TÝǴAN JER TOPYRAǴY (áńgime)

166

 

Avtory: Danagúl Bereket

Baılanys telefony: 8 747 255 10 96

Men bul jaıynda kópten aıtqym keletin. Ol – túster sherýinen óz ǵumyrynda boıyn aýlaq ustaýǵa tyrysqan jalǵyz tóbe edi. Sóıte tura, qońyr aty qalmaǵan osy bir bákene taý symaqtyń búgingi tirshiligi typ-tyń-tuǵyn.  Baýyrynda bir aýyldyń qazany burq-sarq qaınap jatyr. Ony baıaǵy kúnde keńes quratyn bı-babalardyń Kúltóbesindeı kóretin Kúngeı shal da osynda júr. Bul kim deısiz ǵoı, ol sizdiń birinshi keıipkerińiz. Á, bisimillá deńiz.

– Bul meniń kindik kesken topyraǵym, - deıtin. Áredik ózdi-ózi bop kúbirlep keter sátinde.

– Ágárákı, – deıtin sosyn: – Haıýan bop ketpesek, basqa bóten kún týyp, qaı qıýada júrsek te túptiń-túbi osy uıyqqa tartamyz-aý? - dep qalyń oıǵa shomatyn. Sóıtetin de jylqy týraly oılaı bastaıtyn. Onyń da haıýan tekti jaratylys ekenin, alaıda osy bir janýardyń ezýi tilingen topyraqqa da eki aıaqty bolmystan bólek ezilip, emeksip tartatynyn esine alatyn.

Búginde qarttyqtyń aýylyna qońsy qonǵan soń ba, onyń oıy baısal tartqan. Eń bir sulý súgiret sol – burynǵy ádetimen eńbekke elpek nıet tanytqysy kelse, totyqqan júzi tobylǵy tústene qalatyn. Mańdaıynan shyp-shyp shyqqan, samaıynan aqqan ter, sóıtip, álpetin eptep árleıtin. Ózi de ony ishteı maqtan kórip: «Osy jasqa budan artyq jarastyq joq», – dep táýbesi men shúkirin shyndap qaıtalaıtyn. Tálpish tanaý nemeresi Tasyǵannyń da atasynyń etegine oranyp erjetip kele jatqany ras. Osydan az-aq kún buryn ashamaılap atqa qondyrdy. Onda da «Nemerem at jalyn tartyp mindi, azamat boldy. Aqsarbas»  dep alqa-tilek aıtý úshin. Osylaısha, shaǵyn aýyldy shańyraǵyna toltyryp, sáti kelgende aýyldastyń aq nıetine taǵy bir kómilip qalýdy da oılap edi.

Taǵy bir degennen shyǵady ǵoı. Osydan bir jyl buryn qus qaıtqan kúreńtóbel kúnderdiń birinde úlken toı bolǵan. Kúngeı qarttyń ánsheıinde momaqan ǵana tynystap turatyn qońyrqaı qojyrasynda. Eldiń elpek kóńili oıǵa da, qyrǵa da shapqan sol tusta. Biri otynyn qamdap, biri ydysyn sýǵa meldektete júgirdi. Áıteýir, úıdiń mańy alaman shaptyrar aýyldaı alabóten ábigerge túsip alǵan. Toıdyń bolǵanynan boladysy qyzyq degendeı, endi oılasa, nemere súndet toıynyń sartap súgiretteı súıinter sáti kóp bolypty. Tórińe tóse dep syrmaǵyn ala ushqan qudaıy kórshi – jesir Saqpysh ta, alystan kelgen qonaǵyńa tústik qyl dep búıregi biteý jalǵyz toqtysyn súırep kelgen Jumaqan da, teginde basqa óńirden aýa kelip, qarııany tamyr atap, bul kúnde jaqynyna aınalǵan Jomarttyń da jetektep kelgen tory taıy kóz aldynda. Kúni keshegideı. Bul tizimdi tize berse, aıtty-aıtpady, bir aýyldyń bútin turǵyny atymtaı, jarly-jaqpaıy da ashyq alaqan bolyp ketkendeı seziledi búgin.

***

Tory qunan bıyl jyra toıynǵan. Qarııa ústine shybyn qondyrmaı sylap-sıpap ustady. Oıdyń óleńi túgil, arpa-bıdaıynan da jarty túıir dán tistetpedi. Jemdi bylaı qoıǵanda, qany tazarsyn dep taýdyń kógin tasyp berdi. Keshkisin sýat barǵanda janýar sýdan basyn kótergesin qaıta eńkeıse, «táıt, ary» dep taǵy jaqtyrmaıtyn. Arbanyń atyndaı bolyp tezegi qýǵa aınalyp, shashyrap túskende baryp qýanatyn. Ol kezde tory qunan shaldyń álgi «táıt, arysyn» estýden bir jola qutylatyn. Aýyl bulaǵynyń buldyryqsyz taza sýynan sýsap kep bir simiretin de, tanaýyn sýǵa qaıta tıgizbeıtin.

