyrysynda ándetip aıtqan:
Surasań arǵy atam uzyn qypshaq,
Táńirim berip edi ólsheýsiz baq.
Shyn babam qaraqypshaq Qobylandy,
Teń keler ondaı erge qandaı qazaq.
(«Kúsh atasy», 157-bette).

Osy qysqasha ǵana berilgen shýmaqta óziniń arǵy zaty, ata-babalary qazaq tarıhynda bolǵan belgili tulǵalar ekeni menmundalap tur. Oǵan talas joq. Bertin kele keıbir jerde, tipti qazaqtyń zııaly azamattarymen kezdesip qalsaq: «Osy Qajymuqan kimdiki?» degen óreskel suraqtar paıda bolyp júr. Bul suraqtardyń arjaǵy belgili. Ashyp aıtsaq, shymkenttikter: «Qajymuqan bizdiki» dese, aqmolalyqtar «Joq, ol bizdiki» dep shyǵady. Meni 2006 jyly Qazaq radıosynyń tilshisi shaqyryp: «Aǵa, shynyn aıtyńyzshy, Qajymuqan soltústiktiki me, álde ońtústiktiki me?» dep qoıyp kep qaldy. Men: «Qajymuqan soltústiktiki de, ońtústiktiki de emes, ol – qazaq halqynyń uly» dedim.
Keńes ókimeti ústemdik júrgizip turǵan kezde Qajymuqan jaıynda shyqqan estelik-kitaptarda kóp qupııa syrlar aıtylmady. Onyń qajylyǵy, Alash partııasymen bolǵan tyǵyz baılanysy, 1937 jyldardaǵy zobalań kezinde Ombydan (Reseıden) Shymkent (Qazaqstan) óńirine qashyp kelgendigi, taǵy basqalary da jazylmady.
Qajekeń týraly bilý úshin áli izdený kerek-aq.

Batyrdy «kimdikiniń» arjaǵy – onyń qaı óńirde dúnıege kelgeni, qaı aımaqta ósip-óngeni. «Kimdiki» dep talasyp júrgen azamattarǵa aqparat retinde týǵan, ósken jerin aıtýǵa bolady. Onda turǵan ne bar?

«Qajymuqan Aqmoladaǵy Qaraótkel dýanyna qarasty Qospa degen jerde dúnıege kelgen» («Kúsh atasy», 150-bette). Qazirgi orny Astanadan qyryq shaqyrymdaı soltústik-batys baǵytynda. Taǵy biri, J.Bekturovtyń jazyp ketkeni: «Qajymuqannyń týǵan topyraǵy – elınograd irgesindegi Saryterek mańy. Esil ózeniniń oń jaq qaptaly. Onyń aǵaıyndary osy Saryterek (Maksımovka) pen Tasmola (Semenovka) arasynda otyr. Jıyrmasynshy jyldary el ishin bir aralaǵanda ataqonysyna saldyrǵan óz úıiniń orny da osy arada jer bolyp jatyr»

(«Kúsh atasy», 245-bette).
Bul aralar sol ýaqytta Zapsıbkraıǵa baǵyn­ǵan, ortalyǵy Omby qalasy bolǵan. Osy jerler – Qajekeńniń kir jýyp, kindik kesken Arqanyń aıaýly keń dalasy. Baı-kópesterdiń: Qalıpa, Kozýlın, Maslıakovtardyń jalshysy, malshysy bolǵan kez; ósken, óngen, ereksheligi bilinip, palýandyǵy halyqtyń kózine túsip, bilek-kúsh ónerin ári qaraı údetýge sebep bolǵan kıeli aımaq.
Qudaıǵa shúkir, qazaq halqynyń kıeli de qasıetti er­leri, jerleri Shyǵysta da, Batysta da, Ońtústikte de, Soltústikte de mol. Qajekeńdi bólisetin qajettilik joq.

 

