Ulttyq oıyndar erteden kele jatqan dástúrge jatady. Onyń árqaısysynyń óz erejeleri bar. Sondaı-aq, barlyq oıyndar balanyń densaýlyǵyna paıdaly. Onyń dene turpatynyń jetilýine, jyldam qımyldaýyna jáne tez oılanýyna múmkindik beredi. Adam boıyna qajetti tózimdilik, eptilik, saqtyqqa da úıretedi. Sabyrly bolýǵa daıyndaıdy. Demek, balanyń oıynyń da óristeýine úlesi zor. Halqymyz oıyndarǵa tek balalardy aldandyrý, oınatý ádisi dep qaramaı, jas erekshelikterine saı olardy kózqarasynyń, minez-qulqynyń qalyptasý quraly dep erekshe baǵalaǵan.
Qoı asyǵy demeńiz, Qolǵa jaqsa saqa qoı!
Kóshede kele jatyrmyz. Álde bir qabat úıdiń aldyndaǵy kishkentaı alańqaıda úsh bala asyq oınap júr. Tańyrqaı qaradyq. Baıqasaq, ortaǵa úsh asyq tigip, úsh taban oınap júr eken. Birtúrli balalyq shaq esimizge orala ketkeni… Iıa, búginderi asyq oınaý – «zamanaýı» balalarǵa bir túrli ersi kórinýi de ǵajap emes. Sebep, ulttyq oıynnyń mánin umytqaly qashan?
«Asyq oınaǵan azar» dep atam qazaq qalaı aıtqanyn kim bilsin, uzaq kúndi «búk-shikpen» ótkizbesin dep, oıyn balasyna eskertkeni shyǵar. Áıtpese, asyq oınap azypty degendi estimedik. Qazir balalar úshin oıynnyń túri kóp, ásirese kompıýterlik oıyndardyń sany esepsiz. Kóbisi, atys-shabys, tóbelesterden turady. Munyń bala densaýlyǵyna, psıhologııasyna qanshalyqty zııan ekenin aıtyp, zar qaǵýshylar kóp. Sabaq oqıtyn ýaqytyn oıyn klýbtarynda ótkizip, tańǵa kompıýterdiń aldynan shyqpaı bozaryp júretin qala balalaryn kórgende, «asyq oınap, alshy tikken» balalyq shaǵyńa táýba degiń keledi…
Asyq oıyny – qazaqtyń dástúrli ulttyq oıyny. Qoı, arqar, qulja, torpaq (taıynsha) sekildi janýarlardyń asyqtary arqyly ishinen úlkenin, ońqaıyn, alshy turýǵa yńǵaılysyn saqa etip tańdap, túrli oıyn ótkizýge mán bergen. Munda asyq oıynyn oınaý úshin qolaıly jer tańdalady, ol kók muzdyń ústi, ıakı qatqaq, tegis jer bolýy kerek.
Asyq oıynynyń basty máni – atys pen utysta. Atys oıynynda dáldempazdyq pen sergektik, mergendik birinshi orynda turady. Mundaı oıyn túrlerine úsh taban, búgip alý, jaryp alý, mergendik nemese sheńber jasap atý, sypyrmaı, qasyndaǵy asyqtardy qozǵaltpaı alý kiredi. Oıyndy eki nemese odan da kóp bala oınaýy múmkin, oıyn túri balalardyń sany men kelisimine qaraı ózgerip otyratyndyǵy da bar. Bir aıtarlyǵy, ár ólkeniń, ár aımaqtyń asyq oıyny ártúrli bolatyny da ras. Al utys túrlerinde asyq qaǵý, shubyrtý, qarshý, upaı jınaý, at jarystyrý, qoshqar soǵystyrý, muz oınaq, han oıyny, asyq tabysý, búk-shik, tórt shúkeıt sekildi birshama oıyn túrleri qamtylady.
Asyq oıynyn qaǵý, atý, tigý bolyp negizgi jaqtan úshke jikteıdi: qaǵý – syrmaqqa qalyń asyqty shashyp jiberip oınaý túri, bunyń da túr-túri bar, sonyń ishinde keń taraǵany saqany áýege atyp syrmaqtaǵy shashylǵan asyqtardyń ishinen birińǵaı búk, shik, ıakı taıqy túsken jup asyqtardy retimen qaqshyp alyp, saqany sol asyqtardy jınaǵan qolyna jerge túsirmeı qondyrý; asyq tigý – belgili bir jerdi tańdap alyp, saqamen ortaǵa tizilgen asyqtardy dáldeý, sheńberden shyǵarý, sol arqyly ortadaǵy asyqty óz úlesine qosý; asyq atý – ortaǵa shashylǵan asyqtyń uqsas yńǵaıda túskenderin biri-birimen dál kózdep, sol arqyly upaı jınaý. Mundaı oıyn kezderinde saqanyń alar orny erekshe. Saqa alshy tússe, barlyq oıynda jeńiske jetýge múmkinshilik zor. «Asyǵy alshysynan túsý» degen tirkes osyndaı sebepten týǵan.
Asyq oınaýdyń máni – qyr balasynda oınaıtyn oıyn túriniń azdyǵynan emes. Onyń ózindik salt-joralǵyny, baýyrlastyqty, dostyqty, birlikti dáripteıtin tustary da kóp.
