Kókpar qazaqtiki ekenin aty aıtyp tur

Kókpar -jigitterdiń kúsh-qaıraty men eptiligin synalatyn ulttyq at oıyny. Kóshpeli mal sharýashylyǵymen aınalysqan qaımana halyq qasqyrdy soǵyp alǵanda, óligin at ústinde súırelep, bir-birinen ala qashyp, laqtyryp oına­ǵan. Keıin ol ulttyq at sporty oıynyna aınalyp, kók bóri — kókpar atalyp ketken. Álbette bastapqy tabıǵı qal­pynan ózgerister engen. Óıtkeni qas­qyrdy alyp qashyp oınaý — sport emes bolatyn. Ol — turmys. Al sporttyq kók­par basqasha. Etnograftardyń ja­zýynsha, «kókpar attylardyń úlken sany qatysatyn «jappaı tartys» jáne oıynshylary topqa bólinip tartysa­tyn «doda tartys» bolyp ekige bólinedi. Kók­par oınalatyn alań kólemi qatysýshylar sanyna sáıkes bekitilip, onda basy ke­silgen serke tartylady. Kókpar dese delebesi qozyp turatyn qazaq úshin bul oıynnyń mańyzy zor. Kóshpeli eldiń keremet mádenıetin úlgi etken kókpar oıynynyń básekelik sıpaty jastardyń kúshi men eptiligin arttyryp, kóshpeli sharýa men batyr sarbaz úshin qajetti batyldyq pen erlik qasıetterin damy­tady». Munda er jigitter ǵana emes, sáı­gúlik attar da synǵa túsedi.
Kıeli jáne jasandy serke
Kókpardyń serkesi qasıetti sanala­dy. Oıyn aıaqtalǵannan keıin ony Qu­daıdan bala tilep júrgen áıelderge ber­gen.

Mundaǵy senim — kókparǵa tús­ken serke, jigitterdiń myqty taqymyna túsken serke — náreste ákeledi.

 Qazaq halqy, mine, kókparǵa tek oıyn retin­de emes, úlken senimniń quraly retinde de qaraǵan. Sol úshin de kókpardy bala kúlkisin ańsaǵan shańyraqtyń otaǵa­sylary berip otyrǵan. «Ulttyq oıyndar» eńbeginde jazylǵandaı, «serkeni soıý­dyń da óz tártibi bar. Jarys bastalar aldynda kókparshylar serkeni ortaǵa alyp shyǵady. Aqsaqaldar bata berip, oıynnyń sátti ótýine tilektestigin bil­diredi. Budan soń kókparǵa qatysatyn attardyń aıaǵy tusalmasyn, shabysy keń, ekpini qatty bolsyn degen nıetpen qur­bandyqtyń aıaǵyn matamaı, tórt sıraǵyn tórt jigit ustap turyp, serkeniń basyn kesedi. Bulshyq etteri siresip qalmaýy úshin alańqaıda uzaq jatqyzady». Biraq búginde kókpar taǵy da túrlený ústinde. Óıtkeni bul oıyndy qazaq qarap júr­gende, qyrǵyzdar patenttep alǵan. Aıyr­qalpaqtylar komandalyq toppen serkeni qazandyqqa salý tájirıbesin engizip, qazir kókpar osylaısha oınalyp kele­di. Oǵan batys áleminiń qosqan úlesi de bar. Ol ereje boıynsha, serkeni — tý-tala­paıǵa salý — qatygezdik bolyp tabylady. Soǵan oraı, taza serke emes, jasandy serkeni kókparǵa salý — qoldanysqa en­di. Aǵaıyndy Jaqyp pen Nurlan Spa­bekovtiń mundaı serkeni jasap, patent alýǵa usynǵanyn «Halyq sózi» basylymy jazǵan edi. Aǵaıyndy jigitterdiń só­zinshe, bul — kókpardy olımpııadalyq oıyndar qataryna qosýdyń birden-bir joly. «Jasandy serkeni oılap tapqan­daǵy bar maqsatymyz, ózimizdiń ulttyq sportymyzdy álemge tanytsaq degen nıet. Bir jaǵy mundaı úlgide «oqý-jat­tyǵý» jumystaryn júrgizýdiń óte tıim­di. Sebebi eresekter arasynda tarty­la­tyn kókparda serkeniń salmaǵy 33 keli­den, al jasóspirimder úshin 27-28 keliden aspaýy tıis (bul qaı ata-baba­synan qalǵan ereje ekenin biz bile al­madyq). Alaıda tiri serkeni soıyp tartý kezinde bul mólsherler saqtala bermeıdi. Taǵy bir aıta keterligi, bul úrdis iske as­qan jaǵdaıda ár jattyǵýǵa arnap serke «soıý» tyıylady. Árıne, bizdiki ázirshe tek bastama ǵana. Biz jasandy serkeni soıylǵan serkege 95 paıyzdaı etip uq­satýǵa tyrysyp baǵamyz. Qazirdiń ózin­de kókparshylardyń usynystary bo­ıyn­sha «serkemizdiń» belin «oına­maly» qylý jaǵyn qarastyrdyq» deıdi óner­tapqyshtar.
Alaıda jasandy serke qaı áıelge ul taptyrsyn? Buryndary serke kókparǵa túserde, jasy úlken qarııalar bata be­rýshi edi, jasandy serkege bata berý aqyl­ǵa syıar emes. Kókpar — oıyn ǵana emes, ol — dástúr. Demek, kókparǵa ózge­ris engizemiz dep, dástúrge qııanat ja­saýǵa bolmaıdy.