JUBAILARY JÓNINDE

Atyshýly adamdar jóninde ańyz-áńgimeler kóp bolady ǵoı. Meniń esimde qalǵany, Qajymuqan atamyzdyń búkil Reseıdi, Qa­zaqstandy aralap júrip negizgi qonystanǵan jerleri – «Sıbkraıda» (Omby mańaıy) jáne «Kırkraıda» (Ońtústik Qazaqstan oblysy). «Endi ol nege Omby jerinde qonystandy?» degen suraq týýy múmkin.
1910-37 j.j. deıingi kelip, ketip turǵan eli – tóre aýyly, «Jańa jol» kolhozy, Sharlaq aýdany, Omby oblysy. Meniń ákem Kóshkimbaı 1939 jyly qaıynshylap osy araǵa kóship keldi. Sol 40-shy jyldary Halıolla birinshi áıeli Bátımadan (N.N.Chepkovskaıadan) týǵan, ekinshi alǵan áıeli Yrys­ty úsh qyzymen «Jańa jolda» – tóre aýylynda turatyn. Tóre aýylyna qonystanýy – bir ýaqytta áldi, áıgili el bolǵan. Onyń ózindik tarıhy bar. XIX ǵasyrdyń basynda ár elde óziniń tóresi bolýy kerek degen salt bar eken. Madııar – Qypshaq: «Bizdiń tóremiz joq» dep «Qyzylǵaq» (Ertis aýdany, Pavlodar oblysy) degen jerden Samaı atty tóreni alyp kelip, jer berip, aldyna mal salyp, ózderi malshysy, jylqyshysy bolyp júredi. Samaı týǵan balasynyń atyn Abylaı dep qoıady. Sol Abylaıdan taraǵandar bir rýly el bolyp, Tóre aýyly atanyp, bertin «Jańa jol» kolhozyna uıymdasty. Qajekeń Omby ırkinde óner kórsetip júrgen kezinde tamyr-tanysqa jıi baryp, qonaqtap júredi. Omby mańaıynda qazaq juraǵaty kóp qoı: kereı, naıman, qosqulaq, ýaq, atyǵaı, qaraýyl, qarjas. Al endi qypshaq rýlary: Madııar, Janaıdar, Qosaıdar jáne Qulataı – Tóbet­tiń tórt uly deıtinder Ombynyń ońtústik jaǵynda, Kókshetaý, Pavlodar oblystarynyń tóńireginde mekendegen.
Qazan tóńkerisinen keıin Orynborda, ási­rese, Ombyda zııaly, oqyǵan qazaq azamattary shoǵyrlan­dy. Solardyń ishinde Mirjaqyp Dýlatov ta bolǵan. Mirjaqyp (ózi madııar – arǵyn, qostanaılyq) elge shyqqanda, kóbinese meniń myna óńirde de ma­dııar qypshaq aǵaıyndarym bar eken dep Qajymuqandy, taǵy basqalaryn janyna ertip júretin bolǵan. Qa­jekeńe madııar-qypshaq juraǵaty unap, onyń tóre qypshaq bolyp ketken Tóre aýylyna otbasyn kóshirip ákelip, ózi osy arada 1937 jylǵa deıin tu­rady. Taǵy bir jaıt, jurttyń aıtýyna qaraǵanda, aq­saqal, qarasaqaldar jınalyp: «Aınalaıyn Qajeke, jas bolsa kele jatyr, seni eki áıel aldy dep eshkim sókpeıdi. Myna turǵan «Aqshada» (Drobyshevo) ma­dııar-qypshaq Tynybaı degenniń úkilep ósirgen Yrysty atty boıjetip turǵan sulý qyzy bar» dep, sol qyzdy el bolyp, qudalyq jasap alyp beredi. Biz sol mekende 1939-41 j.j. Qajymuqannyń Yrysty toqalymen, onyń qyzdarymen úı arasynda úı joq – kórshi turdyq.
Qajekeńniń úrim-butaǵyn aıtýdan buryn alǵan, birge turǵan jubaılary jóninde azdap bolsa da málimet berý kerek bolyp tur.
1909 jyly Qajekeń Nadejda Nıkolaevna Chepkovskaıaǵa úılenedi, 1925 jyly Tynybaı qyzy Yrystyǵa, 1938 jyly Múnáımge, 1946 jyly Aı­shagúlge… Meniń jaqsy biletinim – «Sıbkraı» óńi­­rindegi jubaılary, juraǵattary. Birinshi neke qıyp alǵany N.N.Chepkovskaıa – 16 jastaǵy, attyń qu­la­ǵynda oınaıtyn, «ırkovaıa naezdnıa» atanǵan ártis qyz. Óziniń aıtýy boıynsha: «Ombyǵa kelgennen soń uzamaı meni meshitke aparyp, Hasen degen moldaǵa nekemizdi qıdyrdy. Sol kúnnen bastap men Qajymuqannyń zaıyby Bátıma atandym. Osynyń ózin áli kúnge deıin meniń basyma Qajymuqannan qonǵan zor qasıet dep sanaımyn», – deıdi. («Kúsh atasy», 17-18-betterde). Osy Bátıma apaıdan 1910 jyly Qajymuqannyń uly Halıolla týady. Halıolla 16 jasqa tolar-tolmasta Shápen atty qyzdy alyp berip, otaý jasap, jeke shyǵarady. Biz sol elde turǵan jyldary (1939-41 j.j.) Halıolla úıli-barandy, irgeli otbasy, sol «Jańa jol» kolhozynyń tóraǵasy edi. Halıollanyń jeti balasy boldy. Eń úlkeni Shabdan – 1927 jylǵy, meniń dosym. «Ekiaǵash» orta mektebinde birge oqydyq. Uzyn boıly, palýan, atasyna tartqan. Ol áskerge baryp, sol jaqtan birden elge qaıtpady. Qajekeńniń (Shymkent oblysyna) qolyna kelip, atasy úılendirdi. Qazir zeınetker. Omby oblysyndaǵy «Sharlaq» sovhozynyń Platonovka degen bólimshesinde turady. Men aǵaıyn aralap júrip, 1999 jyly ádeıi baryp kezdestim. Halıollanyń balalary: Farıda, Rázııa, Janaıdar, Eltaı, Qulymbet. Orys áıelinen týǵan balasynyń atyn bilmeımin.