Adam mineziniń tózimdiligi men sheberligi, shydamsyzdyǵy men ózimshildigi osyndaı oıyn kezinde synalady. Oıynshynyń mergendik pen eptiligi, asyq jınaý, tańdaý, kútýdegi uqyptylyǵy el kózine erterek iligetin qasıet. «Asyq oınap, alshy tigip, muzbalaq bop shapqylap» júretinderdi synaıtyn synaqtyń da bir túri.
«Bes tas» – Boıjetkender oıyny
Aýyl balalarynyń súıikti oıyndary kóp-aq. Uldar asyq atsa, qyzdar «bes tasqa» kirisýshi edi. «Bes tas» oıynyn ózimizden jasy úlkenderden úırendik. Bul oıyn jyly jerde otyryp oınaǵanǵa yńǵaıly. Óıtkeni, sýyq kúni dalada tońbaısyń, ishiń de pyspaıdy. Kishkentaı bolǵandyqtan bizdiń qolymyzdyń ebi de kele bermeıtin edi. Onyń qyr-syryn bilip alǵan eresek qyzdar qoldary maıysyp, barlyq kedergilerdi jeńip shyǵatyn. «Bes tastyń» qyzyǵyna kirip ketkenimiz sondaı kórshi áje de bizben birge jarysa ketetin. Ol kisiniń qolynyń jyldamdyǵyna qaıran qalýshy edik. Bul oıynnyń da ózge ulttyq oıyndar sııaqty qaǵıdalary bar. Mysaly, qyz bala óziniń qolyna yńǵaıly tastardy tańdap alady. Olardyń pishimi de birkelki bolýy tıis. Eń aldymen, «bes tastyń» bastamasy sanalatyn «birlik» túrinen ótý kerek. Iaǵnı, bir tasty aspanǵa qaraı laqtyryp, jerdegi qalǵan tórteýin kezekpen bir-birlep jınaıdy. Odan súrinbeı ótken adam «maı jalaqqa» kóshedi. Bunda bir tasty laqtyryp, suq saýsaqpen jerdi bir sylap, laqtyrǵan tasty qaǵyp alý qajet. Osy qalyppen bes tasty da kezektestirip shyǵady. Bir qaraǵanda, jeńil kóringenimen bul oıyn eptilikti, jyldamdyqty talap etedi. Eń qıyny «jańbyr» edi. Aty aıtyp turǵandaı, aldymen bir tasty laqtyryp, jerdegi tórteýin qosyp jınap alý kerek. Odan keıin eki, keleside úsh sóıtip laqtyrǵan top tastardy jerdegilerimen birge alaqanǵa jınap alyp otyrý qajet. Sońyndaǵy laqtyrylatyn tórt tastyń basyn qosyp jınap alý eń qıyn kezeń bolyp tabylady. Sońǵy kezeń «Uıashyqqa kirgizýmen» aıaqtalady. Barlyq kedergilerden ótseń, jeńimpaz atanasyń. Biraq bul jeńis ońaılyqpen kele qoımaıdy. Qyzdar óz tastaryn kóziniń qarashyǵyndaı saqtap qoıatyn. Balalar oıynshyqtarynyń arasynda jatatyn bes tasty qazir kezdestire almaısyz-aý…
«AQSEREK – KÓKSEREK»,
BIZDEN SIZGE KIM KEREK?
Uldar men qyzdar birigip oınaıtyn balalar oıynynyń bir túri – «Aqserek – Kókserek». Onda jıyrma shaqty bala eki topqa bólinip, qol ustasyp, bir-birine qarama qarsy tura qalady. Aralyqtary 5-7 metrdeı alys bolýy kerek. Sóıtip eki jaq:
– Bólineıik ekige,
Turaıyq joldyń shetine,
Qol ustasyp alaıyq,
Ajyramastaı bekine, –
dep ekige jarylady.
Birinshi top:
– Oıynǵa bala kóp kerek,
Qalmasyn eshkim ókpelep.
Aqserek – Kókserek,
Sizderge bizden kim kerek?
Ekinshi top:
Myqty bizdiń shebimiz,
Buzdyrmaımyz, tegi, biz,
Bolsa synap kórińiz,
Kúshińiz ben ebińiz.
Bizdiń berik arany, -
Ekpinmen soǵyp qalady.
Buzsa olja alady,
Buzbasa tutqyn bolady.
Shaqyramyz synaqqa,
… – degen balany.
Osy kezde aty atalǵan bala qarsy bettegi topqa qaraı júgirip, qol ustasyp turǵan balalardy buzyp ótýge talpynady. Buza almasa sol topta qalady. Buzyp ótse, sol jaqtan bireýin óz tobyna ertip keledi. Sońynda sany azaıyp qalǵan top jeńiliske ushyraıdy. Bul oıynnyń da qýlyqtary jeterlik. Qarsy top shamasy jete qoımaıdy-aý degen názikteýin shaqyrýy múmkin.
Tapqyr da alǵyr, shymyr da epti, qaıratty da qajyrly bala ósirýdi armandamaıtyn otbasy joq. Demek, oıynnyń ózi bala úshin biliktiń, tálimniń qaınar kózi bolyp tabylady. Balalarǵa ulttyq oıyndardy úıretip, oǵan ózgeshe ár berip, jańartyp ótkizip otyrýdy esten shyǵarmaıyq!
Aqerke MEKETAEVA, «Dala men qala».