Qazaqta naǵyz kókpardan bólek esek kókpar jáne jaıaý kókpar oıyndary da bar. Esek kókpar — balalardyń oıyny. Áli úlesine taı tımegen balalar aǵala­ryna eliktep, buıyrǵan esekke minip, qoldaryna túsken terini ne kez kelgen zatty tartysyp oınaǵan. Bul — shyn mánindegi kókparǵa jatpaıdy. Sonymen birge jaıaý kókpar oıyny bar. «Ulttyq oıyndar» eńbeginde baıandalǵandaı, «Bul oıyn jazdy kúni, keń jazyqta oınala­dy. Oıyn ótetin jerdiń uzyndyǵy 50-60 metr, kóldeneńi 25-30 metrden kem bol­maıdy. Sol jazyq alańnyń bir shetine shaǵyn dóńgelek sheńber syzy­lady da, ishine qum túıilgen aq shúberek qoıyla­dy. Alańnyń ekinshi shetinen de sondaı syzyq syzylyp, ony kómbe dep belgileı­di. Ortadan syzyq syzylady. Oıynǵa qatynasýshylar eki topqa bóli­nedi de sol ortadaǵy syzyqta san quryp turady. Oıyndy júrgizý úshin eki topqa ortaq bir basqarýshy taǵaıyndalady. Oramal jatqan jáne kómbe etip bel­gilengen jerde eki oıynshy baqylaýshy bolyp turady. Basqarýshynyń bergen belgisi boıynsha oıyn bastalady. Ár top­tyń oıynshysy qum túıilgen shú­be­rekke buryn jetip, ony kómbege jet­kizýge ty­rysady. Toptyń qalǵan oıyn­shylary oǵan kómekke keledi. Al qarsy top, odan shúberekti alyp, ózderi aparýǵa tyry­sady. Qyzý tartys bastalady. Oıynǵa qatysýshylar aıla-amal qol­danyp, alańnyń ishinde bultaryp qasha júrip, óz tobynyń kómbege buryn áke­lýin qarastyrady. Biraq belgilengen mejeli jerden shyǵýǵa bolmaıdy. Kóm­bege belgilengen merzimde jetkizgen oıynshy upaıdy kóbirek alady. Oıynǵa dopty da paıdalanýǵa bolady. Oıyn jastardyń dene kúshin, júgirý qabiletin jetildirip, denelerin shyńdap, den­saý­lyqtaryn jaqsarta túsedi». Jaıaý kók­pardy Ame­rıka fýtboly nemese reg­bıge uqsata­tyndar kóp. Asa úlken aıyr­ma­shy­lyǵy joq. Álbette, Amerıka bul oıyn­da kósh­peli halyqtan kórip aldy ma, álde óz­deriniń tól oıyny ma, bul arasy — jum­baq. Qalaı desek te, jaıaý kókpar oınap júrgen muhıttyń arǵy jaǵynda­ǵy memleket turǵyndary qazaqtyń na­ǵyz kók­paryna qyzyǵýshylyqpen qarap júr­genine kóp boldy. Bishkekte orna­las­qan halyqaralyq «Kókbóri» kókpar fede­raııasynyń atyna joldanǵan resmı hatta amerıkalyqtardyń óz elin­de kókpardy damytýǵa qulshynyp otyr­ǵandary baıandalǵan. Biletinderdiń aı­týynsha, amerıkalyqtardyń kókparǵa qyzyǵýshylyǵy «Rembo-III» fılminde Sılvester Stallone aýǵan kósh­pen­dilerimen kókpar oınaýynan keıin oıan­ǵan.