Mine, men biletin palýannyń «Sıbkraı» óńirindegi urpaq­tary. Al endi Yrys­tydan qalǵan Sofııa men Rashıda erte dúnıe saldy. Rystydan týǵan Ázııa qy­zynan bir qyz bar dep estidim, al Shymkent mańaıynda­ǵy Múnáıimnan týǵan Aıdarhan, odan dúnıege Shattyq keldi. Eń sońǵy toqa­ly Aıshagúlden Janábil týsa, onyń balasy Janar. Palýannyń bul ne­merelerinen kimder bary maǵan belgisiz.
Qajekeńniń balalaryn, nemerelerin, joǵaryda aıttyq, kóbi parasatty, oıshyl azamat bolyp ósti. Janábil de iri, palýan boldy. Aıdarhannyń balasy Shattyq ta «karate-do» boıynsha 2002 jyly Azııa oıyndarynda kúmis júlde aldy. Biraq ózine tartqan naǵyz palýan, batyr áli joq. Bári qatardaǵy ǵana. Qajekeńniń tiri kezinde janashyr joldastary, zamandastary alasuryp palýanǵa bir áıelden soń bir áıeldi aldyryp júrgeni aıtpasa da belgili bolyp turatuǵyn – ózi sııaqty aýzynan túskendeı bilek kúshin, kúsh atasyn tosty. Qaıtesiń, Qudaı bermedi. «Úmitsiz – shaıtan». L.N.Tolstoı aıtqan eken: «Menen keıin tabıǵattyń bergen talanty demalady» dep. Sol sııaqty demalyp jatýy da múmkin. Jeti atasynan keıin qaıtalanady degen qazaqtyń ata sózine senemiz de, kútemiz de.Atyshýly azamattardyń jalǵan da balalary bolǵan ǵoı. Qajymuqannyń balasy Aıdarhan: – «Ákemniń úlkeni – Halıolla, eń kishisi – Janábil. Muhtar atty taǵy bir Qajymuqanov bar dep estidim. Onyń jaıyn jetik bile bermeımin», – deıdi («Qajymuqan qaǵanaty», 483-b.). Meniń biletinim, óziniń zańdy, nekesin qıyp alǵan áıelderinen týǵan Halıolla, Aıdarhan, Janábil. Ǵabdolla týraly joǵaryda aıttyq. Osy arada Syrbaı Máýlenovtiń:
Saýsaǵy Alataýdyń emenindeı,
Jotasy Qarataýdyń kemerindeı.
Júzinen shattyq, qaıǵy bilinbeıdi,
Tup-tunyq Qaraótkeldiń tereńindeı, – degen shýmaǵy eske túsedi. Shirkin, qan­daı asyl sózder. Túrin, tulǵasyn kórip, mundaı jigitke kim ǵashyq bolmaıdy. Biz ózimiz kóp ýaqyt úgit-nasıhat, mádenı-aǵartý júıesinde qyzmet istegen adambyz. Sondyqtan halyqqa, elge estetıkalyq sezim uıalatatyn sózderdi jetkizgimiz kelip turady. Asqar Toqmaǵambetov:
On jigit jaýyrynyna jaılansa da,
Elý put bilegin baılasa da,
Bulq etpeı bárin jalǵyz kóteredi,
Ústinen pıatıtonka aıdasań da, – deıdi.
Bul sıpattama kimniń delebesin qoz­dyr­maıdy. At ústinde júrgen Qajekeń kóppen kezdesti, tanys boldy. Joǵaryda aıtylǵan tulǵasy, minezi, myqtylyǵy qyz-kelinshek túgili, er adamnyń ózin qaı­­ran qaldyrady. Árıne, palýan aǵa­myz jas boldy, «mas» ta bolýy múmkin. Óz kózimizben oqyǵanymyzdy, óz qulaǵy­myzben estigenimizdi nesine jasyramyz. Bir kitapta bylaı dep jazyldy: «1960 jyly Qyzylordaǵa Máskeý ırki kelip, ondaǵy Nıkolaev degen palýan ózin Qajymuqannyń balasymyn dep jarııalaǵanda, halyq nópiri otyz kún­deı ırktiń aldyn bermedi. Bul qazaq halqynyń batyry Qajymuqan Muńaıt­pasov­qa degen qurmet, úlken iltıpat bolatyn» («Qajymuqan qaǵanaty», «Ordabasy», 378-b.). 2005 jyly maýsym aıynda Om­bydaǵy ırk dırektorynyń orynbasary bolyp isteıtin, ózi bala kezinen ırktiń arenasynda qyzmet istegen Evgenıı Iýre­vıchpen kezdestim. Onyń aıtqany: «1960 jyldary bolý kerek. Bizge jyl saıyn bir aıǵa kelip-ketip, bilek kúshimen oıyn kórsetip júrgen Gerasımov: «Men Qajymuqannyń balasymyn, osy Omby oblysynda turatyn meniń aǵaıyndarym bar» dep, Sharlaq, Rýsskaıa polıana, Drobyshev (Novovarshavka) aýdandaryna suranyp, aptalap baryp turatyn». Bul áńgi­meni sol jyldary elge (Omby oblysyna) amandyq-saýlyq bilýge baryp júrgende men de estigenmin. Jaıyqbaı degen meniń joldasym: «Eńgezerdeı bir orystyń jigiti kelip, «Sheshemniń aıtýy boıynsha, meniń shyn ákem Qajymuqan. Ádeıi izdep keldim» degennen keıin el bolyp qarsy aldyq, mal soıyp, Qajymuqan arýaǵyna as berdik» degen edi. Taǵy biri. Sol Omby oblysy, «elınnyı» degen sovhozda turatyn sa­ǵal-qypshaq Omardyń balasy Keńes kúıeý­balanyń aıtqany: «1970 jyldary aýdannyń ortalyǵy «Rýsskaıa polıanaǵa» Bashqurtstannan kelgen Qajymurat degen azamat óziniń týǵan ákesiniń úrim-butaǵyn izdep júr dep sol kisini maǵan jiberedi. Suhbattasqanda uqqanym: Qajymuqan Ýfada 1915 jyldary bolǵan. Bul jaıynda kitaptarda da aıtylady. Ýfa qalasynyń aqsaqaldary atynan hat joldaǵan Musa: «Qajymuqan myrza, sizdi úlken merekemiz – sabantoıdyń qurmetti qonaǵy bolýǵa shaqyramyz» degen. Ýfada jarty aıdaı demalǵan soń palýan Qazanǵa júrip ketedi. «Ákemniń aty Qajymuqan bolǵan soń úlken atam qyzynan týǵan balanyń atyn Qajymurat dep qoıǵan» deıdi Qajymurat. Qajymurattyń aıtýy boıynsha, mundaı eski dástúr – jaqsydan urpaq alyp qalý Oral boıyndaǵy basqa da halyqtarda bolǵan. Qajymurat sondaı salttan paıda bolǵan bala sekildi.
Eń aqyrǵysy, «Karavan» gazetiniń 2009 jylǵy 10 sáýirdegi nómirinde Qajymuqannyń nemeresi Shattyq bylaı deıdi: «1996 g. my k svoemý ýdıvlenııý polýchılı prıglashenııa ız Franıı, gde kak vyıasnılos ý Kajymýkana ostalıs detı ot jeny franýjenkı. Onı prıglasılı nas prıehat, no ote (Aıdarhan), kak chlen partıı naotrez otkazalsıa ehat «k býrjýıam» ı bolshe my svıaz s nımı ne podderjıvalı». Osy Qajekeńniń balalarymyz dep júrgen azamattar múmkin jalǵan da bolar, biraq basqa ult ókilderi Qajymuqan degen esimdi maqtan etip, atyn shyǵarý úshin paıdalanǵan ǵoı degen oı keledi.

 

