«Aqylyna aqy suramas qundylyq»

352

«Eger men baı bolsam, tek qana kitap satyp alar edim»,-degen eken orys halqynyń jazýshysy M.Gorkıı. Deı turǵanmen, bul naqyl sózge qosylǵannan bólek, ispen dáleldeıtin jandar qoǵamymyzda saýsaqpen sanarlyq shyǵar. Qazirgi kezde kitap oqý, ásirese, jastar arasynda tym jıilep barady. Áleýmettik jeliniń álegine túsip, asyl qazynamyzdyń qundylyǵyn umytyp bara jatqandaımyz. Ne sebepti? Oılap qarasaq, kitap– aqyly úshin aqy suramaıtyn baǵa jetpes qundylyq. Kitaphanaǵa barsańyz, kez-kelgen kitapty kereginshe oqyp alýǵa bolady. Al, ǵalamtordan oqý úshin mindetti túrde tólem tóleý qajet bolady. «Qolda barda altynnyń qadiri joq»,-degen osy bolar, sirá. Ár ulttyń keleshegi men bolashaǵyn baıan etip, tarıhy men ótkenin jyr eter asyl muralarymyzdy dáriptep, jas urpaqqa qadir-qasıetin jetkize bilý–bizdiń basty paryzymyzdyń biri. 

Kitapty búkil ómirine aınaldyrýdyń ózi úlken jetistikpen birdeı. Ol úshin balalardyń sanasyn ǵalamtormen ýlamaı, bala kezinen bastap kitapqa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatyp, kóptegen ertegiler, óleńdermen sýsyndatý qajet. Tek oqytyp qana qoımaı, mánin uǵyndyryp, tereńine úńiler bolsa, keleshek urpaqtyń bolashaǵy jarqyn bolary sózsiz. Bul máselede muǵalimniń de atqarar qyzmeti óte zor. Balalarǵa táýliktiń bir ýaqytyn kitap oqýǵa arnaý daǵdysyn ádetke aınaldyryp, kishkene kezinen qalyptastyrǵan jón. Rýhanı baılyqqa jeteleý otbasynan bastalyp, barlyq bilim beretin mekemelerde mindetti bolatyn bolsa, urpaq sanasynda kitaptyń mańyzy joǵarylaıtyny  daýsyz. Degenmen, bala túgil, ata-ananyń ermegi bolǵan bul jeliniń álegi áli de sheshimi tabylmaǵan másele bolyp turǵany jalǵan emes. Kitap–adamgershiliktiń qaınar kózi, adam balasynyń rýhanı qundylyǵy. Ony oqyǵan sátte bas kótere almaıtyndaı qyzyǵyna kirisip keter bolsaq, onyń óz oqyrmanyn tapqany. Kitap oqý–jaqsy men jamannyń aıyrmashylyǵyn jete ajyrata bilý úshin, ózińizdi damytyp, taný úshin taptyrmas múmkindik. Kitapty oqyǵannan soń, odan qandaı áser alǵanyńyz jaıynda bir sát oılanyp, kerek deseńiz, dápterińizge túrtip alyńyz. Degenmen, ózińiz qansha oqyǵanmen, uǵyna almaǵan kitapty qaıta qopara berýdiń qajeti joq. Janyńyzǵa jaqynyn tańdańyz. Sonda ǵana sizdiń kitapqa degen qulshynysyńyz ben mahabbatyńyz ashyla túspek. Ýaqyt óte kele aınalańyzda kitap oqyp, ony taldaýǵa beıim dostaryńyzdyń bar ekenin de uǵyna túsesiz. Ózińiz oılap qarańyzshy, qanshama bos ýaqytyńyz ǵalamtorda sanańyzǵa paıdasy kelmes dúnıelerge qumartýmen ótip jatyr. Al sonyń ornyna kitap oqyp, taldap, keıipkerleriniń jan dúnıesine úńile tússeńiz, janyńyzdyń jadyraǵanyn sezinesiz. Sondyqtan, ýaqytty bosqa ótkizbeı, baǵaly baılyǵymyzdyń qadirin uǵynyp, qoldana bileıik, jas dostar!

Jansaıa SMAN,

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ magıstranty

Pikirler