Keıbir ǵalymdardyń Abaı shyǵarmalary tiline kúdikpen qaraýyn abaıtanýshylar «búırekten sıraq shyǵarý» retinde qarastyrady.
1968 jyly 15-20 qyrkúıek arasynda Qazaqstanda tuńǵysh ret Abaı kúni sharalary ótken. Bul shara 1971 jylǵy Abaıdyń 125 jyldyǵy atalyp ótkenge deıin jalǵasyp, keıinnen jergilikti aýqymmen shekteledi.
Abaı óz týyndylaryn qazaqsha jazbaǵan. Tipti, «qara sózderi» bar ekenin ózi de bilmeıtin. Bul týraly shymkenttik ǵalym Aqjol Qalshabek aıtqan bolatyn. Bul qanshalyqty shyndyqqa janasady? Abaıdyń eńbekteri qaı tilde jazylǵan? «Adyrna» tilshisi belgili abaıtanýshylardan surap bildi.
«ONY ÓZBEK, QYRǴYZ, TÚRIKMEN, TATAR DA OQI BEREDI»
Ontustiktv.kz telearnasyna bergen suhbatynda abaıtanýshy ǵalym dep jarııalanǵan Aqjol Qalshabek Abaı Qunanbaıuly «qara sózderi» bar ekenin ózi de bilmeıtinin, sebebi ol basqasha atalǵanyn aıtty
Ǵalymnyń aıtýynsha, Hákim Abaı tutas shyǵarmashylyǵynyń basym bóligin shaǵataı órneginde jazyp qaldyrǵan.
«Ábdirahmanǵa jazǵan óleńiniń túpnusqasy «Ia hýdaı bere gor, tilegen tilekdi. Qoryqpaı ornyqtyr, Chochyǵan ıýrekti» deıdi. «Sh» árpiniń ornyna «ch»-ny qoldanady. Shoshyǵan demeıdi, chochyǵan júrekti. «T»-nyń ornyna «d»-ny qoldanady», - deıdi Aqjol Qalshabek.
Onyń aıtýynsha, Abaı shyǵarmashylyǵynda «qara sózder» dep atalatyn eńbek joq. «Aqyl-ı kıtab» dep atalatyn oı-tolǵamdary 45 emes, 41 bolǵan deıdi zertteýshi. Al shaǵataı órnegi túrki halyqtaryna ortaq baılanys tili bolǵan.
«Bizdiń búkil handardyń hattaryn oqysań… Kenesaryny oqısyń ba, Abylaı han ba, bári osy tilmen jazǵan. Sóıleskende qazaqsha sóılese berýi múmkin, biraq hat jazǵanda shaǵataı tilinde jazǵan. Nege? Sebebi ol qalyptasqan dástúr bolǵan. Ereksheligi – ony ózbek te, qazaq ta, qyrǵyz, túrikmen, tatar da oqı beredi,» - deıdi Aqjol Qalshabek.
«ABAI TÓTE JAZÝMEN JAZDY»
Al abaıtanýshy ǵalym Baýyrjan Erdembekovtiń aıtýynsha, Abaı shaǵataı tilinde emes, tóte jazýmen jazǵan.
- Abaı óziniń qolymen jazǵan Senatqa hatyn mysalǵa alyp qarasaq bolady. Ol jerde tóte jazýmen jazylǵan. Abaıdyń qoljazbasy qalmaǵan. Sondyqtan ony shaǵataı tilinde jazdy dep aıtýymyz durys emes. Abaıdyń Senatqa, inisi Halıýllaǵa jazǵan hatyn kórińiz, basqasyn kórińiz tóte jazýmen jazylǵan. Shaǵataı tilinde jazylmaǵan. Árıne, dybystalý, taǵy da basqa jaǵynan ózgerister bolǵan, - deıdi abaıtanýshy Baýyrjan Erdembekov.
Aıtýynsha, «qara sózder» máselesinde de daý bolmaýǵa tıis.
- Ǵalym Jamal Shoıymbet bul týraly zettep, bildeı doktorlyq dıssertaııa qorǵady. Asan Omarov ta zerttedi. Iá, «qara sóz» dep atalmaǵan, naqty 45 bolmaǵany da belgili, olardyń rettik sany da basqasha bolǵan. Mysaly, Abaıdyń alǵashqy jınaqtarynda aıtylady. Keıinnen din máselesine tıym salǵan kezde onyń «Kıtab tasdıq» týyndysyn «Qara sózderiniń» ishine amaldap kirgizip jibergen. Budan jańalyq ashýdyń qajeti joq. Buny qarapaıym halyq bilmegenimen, zertteýshilerdiń bári biledi, - deıdi Baýyrjan Erdembekov.
«BÚIREKTEN SIRAQ ShYǴARÝDYŃ QAJETI JOQ»
Aqjol Qalshabektiń pikirimen abaıtanýshy Maqsat Áliphan da kelispeıdi. Ǵalymnyń aıtýynsha, bul pikir qate.
- Qazir árkim ár túrli oıdy aıta beretin zaman boldy. Sondaı jaısyz erkindik qalyptasty. Men Aqjol Qalshabekti abaıtanýshy ǵalym retinde bilmeımin, aıtyp júrgen pikirine de qosylmaımyn. Abaı qazaq rýhanııatynda 1889 jyldan bastap, óleńderi gazet betine jarııalanyp kele jatqannan beri qazaqtyń maqtanyshy bolyp kele jatyr. «Búırekten sıraq shyǵaryp», mynandaı pikir aıtý yńǵaısyz, - deıdi ol.
Aıtýynsha, mundaı pikirlerge qaýym eleń ete qalady. Al Abaıdyń tuńǵıyq, tereń, tórkindi aıtylǵan pikirlerine kóbiniń tisi batpaı, nazarǵa almaıdy.
- Aqjol Qalshabek shyn abaıtanýshy bolsa, Abaıdyń aqıqatyn tanýǵa talaby bar bolsa, ony ýaqyt aıqyndaıdy. Osyǵan deıin, men ózine de aıtqanmyn, jazbasha da keltirgen tustarym bar. Aqjol Qalshabek keı tustarda asyra silteıdi. Abaı basqa máselemen aınalysyp júrip, kelip jańalyq asha salatyn jeńil-jelpi dúnıe emes. Buǵan deıin de Abaı týraly aqylsyz pikirler bolǵan. Muny da jyly jaýyp qoıý kerek. Bul qate pikir, - deıdi Maqsat Áliphan.
Dana Nurmuhanbet,
«Adyrna» ulttyq portaly