QAJYLYǴY TÝRALY

«Kúsh atasy» kitabynda: «Taıaý jáne Orta Shyǵys elderin aralady. Túriktiń jaýyryny jerge tımegen atyshýly palýandaryn jyqqannan keıin oǵan qajy ataǵy berilip, Qajymuqan ataldy» delinedi.
Buǵan sený qıyn. Birinshi, dálel retin­de qujat joq, ekinshiden, ol eldiń jeńiske jetken palýanǵa qajy ataǵyn berý salty bolsa baıaǵyda estiler edi. Taǵy biri, túrik halqy Islam dininiń erejesin myqty ustaǵan. Qajylyq dinmen baılanysty desek, ol az, ol – bes paryzdyń biri. Osyny eske alsaq, sen jaqsy kúrestiń, jeńdiń dep qajy ataǵyn bere salýy múmkin emes. Túrkııadan kelgen jigittermen de kezdestim, bizde ondaı tártip joq deıdi.
Al endi shynyna kelsek, qajylyqqa barýy, qajy atanýy ras. Ony Omby ja­ǵyndaǵy eldiń aqsaqaldary kesip aıtatuǵyn: «Barǵan ǵoı qajylyqqa!» dep. Joǵaryda: «Taıaý jáne Orta Shyǵys elderin aralady…» dedik. Kórsetken qyzyǵyna, jeńisine rıza bolǵan arab eli sonaý Reseıden kelgen top palýandardyń ishinde jalǵyz musylman ekenin bilip, Muqańdy Mekkege, Mádınege alyp barýy ǵajap emes. Kúshine, kúresine aıyzdary qanǵan sol el azamattarynyń uıymdastyrǵan qoshemeti bolýy múmkin. Men bul boljamymdy Qajymuqannyń qajylyǵy haqynda jazǵan maqalalarymda aıtqan edim. Boljamym rastaldy. Qolyma kesh túsken Álimqul Búrkitbaevtyń 1978 jyly «Jalyn» baspasynan shyqqan derekti hıkaıasynda Muqańnyń Mekkege baryp, qajy ataǵyna ıe bolǵanyn nanymdy dáleldeıdi. Stambýlda túriktiń Nurla atty palýanyn jeńgen soń Shákir pasha (general) men Imam Baıýr Muqańdy quttyqtap, Shákir pasha: – «Jaraısyń! Meniń saǵan bereıin dep turǵan syılyǵym myna ımam tapsyraıyn dep turǵan syılyqpen salystyrǵanda túk emes. Jaqynda álemniń barlyq musylmandary Qurban meıramyn toılaıdy. Biz Mekkege qajylyqqa barǵaly jatyrmyz. Ol jerge eń kúshti palýandar jınalady, sen sonda ózińniń kúshiń men ónerińdi kórsete alasyń. Qarjy týraly qam jeme, ol bizdiń moıynymyzda», – deıdi.
Sóıtip, úsh aptaǵa sozylǵan kerýen Ortalyq Tavrdan, Tıgr ózeniniń boıymen Baǵdatqa, odan ári Úlken Nefýz shólimen Mekkege jetedi. Mekkede duǵa oqylady, Muqań zámzám qudyǵynan sý ishedi, Arafat taýynyń eteginde úsh kún shatyrdyń ishinde túneıdi, Mın ańǵarynda shaıtandy beıneleıtin tulǵalarǵa tas laqtyrady, Mádınege baryp bir meshittiń esiginiń artynda Muhammed paıǵambardyń tabyty qoıylǵan esikke sálem berip, Mekkege, kóp uzamaı Stambýlǵa qaıtady. Sodan bylaı Muqan degen esimi jaıyna qalyp, Qajymuqan degen ataqqa ıe bolady. Muny taldap jazyp otyrǵanymyz – Muqańnyń qajylyǵyn rastaý. Keńes ókimetiniń dáýiri júrip turǵan kezinde jasyrǵan, bertin kele Qajekeńniń aıtqan shyndyǵy.
Osydan keıin kim sener: – «Jaýyryny jerge tımegen túrik palýanyn jeńgen soń Muqanǵa qajy ataǵy berilipti» degen jalǵan laqapqa. Keńes ókimeti ústemdik júrgizip turǵan kezde Reseıde bolsyn, Qazaqstanda bolsyn, «molla», «qajy» ataǵyna ıe bolǵan adamdar ekinshi sa­nat­taǵy, tipti Keńes ókimetine qarsy adam­dar sııaqty kórinetin. Sol ýaqyttaǵy ko­ǵamnyń qubylysyn, kózqarasyn baı­qap, palýannyń naǵyz qajylyǵyn jasy­ryp, sebep taýyp, óziniń shyǵarǵan «er­tegisi» ǵoı. Omby jaǵy kóbinese Muqan, Muqa deıtuǵyn. Úlken uly Ǵabdolla ǵana Muńaıt­pasov bolatuǵyn. Halıolla balasy, nemereleri – bári Muqanov bolyp jazylǵan.

Qajymuqan «Alash» partııasynyń
múshesi boldy ma?