Eń qyzyǵy – Tasyǵannyń atasy atbegi de bolǵan joq. Arǵy atalarynyń qaısysynda ondaı bekzat ónerdiń bolǵanyn da bilmeýshi edi. Múbádá, bireý syrtynan osy jasynda «atbegi ata» dep atar bolsa, qunanǵa aıtatyn álgi bir «táıttiń» kókesin sol adam estimek. Álde bireý oraı-oraty kelgen bir tusta qabaǵyn tanyp, onyń jaıyn surar bolsa, aıtary da bireý-aq. «Atbegilik – árkimniń qolyn súrter súlgisi emes» dep kesip tastaıtyn. Bul da óz sózi emes. Muny da qaı atasy aıtqany belgisiz. Babasy qazaq bolǵan soń, sol abyz júrekterdiń biri aıtqanyna ol shúbásiz senetin.

Kúngeı shaldyń Merki jaqta turatyn Ońǵar esimdi baýyry bar-tyn. Tóbesi bul aýyldyń tóbesindeı ystyq sol týysynyń munda kelmegenine de jylystap álde neshe jyl ótken. Kelgen-ketken aǵaıynnan estıtini de «baıyp ketipti» deıtin bir sózden aspapty áli. Qazaqtyń qaı zamanda da «Kórshiń baıysa, qýan» deıtin ádeti qalsyn ba, qarııa qalbalaqtap ony da ataýsyz qaldyrmady. Kórshi-qolańǵa kóńilin kóldeı baıytyp bir dastarhan jaıdy. Bir esepten el de: «Baýyry qaraılasyp turady eken» dep oılasyn dedi. Jıylǵan jurt ta tegin kelgen be, ońasha qalǵan tusta dastarhan ıesine arnap ósetin eldiń ádebin saqtap ishterinen: «Qaırymdy bolǵanǵa ne jetsin?» dep qarııany bir, onyń alysta jatqan týysyn eki maqtap áýre bolysty.

Ońǵar – atqumar azamat-ty. Merki topyraǵynyń jylqyǵa degen yqylasy da alabóten edi. Júırik dese, ishken asyn jerge qoıyp, «at qaıdalap» júgiretin at ustar aǵaıyn kóp onda. Sosyn ba, Kúngeı qarııanyń aýylyna kelgeli Ońǵardyń kórip-baqqany tory qunan bolyp, aıtqany sol janýardyń júris-turys, bitim-bolmysyna tirele berip edi. Taza qan da, aralas qan da emes, qazaqy jylqy tuqymy bolǵan tory shirkinniń, syrt kózge qoras kóringenmen, synshyńa súıegi sulý qunan edi. Tuıaǵy tóńkergen kesedeı dóńgelengen, bota tirsek, serke sannyń naǵyz ózi-tin. Qaqpanbel torynyń qashanǵy bir ádeti sol – ón-boıyna shyr qonydyrmasqa sert etkendeı mamaǵashty shyr aınalatyn da turatyn. Qos tanaýy kórikteı tynysty, eki qoltyǵynyń arasynan bala júgirip ótkendeı alshaıyp turǵan ony kórgende merkilik qonaqtyń kóz qurty jybyrlap-aq jóneletin. Ózine salsa, búgin-aq surap áketip, erteń-aq babyn taýyp, baǵyn shaptyrýǵa qamdanar ma edi, kim bilipti. Áıteýir, alqymyna ótinishti álde neshe ret kepteı júrip, attanar aldy aıtyp qalyp edi. Aǵaıynnyń kóńili qalasa, hannyń astyndaǵy kúlikten basqasyn «bir týlaq teri emes pe?» dep qımastyqty jyǵa jetektetip qala beretin qazaq emes pe Kúngeı shal da. Tasyǵan týlap «búlingen» túnniń ertesi aǵasynyń aýylynan Ońǵar solaı razy bolyp attanǵan.

***

Arada bir-aı ótken. Tań atpastan eldiń báriniń áńgimesi tory qunannyń jershildigine súıinip úırilýmen bastalǵan. «Bólek-aq janýar ǵoı sabazyń» desken. Shal ózi dabyr-dubyrdan oıanyp, syrtqa umtylǵanda sulbasyn tanyǵan tory da oqyrana kep jerdi tarpyp-tarpyp ıiskeı bergen. Kózinen jasy yrshyp ketken shal da onyń aıaǵyn qushyp jylaýǵa shaq qalǵan edi osy tusta. Bir ýaqytta baryp jınalǵan elge qarap: «Aıaǵy ǵoı ákelgen» dep bosaı berip edi. Sosyn týǵan dalasynan jattyń qolymen aýǵan baryp, tuıaǵyna qatqan topyraqtyń juǵynyn aýyq-aýyq ıiskep otyryp elge oralǵan tulpar jaıly uzaqtan-uzaq áńgime aıtqan-dy.

***

Bıyl Kúngeı shal taǵy qýandy. Kezekti bir toıǵa «syltaý» da tapty-aý, shirkin! «Bolashaq» baǵdarlamasymen Amerıgon ashty deıtin álgi bir qurlyqqa arman arqalap attanǵan Tasyǵan tabaqtaı dıplommen aýylyna oraldy. Endi qarııanyń nemeresi de aýylyna qyzmet etpek...

 

Pikirler