2024 jylǵy 7 qarasha — Astanada álemge áıgili ǵalym, geosaıasatker, fýtýrolog Parag Hannanyń qatysýymen «Geosaıası shıelenis jáne klımat ózgeristeri dáýirindegi jańa Jibek joldary» taqyrybynda public talk ótti. Sharany Qalam.global mýltımedııalyq jobasy Halyqaralyq qatynastar jónindegi qazaqstandyq keńes qoldaýymen uıymdastyrdy.
Kezdesý barysynda Parag Hanna álemdik geosaıasat, demografııa jáne kóshi-qon modelderiniń bolashaǵy týraly kózqarasyn bólisti. Onyń sózinshe, qazirgi kúni úsh aımaqtyń, atap aıtqanda, «Batys Azııa» men Shyǵanaq elderi, Ońtústik-Shyǵys Azııa jáne Ortalyq Azııanyń arasyndaǵy qarym-qatynas dınamıkasy erekshe qyzyǵýshylyq týdyrady.
«Bul múmkindikter aımaqtary. Sońǵy jyldary oǵan kiretin memleketterdiń arasyndaǵy qarym-qatynas jyldam nyǵaıyp keledi. Bul aımaqty jańa Jibek joly dep atasaq bolady, al álem halqynyń basym bóligi osy úshburyshtyń ishinde ómir súredi. Qazaqstan ol úshburyshtyń joǵarǵy buryshynda tur: ózderińizdi dál osylaı pozıııalaýǵa keńes berer edim», – dep atap ótti ǵalym.
Onyń aıtýynsha, qazirgi álemde baıqalyp otyrǵan úlken kólemdegi mıgraııa – joǵalmaıtyn proess jáne buryn-sońdy bolmaǵan deńgeıde qajet qubylys. Aldaǵy onjyldyqtarda adamdar álemniń halqy tyǵyz ornalasqan aımaqtarynan jappaı qonys aýdarady, al jan basy sany az aýmaqtar, kerisinshe, kóbeıip, jańa órkenıet ortalyqtaryna aınalýy múmkin. Osy turǵyda Hanna Ortalyq Azııanyń erekshe áleýetin atap ótti. Ǵalymnyń aıtýynsha, Qazaqstan men onyń kórshileri geografııa turǵysynan erekshe jerde turǵanynyń arqasynda ýshyǵyp kele jatqan geosaıası shıeleniske qaramastan, álemdik derjavalar arasyndaǵy kópir bolyp, baılanystar men ekonomıkalyq almasýdyń damýyna yqpal ete alady.
«Osyndaı iri órkenıet ortalyqtarynyń biri atanýǵa Qazaqstannyń áleýeti jetetini sózsiz. El qazir aımaqtaǵy talanttar úshin magnıt bolyp otyr. Sáıkesinshe, Qazaqstan búkil álem boıynsha jalpy sany 4,5 mlrd adamdy quraıtyn jas talanttarǵa arnalǵan hab retinde ózin kórsete alady», – dep málimdedi sarapshy.
Jekeleı alǵanda, ǵalymnyń pikirinshe, Qazaqstandaǵy Almaty qalasy qaýipsiz, qarjy turǵysynan qoljetimdi jáne klımatqa qolaıly ómirlik oryn izdegen túrli eldegi «ıfrlyq kóshpendilerdiń» jas býyny úshin jahandyq tartylys ortalyqtarynyń birine aınalýy múmkin. Almatynyń klımaty, ınfraqurylymy jáne turǵan jeri ómir sapasy men emin-erkin júrip-turý ortasyndaǵy tepe-teńdikti baǵalaıtyndar úshin unamdy faktorlarǵa aınalýda, dep atap ótti Parag Hanna.
Globaldy ózgerister men turaqty damý qajettiligi turǵysynan Qazaqstan sheteldik týra ınvestıııalardy tartý, klımattyq turaqtylyq, azyq-túlik qaýipsizdigi jáne ónerkásiptik áleýet sııaqty negizgi salalarda joǵary kórsetkishterge ıe bolyp otyr.
Degenmen, ǵalymnyń pikirinshe, Qazaqstanǵa pozıııasyn odan ári nyǵaıtý úshin valıýtalyq turaqtylyq pen ınnovaııalar damytýǵa jáne áleýmettik progress pen jalpy turaqtylyqty ilgeriletýge mán berý qajet. Infraqurylymǵa salynatyn ınvestıııalar, JIÓ kórsetkishterin jaqsartý jáne ekologııalyq ári tehnologııalyq baǵyttardaǵy ósýdi qoldaý Qazaqstanǵa básekelestik artyqshylyqtaryn kúsheıtýge jáne adamı kapıtaldy qosa alǵandaǵy túrli resýrsty kóbirek tartýǵa kómektesedi, dep málimdedi Parag Hanna.