1937 jyldary Qa­je­­keńniń Omby jaǵynan Oń­tús­tik Qazaqstanǵa kelgen kezi. Barshaǵa bel­gili, keshegi aktıv bolyp júrgenderi bar, jaı ǵana sharýasy áldile­ri bar, burynǵy baılardyń, tórelerdiń urpaqtaryn úılerinen ustap, alyp ketip jatty.
Qajekeńniń Arqadan ońtústikke qa­laı ketkenin Esengeldi tóreniń (Tóre aýylynyń jigiti) bizdiń úıde qonaqtap oty­ryp aıtqany: «Bes jigit Ombyǵa, Ombydan Qyzyljarǵa (Petropavlovsk) qaraı shyǵaryp saldyq. «Ármen qaraı ózim baram, senderge kóp rahmet» dep bizdi úılerimizge qaıtardy». Sol Esengeldiniń taǵy bir aıtqany: «Sharlaq aýpartkomy­nyń Chemodanov degen birinshi hatshysy bolǵan. Ony 1937 jyldyń basynda Kobak degen OGPÝ-dyń bastyǵy ustap, «halyq jaýy» dep aıdap jiberedi. Chemodanov hatshy bolyp júrgende Qajekeń úıine baryp shaı iship, dámdes bolyp júredi eken. Chemodanovty ustady, endi úıine baryp, jaqyn júrgen meni de alyp ketýi múmkin deıtuǵyn». Bertin kele mundaı áńgimeni sol eldiń basqa da turǵyndary aıtatyn. Munyń shyndyq ekenin myna jaǵdaıdan bilýge bolady. Birinshisi, qaıda ketip bara jatqanyn, qaı jerde qonystanatynyn eshkimge aıtpaıdy. Munda (Tóre aýylynda) qalǵan otbasylar 1942 jylǵa deıin Qajekeńniń óli-tiri ekenin bilmeıdi. Artynan ǵana pys-pys habar kele bastap, Ońtústik Qazaqstanda turatyny belgili bolady. Sirá, Qajekeń óziniń ustalatynyn bilip, ońtústikke qaraı jyljysa kerek.
Eń bir ózekti másele, «Qajymuqan jer sharyn aralap júrip, nege naqty Ombyda, Omby óńirine qonystandy?» degen zańdy suraq. 1910 jyldan bastap 1937 jylǵa deıin, 27 jyl ómirin osy arada ótkizdi. Bul suraqqa jaýap berý bir ýaqytta óte qıyn boldy. Al qazir ońaı.
Qıyn deıtinimiz, sol ýaqytta alashordashylardyń shoǵyrlanǵan, mekendegen jeri Omby qalasy boldy. Zııaly qazaq azamattarynyń jınalyp, qazaq halqyna azattyq áperemiz dep partııa quryp, gazet-jýrnal shyǵaryp, áne-mine bostandyqqa qolymyz jetedi dep júrgen kezi. Qajymuqan sol zııaly azamattardyń arasynda birge júrdi. Olar – belgili Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Baıtursynov, Mirjaqyp Dýlatov, Maǵjan Jumabaev, Sáken Seıfýllın, Jumat Shanın, Bekmuhambet Serkebaev… Tipti biz bilmeıtinder qanshama!
Keńes ókimetiniń dáýiri júrip turǵan kezinde kim de bolsa aıtar ma edi, men solardyń arasynda boldym dep. Joq, onysyn sol ýaqytta Qajymuqan da jarııalaǵan joq. Bar estelikter de, ózi de, basqalar da lám dep aýyz ashpady. Osy arada eske salatyn bir qujat. RSDRP-nyń Mınskide ótken I sezinde qabyldanǵan Baǵdarlamasynda bylaı jazylǵan: «Patsha ókimetin qulatqannan keıin, burynǵy qanaýda, Reseı qolastynda bolǵan barlyq ulttarǵa bostandyq beriledi. Erikteriń ózderińde!». Soǵan sengen qazaq zııalysy 1917 jylǵy tóńkeristen keıin egemendik úshin bel sheshe kirisken.
Solardyń ishinde, árıne, Qajymuqan bolǵan. Olardyń serkesi Álıhan, Ahmet, Mirjaqyptar bolsa, Qajekeń solardyń erkesi retinde aralarynda júrgen jáne bir jaǵynan aldaryna ustaǵan týy da bolýy múmkin. Olaı deıtinimiz, Qajymuqannyń 1929 jyly 6 aı Novosıbırskide abaq­tyda bolǵany. Qajekeń Ombyda júrip No­vosıbırskide otyrǵany, ol kezde Omby oblys emes – okrýg. «Úlken saıası qyl­mys­tar» joǵaryda (oblysta) qaralǵan ǵoı.
Sol jyldary Qajymuqannyń nege abaqtyda otyrǵanyn Ǵazızbek Táshimbaev basqasha joramaldaıdy: «Palýan ómirin­degi eń bir kúrdeli kezeń jıyrmasynshy jyldar boldy. Elde azamat soǵysy júrip jatty. Bul kezde kúresti tastap, Omby oblysynyń Drobyshev aýdanynyń «Jańa jol» kolhozynda atbaǵar bolyp júrgen Qajymuqandy keıbireýler aq patshanyń ózinen syı alǵan dep áńgime ete bastaıdy. Muny estigen ańǵal palýan nagrada qaǵazdaryn órtep, medaldaryn astyqqa aıyrbastap jiberedi. Onysyna qoımaı aýyl belsendileri 1929 jyly Qajymuqandy tipti 5-6 aı abaqtyǵa japtyrady» («Kúsh atasy», 5-6-better). Al endi «…medaldaryn astyqqa aıyrbastap ji­ber­di» degen sózge men ózim nanbaımyn. Ol jyldary «Sıbkraıda» Qazaqstandaǵy, Povoljedegi sııaqty ashtyq bolǵan emes. Bul – bir. Ekinshisi, Qajekeńniń bedeli el arasynda sondaı bıik bolǵan. Sondyqtan «medaldaryn astyqqa aıyrbastady» de­gen laqapqa sene almaımyn. Al endi medaldary qaıda ketken? Durys suraq. Qazaq halqy mal jınaýdy, dúnıe jınaýdy biledi, al qaǵaz, medal saqtaýǵa úırenbegen. Qajekeńniń óz sózi: «Kúrestiń máni jeńis pen jeńilis emes. Onyń máni kórermenniń aldynda óz baqytyń úshin kúresýde» («Kúsh atasy», 331-bet). Bul – Qajekeńniń negizgi tujyrymy. Palýan kilem ústindegi ár kúnniń qýanyshyna bólengen. Qaıtsem myńdaǵan kórermenniń rızashylyǵyn alam degen. Dý qol shapalaqtyń astynda, ırktiń jarqyraǵan projektorlarynyń aldynda júrip, nagrada qaǵazyn, medaldy oılamaǵan ǵoı. Árıne, nagrada qaǵazdar, medaldar bolǵan. Kelýshiler, qaıyrly bolsyn aıtýshylar palýannyń mańaıynda az bolmaǵan. Odan qaldy, Keńes ókimetiniń atqaminerleri bir jaǵynan. Batyr ańqaý, beregen bolady ǵoı. Bireýdiń qolynda, qanjyǵasynda joǵarydaǵy aıtylǵan qa­ǵazdar, medaldar ketýi de ábden múmkin.
Bizdiń negizgi aıtaıyn degenimiz – Qajekeń sol alashordashylardyń ishinde boldy ma, joq pa? Bir kezde «alashorda» dese at-tonymyzdy alyp qashyp júrdik. «Alashorda» degen ataý qulaqty tesip túskendeı estiletin bizge, bizdiń zamandastarymyzǵa. Ony solaı uqtyq ta. Bul partııa 20-30-jyldarda úlken daý týǵyzǵany belgili. Máselen, A.Bogachev kezinde «Alashty» «usaq ulttyq býrjýazııalyq partııa» dese, S. Braının men Sh. Shafıro «bul – baılardyń saıası uıymy» dedi. Al endi aqyrǵy shyndyq anyqtamany, «Alashordanyń» qandaı par­tııa ekenin, toqeterin, marqum akademık M.Qozybaev aıtyp ketti: «lıberaldy, ulttyq ıntellıgenııa partııasy. Onyń ıdeologııasy otarshyldyqqa qarsy baǵyt­talǵan ultshyldyq boldy». Kim ult­shyl emes? Ulty joq adam ǵana ultshyl bolmaýy múmkin. Indıra Gandı D.Nerýdiń «Vzglıad na vsemırnýıý ıstorııý» degen kita­bynyń kirispesinde: «Djavaharlal Nerý gordılsıa tem, chto on ındıe» dep jaz­ǵan. Ári qaraı – «…podlınnyı ınternaıo­nalızm mojet byt osnovan na naıonalızme, svobodnom ot shovınızma» (D.Nerý. «Vzglıad na vsemırnýıý ıstorııý», str. 31).
Joǵaryda «Alash» partııasyn M.Qo­zy­baev «lıberaldy ulttyq ıntellıgen­ııa partııasy» dese, sol ýaqyttaǵy ıntel­lıgenııa tobyna Qajymuqan jata ma? Árıne, jatady! Qajekeń sol Ombyda, Orynborda, Semeıde jınalǵan qazaq ın­tellıgenııasynyń dál qaınaǵan or­tasynda júrdi. Olardyń sana-sezimi, baǵyty, ishtegi syry ár ýaqytta, tipti eki qazaqtyń basy qosylyp ketse áńgimesi: «Qaıtsek qazaq halqyn qanaýdan, otar­shyldyqtan alyp qalamyzdyń» mańa­ıynda boldy. Omby halqynyń dástúri – qonaqjaılylyǵy, qys, jaz bolsyn osy ýaqytqa deıin qonaqshyldyǵy, syba­ǵańdy, omyrtqańdy jep ket deýi áli qal­maǵan. Al sol 20-30-jyldary palýan, aqyn, ánshi, saıasatkerlerdiń jınalmaǵan, bas qospaǵan bir kúnderi bolmaǵan. Son­daǵy áńgimeleri, árıne, saıasat, onyń arasyn­da júrgen Qajekeń de syrtta qalǵan joq.
30-shy jyldyń aıaǵynda eski ıntellıgenııa ókilderi qýdalaýǵa tústi. Mirjaqyp Dýlatov 1928 jyly, Maǵjan Jumabaev 1929 jyly ustaldy. A.Baıtursynov 1929 jyldyń 2 maýsymy kúni qamaýǵa alynyp, keıin Arhangelsk oblysyna… jer aýdaryldy. Al Qajymuqandy sol 1929 jyly 6 aı abaqtyda otyrǵyzǵanyn aldynda aıttyq. Bul jaı ǵana kezdeısoq pa, álde zańdy ýaqıǵa ma? «Argýmenty ı fakty» gazetiniń 2007 jylǵy onynshy nómirinde Omby jýrnalısi Aıgúl Beskempirova «Sootechestvennıkı pod shanyrakom» degen maqalasynda bylaı dep jazdy. «A v odnom ız del NKVD obnarýjıla ımıa ızvestnogo bora Qajymuqana. Ob etom ocherk «Batyra spaslı drýzıa». Aýǵan soǵysyna qatysýshy Baqytbek Smaǵul: «Qajymuqan ózge elderde júrse de qazaqtyń zııalylary qurǵan «Alash» partııasyna birneshe ret aqsha aýdarǵan» deıdi. Qajekeńniń 1937 jyly eki otbasyn Omby óńirinde tastap ketýi joǵaryda aıtylǵan Sharlaq aýdany aýpartkomynyń birinshi hatshysy bolǵan Chemodanovqa ǵana qatysty emes ekeni baıqalyp tur.
Bul jyldary «Sıbkraı» óńirindegi muraǵat, gazet, jýrnaldy qopara bastaǵan kez. Sholaq belsendiler bastaryn kóterip, «Kimder «Alash» partııasynda boldy, ne aıtty, kim kimmen sybaılas boldy?» dep baıbalam salǵan ýaqyt. Osynyń bárin eske alyp, azdap qorytsańyz, Qajymuqan sol «Alash» lıberaldyq ulttyq ıntellı­genııa partııasynyń múshesi bolmasa da solardyń ustanǵan Baǵdarlamasyn qol­daǵan. Jáne onyń iske asýynyń tilektesi bolǵany aqıqat sııaqty.