Kókparǵa engen túrli ózgerister onyń damýyna da kedergi keltirip, sıpatyn da basqa arnaǵa buryp jibergeni shyndyq. Máselen, qazaq kókpary keń alańqaıda oınalǵan. Attardyń shabýyna erkindik beriletin. Búginde kókpar tar alańdaǵy tartys talabyna baǵyndyrylǵan. 1996 jyly At sporty qaýymdastyǵy kókpar­dyń alańqaıynyń uzyndyǵyn — 320 metr, enin — 150 metr etip bekitken bol­sa, keıin alańqaıdyń uzyndyǵy — 200 metrge, eni — 70 metrge qysqardy. Bul biz joǵaryda áńgimelegen qazandyqtyń paıda bolýymen baılanysty. Soǵan oraı, attar erkin shaba almaıdy, adym­dary qysqaryp qalǵan. Alysqa shabatyn alańqaı bolmaǵasyn, kóbine kókpar­shy­lar serkeni alyp qasha almaıdy, tek bir-birimen jekpe-jekke túsýge ǵana májbúr. Bul — álbette, naǵyz kókpardyń damýyna úlken kedergi. Qazaqstanda «Kókbóri» qaýymdastyǵy 2000 jyly qurylǵan.

Dálirek aıtqanda, Ulttyq at sporty federaııasy 2000 jyly «Kók­Bóri» federaııasy bolyp bólinip, oǵan kókpar, aýdaryspaq, qyz qýý, teńge ilý saıysy kirdi.

 2001 jyly Sport mınıstr­ligimen birigip eresekter arasynda chem­pıonat Óskemen qalasynda ótti. Bıyl eresekter arasynda 10 chempıonat kók­par, teńge ilý, aýdaryspaq, qyz qýý óneri Astanada ótken bolatyn. Kókpar ere­sekter arasynda 10 jyl, jasóspirimder arasynda 6 jyl qatarynan ótkizilip otyr. Komanda úzdik bolsa, ár shabandozǵa ataq beriledi. Jastar arasynda 2004 jyly Qostanaı qalasynda alǵashqy chem­pıonat ótkizildi. 4 memleket birigip «Kók-Bóri» federaııasyn ashty. Oǵan Aýǵan­stan, Reseı, Qytaı memleketteri kirdi. 2001 jyldan bastap Qyrǵyzstan Res­pýblıkasy prezıdentiniń kýbogyn ót­kizip júr. Degenmen kókpardyń damýyn­da memlekettik deńgeıdegi úlken serpi­lis áli de bolsa joq…

---

Nurbolat Amanjol, «Aıqyn».