 

MÁSELE SALMAQ PEN BOIDA EMES

«Jas Alash» gazetinde 2007 jylǵy 23 qańtarda «Qajymuqannyń salmaǵy qansha bolǵan?» degen maqala jarııalandy. Onyń qysqasha mazmuny: «Ne kóp, portret kóp. Bulardyń bir-birine uqsastyǵy. Keıbir basylymdar Raıymbek batyr dep Janǵoja batyrdyń, Janǵoja batyr dep Ótegen batyrdyń sýretterin beredi eken». Qajymuqannyń portretin salǵan E.Bıdahmetulyn maqtaǵan «Asa bir qundysy hám dáldisi» dep. Ári qaraı: «Kúresip júrgen kezinde Qajymuqan 190 keli tartady eken.

Egde tart­qan kezinde palýannyń salmaǵy 230 kelige jetken». Kúresip júrgen kezindegi salmaǵy da durys emes, egde bolǵandaǵy 230 kelisi tipti senimsiz. Á.Qońyratbaev ádeıi izdep baryp, 1946 jyly Qajymuqanmen (1948 jyly dúnıe saldy) kezdeskende tul­ǵasyn ólshep, anyqtama bergen. Onda Qajekeńniń salmaǵy – 174 kg., boıy – 185 sm., tóbeden belge deıin – 77 sm., belinen aıaǵyna deıin – 113 sm.», – deıdi («Kúsh atasy», 159-b). Qaısysyna senemiz? «Jas Alashtyń» salmaǵy 230 kelisine me, álde Á. Qońyratbaevtyń 174 kelisine me? Qajymuqannyń birinshi áıeli Bátıma apaı: «Ol óte symbatty, boıshań, qaratorynyń ádemisi, bıiktigi – 186 sm, salmaǵy 130 kg edi», – degen. Árıne, áıgili azamattardyń sońynan artyq áńgimeler aıtylyp júredi. Men ózim: «Oı, álgi pálensheniń 48 kg tartatyn bip-bıtteı balasy batyr ataǵyn alypty dep estidim. Batyr dep marqum Qajymuqandy aıtsańdarshy, salmaǵy – 300 kg, boıy 2 metr degen» degen áńgimeni de estigenmin. Maqtan úshin, jastardy baýlý úshin kóterip aıtatyndary ǵoı. Al resmı habarda halyqqa durysyn málimdegen jón. Sýretshiler dúnıeden kóp jyl buryn ótip ketken batyrlardy kórgen joq. Sol sebepten birine-biri uqsas bolýy múmkin. Al endi Qajekeńdi kórgender de bar, syrlas, suhbattas bolǵandar da az emes. Oqyrmandar oılaýy, aıtýy múmkin: «Onyń boıynda, salmaǵynda ne aqyń bar» dep. Biraq Qajekeń qatardaǵy qazaq emes, tipti qatardaǵy palýan emes, álemge aty shyqqan, ǵasyrda bir týatyn tulǵanyń shyn tulǵasyn halqy bilýge tıis.

 

AZAMATTYQ ERLIGI

Deneshynyqtyrý men sportty damytýǵa sińirgen eńbegi úshin Qazaq Avtonomııaly Keńestik Soıalıstik Res­pýblıkasy Ortalyq Atqarý Komıteti Prezıdıýmynyń 1927 jyly arnaıy sheshimimen Qajymuqanǵa «Qazaq dalasynyń batyry» degen qurmetti ataq berildi.
Patrıot aǵamyz el basyna aýyr kún týǵan Otan soǵysynyń otty jyldarynda jasynyń egde tartyp qalǵany­na qaramastan, taǵy bir erlik is jasa­dy. Ol belin bekem baılap, el aralap, óner kórsetip, odan jınaǵan qarjyǵa ushaq jasatyp, maıdanǵa jiberdi. Sóı­tip, Uly Jeńiske óz úlesin qosty. 1944 jyldyń 29 qyrkúıeginde Memlekettik Qorǵanys komıtetine joldaǵan hatynda Qajymuqan: «Bizdiń qaharman qyzyl Armııa súıikti Otanymyzdyń jańa aýdandarynyń birinen soń birin fashıst basqynshylarynan azat etip, nemis-fashıst basqynshylaryna qı­rata soqqy berip jatqan kúnderde men, ómirimniń elý bes jylyn sportqa arnaǵan palýan, Jeńis kúnin jaqyndatý úshin eńbekpen tapqan 100 myń som tabysymdy Qorǵanys qoryna tapsyrdym», – dep jazǵan.
Qajymuqannyń hatyna Mem­le­ket­tik Qorǵanys komıtetinen ja­ýap jedel­hat keldi. Onda bylaı de­lin­gen: «Ońtús­tik Qazaqstan oblysy, Sháýildir aý­dany, «Aqtóbe» kolhozy, Qajymuqan­ǵa: «Qyzyl Armııanyń áýe kúshterine kórsetken qamqorlyǵyńyz úshin meniń sálemdememdi, alǵysymdy qabyl alyńyz, joldas Qajymuqan. Tilegińiz oryndalatyn boldy. I.Stalın».
Sóıtip, palýannyń jınaǵan qarjysyna ózi jas kezinde birinshi kásibı kúresin bastaǵan Qazan qalasynda ushaq jasaldy. Bul ushaq 1945 jyldyń bas kezinde 1-shi Belorýs maıdanyndaǵy 284-shi avıaııa 701-shi túngi bombardırovıkter avıapol­kiniń quramynda shaıqasyp júrgen qazaq ushqyshy Qajytaı Shalabaev­qa tabys etildi. Ol Qajymuqan syı­ǵa tartqan ushaqpen 120-dan astam jaýyngerlik tapsyrma oryndady. Aqyrynda, áskerı áýe kúshteriniń basqa da mashınalarymen birge 1945 jyly 24 maýsymda Máskeýde ótken Jeńis paradyna qatysady. Al sol ushaqtyń ushqyshy Qajytaı Shala­baev soǵystan qaıtqan soń Qajymuqan aǵasymen kezdesip, dámdes, sálemdes bolyp ótti.

 

ÁLI DE BOLSA IZDENIS KEREK

Bul jazyp otyrǵan áńgimemiz, bir jaǵynan, estelik, ekinshi jaǵynan ózgelerge oı salý. Osy sııaqty estelikterden, árıne, shyndyq týady. Áli de bolsa, Qajekeńniń ómiri, qyzme­ti jóninde maǵlumattar sarqylǵan joq. Bir joly «Alataý» demalys úıinde jatqanymda «Pıoner jazy» kınojýrnalynyń 4-shi nómirinen («Pıo­nerskoe leto», kınojýrnal, №4) I.Poddýbnyıdyń týǵan elindegi pıoner lagerinde balalardyń qalaı demalyp jatqanyn kórip otyrsam: bir top palýandar (Peterbýrgte túsirilgen bolar), arasynda I.Poddýbnyıdyń ózi, bizdiń Qajymuqan jáne qaz-qatar turǵan palýandar bar. Bul kórinis buryn kórip júrgen kınolentalarda kezdespegen. Ile-shala Á.Tarazı­ǵa telefon shaldym. Ol kezde Á.Tarazı Qazaqstan Kınematografıster oda­ǵyn basqaratyn. Tapty ma, joq pa, bilmeımin. Bir zertteýshiler Qaje­keń resmı chempıonatqa qatyspa­ǵan, ırktiń mańaıynda ǵana júrgen desedi… Al men 1939-40 jyldary úıine baryp júrgende moıynǵa salyp júretin (sol ýaqyttaǵy moda) jeńil jibek sharfty kórgenmin. Sondaǵy: «Chempıoný mıra, Tashkent» degen altyndatyp jazǵan áripter áli kóz aldymda. Al osy maqalada jarııalanyp otyrǵan fotosýretterdi kórgennen keıin Qajekeń resmı jarystarǵa qatyspady, ırktiń mańaıynda ǵana júripti dep kim aıta alady eken?
Medaldarymen túsken fotosý­ret Qazaqstan Respýblıkasynyń ha­lyq ártisi, belgili bıshi Shara Jıen­qulovanyń muraǵatynan alynǵan.
Osy kezge deıingi estelikterde, Qajymuqanmen kezdesip, ózderiniń kórgen-bilgenderin jazǵandardyń ishinde Á.Tájibaev, S.Muqanov, Sh.Jıen­qulova, D.Ábilev, taǵy bas­qalar boldy. Bulardyń bári – qýǵyn-súrginnen aman qalǵandar. Sol 30-40-j.j. aıdaýǵa ushyraǵan belgili zııaly qazaq azamattarynyń Qajekeńmen dos bolǵandyǵyn esh­kim joqqa shyǵara almaıdy. M.Dýlatovtyń Omby jaǵyn­daǵy madııar-qypshaqtardyń ara­sy­na Qajekeńniń kelip qonystanýyna se­­bep bolǵanyn aıttyq. Sol kezde Omby­nyń dál ózinde júrgen A.Baıtur­synov, Á.Bókeıhanov, M.Juma­baev, taǵy basqalarynyń estelikteri bolýy tıis. Bir kezde olardyń aýzyn ashtyrtpadyq. Qazir múmkinshilik mol, izdensek kóp derekter shyǵyp qalatyndyǵyna senimdimiz. Qajekeń haqynda qazaq zııalylarynyń es­telikterimen birge qazaqstandyq orys azamattarynyń muraǵattaryn, jazyp ketken maqalalaryn, ocherk­terin izdegen jón dep oılaımyn. «Prostor» jýrnalynda (2005 j. №9) Qazaqstannyń týmasy, Reseıdiń belgili jazýshysy Leonıd Martynov «Dýelnyı kodeks» degen áńgimesinde 1919 jyly Qajymuqanmen Ombydan Semeıge deıin parohodpen eki oryndyq kaıýtada bolǵanyn, ol kisi­niń kishipeıildigin, qamqorshyldyǵyn aıta kelip: «V etoı poezdke na bora nespravedlıvo obrýshılas dosada passajırov, kogda parohod sel na mel» deıdi. Parohodtyń ústindegi halyq esteri shyǵyp, ne isterin bilmeı, jábirlenip, tekten-tek Qajymuqanǵa: «Chto vy týt stoıte! Iz-za vas ı selı na mel» dep renjıdi. Odan ári jazýshy áńgimesin bylaı jalǵastyrady: «Velıkan povel sebıa dostoıno. Vzglıanýv s prezrenıem na krıchavshego on netoroplıvo obernýlsıa ı medlenno zashagal po palýbe po napravlenııý korma. Sdelav neskolko shagov on obernýlsıa ı molcha, no vlastıý mahnýv rýkoı, ıavno prıglashaıa vseh ostalnyh posledovat za soboı. Vsıa orava hlynýla vsled. I, chto samoe zabavnoe, k tomý momentý kak chempıon mıra dostıg kormy, parohod besheno zarabotav kolesamı, zadnım hodom snıalsıa s melı». Ár ýaqytta halyq arasynda aty keńinen taraǵan jazýshy óziniń aýzynan shyqqan, jazǵan sózine óte jaýapty qaraıtyny belgili. Sony eske salsaq, L.Martynovtyń: «…Kak chempıon mıra dostıg kormy…» degeninen sol 1919 jyly Qajekeńniń álem batyry ataǵyna ıe bolyp júrgeni baıqalyp-aq tur. Osy áńgimesinde «chempıon mıra» degen sózin bes ret qaıtalaıdy. Ókinishke oraı, Qazaq Avtonomııaly Respýblıkasy segiz jyl ótkizip, 1927 jyly ǵana, onyń ózinde «Álem batyry» emes, «Qazaq dalasynyń batyry» ataǵyn áreń bergen sııaqty.
L.Martynov sııaqty aıaýly azamattar, Ertis boıynda týyp-ósken, sol kezde ómir súrgen Pavel Vasılevtiń, Anton Sorokınniń, Vsevolod Ivanovtyń, taǵy basqalarynyń Qajekeń jóninde jazǵandary bolýy múmkin.
Tómengi Novgorod, Peterbýrg, Qa­zan, Máskeý, Orynbor, Reseıdiń basqa qalalaryndaǵy muraǵattar derekterge óte baı. 1935-36 jyldary sol jerlerde shyqqan gazetterden Qajekeńniń por­tretimen jarııalanǵan maqalalar­dy da óz kózimmen kórgenmin. Odan qaldy, sol jyldary Novosıbırskide qazaq tilinde shyǵyp turǵan («Sıbkraı» qazaqtaryna arnalǵan) gazet jergilikti halyqtyń ómirin, keleshekke degen talpynysyn, tarıhı ýaqıǵalardy, belgili azamattardyń ómirin kórsetýge atsalysqan. Umytpasam, sol gazettiń aty «Qyzyl tý» dep atalatyn. Uıymdastyrýshysy, birinshi redaktory belgili qazaq jazýshysy Ǵabıden Mustafın bolǵan. Dıhan Ábilev Baıan­aýylynan Almatyǵa kóship bara jatyp Ǵabıdenniń suraýymen jolshybaı Novosıbırskige qalyp, bir jyl sonda gazet qyzmetkeri bolyp jumys istegen. Aqyrǵy redaktory Ábdirashıt Shalabaev degen azamat bolatyn.
Qajymuqan týraly az aıtylǵan joq, ony eli tanyp otyr. Biraq palýannyń tolyq tulǵasyn, beınesin, ómirin áli jete bilmeımiz. Bul urpaqqa kerek ónege ǵoı. Sol sebepti osyny el bolyp qolǵa alsa, jańa kitaptar jazylyp, S.Qojyqovtyń fılminiń jal­ǵasy túsirilse bolar edi. Bizde tolyq­qandy ómirbaıandyq («JZL» sııaqty) ki­tap­tar da joq. Óz ultymyzdy ózimiz tolyq tanymaı otyrmyz. Biz Qajymu­qandy osy ýaqytqa deıin 1871 jyly týǵan dep keldik. Tipti enıklopedııada da solaı jazylǵan. Keıin anyq­talǵandaı, kózi tiri kýálardyń ras­taǵanyndaı, ol kisi 1883 jyly týǵan.
1983 jyly Qajekeńniń týǵanyna 100 jyl toldy. Búkil Qazaqstan bolyp aýzymyzdy lám dep ashpadyq. 1993 jyly da ún-túnsiz qaldy. Zııaly azamattar osy máseleni kóterip, 2013 jyly Qajymuqannyń 130 jyldyǵyn toılasaq, qazaq halqy úshin úlken maqtanysh qana emes, urpaqtar úshin ónege bolar edi.


Qalıákpar Ámirjanov,
Qazaqstanǵa eńbegi sińgen derbes zeınetker,
mádenıet­tanýshy, QR mádenıet qaıratkeri

Pikirler