Bul kúnde «máhir» jastar arasynda aýqymdy taqyryptardyń biri boldy. Ony ondaı taqyryp etken – ózindik zańdary. Aıta keteıik, kópshilik qaýym qalyń mal men máhirdi ajyrata almaı jatady. Al «qalyń mal» degenimiz ne?
Qalyń maldyń máhirden ereksheligi jigitten qyzdyń áke-sheshesine qalyńdyq úshin beretin syıy. Áıelge qajetti zattardy daıyndaý úshin beriletin tórt túlik mal men ártúrli baǵaly dúnıelerdi aıtamyz. Qalyń mal qazaqtyń burynnan kele jatqan dástúri. Al dástúrimizdiń tarıhy sonaý «Jeti jarǵy» zańdarynda dajazylǵan. «Bas jaqsy» qalyń maldyń joǵarǵy shegi sanalǵan. Bas jaqsyǵa báıge men kókparda júldeli oryn alyp júrgen sáıgúlik, beren myltyq, saýyt, atan túıe nemese kúshti dýylǵalyqara nar engen. «Bas jaqsy» qalyń maly kóbine dáýletti adamdardyń neke qatynastarynda bolǵan. «Qyryq jeti», «otyz jeti», «jıyrma jeti», «on jeti» ólshemine qara mal sany kirgen. Al «Dóńgelek qalyń malǵa» on bas qara mal kirgen. Ol áleýmettik jaǵdaı tómen otbasylardyń neke qatynasynda bolǵan. Sharıǵat boıynsha maman Muhan Isahan «Qalyń mal týraly sharıǵat ne deıdi?» degen suraqqa óz pikirin bildirdi:
- Qalyń mal qazaq halqy ıslam dinin qabyldamaı turyp kóshpeli eldiń qoldanysynda bolǵan. Keıin ıslam dinin qabyldaǵanda qalyńmal sharıǵattaǵy máhir reńkin (transformaııa) alyp, neke sharttarynyń biri retinde qabyldanǵan. Jalpy, qalyńmaldy sharıǵatttaǵy kúıeý jigittiń qalyńdyǵyna beretin máhir-syıy dep esepteýge bolady. Sebebi, máhir – áıeldiń kúıeýinen alǵan syılyǵy, ol áıeldiń táýelsiz múlki dep esepteledi. Kúıeý jigit bergen qalyńmalǵa qaraı qyzdyń jasaýy ázirlenedi. Eger, úılengennen keıin baryp áıel jesir qalyp jatsa, kúıeýiniń bergen qalyńmalyna (máhiri) alǵan dúnıe-múlik onyń óz menshigi bolyp sanalady. Osy sebepten de, qalyńmal berýdi sharıǵatqa qaıshy emes dep aıta alamyz, - deıdi ol.
«Qalyń malsyz qyzdyń quny bolmas» degen qazaqtyń uǵymynda qazir «máhir» degen dinı dástúr de engen. Endeshe osy kúni kóp jigittiń «ezýin jyrtyp» turyp suraıtyn «máhir» degenimiz ne?
Máhir – kúıeý jigittiń qalyńdyǵyna jasaıtyn syılyǵy. Ol – qalyńdyqtyń aqysy nemese quny emes. Belgili bir ýaqytta kúıeýi qalyńdyǵyna keshiktirilip bolsyn, berýge mindetti dinı salt. Eger kelisilgen máhirdibermegen jaǵdaıda ol – kúná bolyp sanalady.Máhir – qalyńdyqtyń kúıeýi ómirden ozǵanda nemese ajyrasyp ketken jaǵdaıda 3 aıǵa jeterlik muqtajdyq. Onyń quny kem degende 100 000 teńge bolýy shart, al mólsheriniń shegi joq. Lajy bolsa eki jaqtyń sheshimimen quny belgilegeni durys. Ol ýájip, ıaǵnı máhir – nekeniń sharty emes. Neke kezinde máhir belgilenbese de, neke qıylǵan bolyp esepteledi. Islamda satylýy nemese paıdalanýǵa tyıym salynbaǵan dúnıeniń bárin máhir retinde bere berýge bolady. Tek Islam dininde haram etilgen zattar, ıaǵnı araq-sharap, aram ólgen mal, urlanǵan zattar jáne t.b máhirge jatpaıdy.
Bul kúnde qazaqtardyń «máhir» dep júrgenderi burynǵy qazaq dástúrinde de bolǵan. Tek ol «jasaý» dep atalaǵan. Qalyńdyq úshin tólenetin qalyńmal sııaqty uzatylǵan qyzǵa mindetti túrde beriletin azdy-kópti mal-múlik, kıim-keshek, ydys-aıaqtyń bárin qazaq «jasaý» atandyrǵan. Andreevtiń derekterine súıensek uzatylǵan qazaq qyzdaryna beriletin jasaý (máhir): aq otaý, kúmis er-toqymdy salt at, myltyq, sadaq, kıim keshek, kilem, tósek-orynnan turǵan. Ertede jasaý qyz ikesiniń erkinde bolǵan. Bul týraly F.Lazarevskıı aýyzba-aýyz etnografııalyq maǵlumattar jınap júrip málimdegen. Onyń sózinshe, HIH ǵ. ekinshi jartysynda jasaý quramyna qyzdyń ákesine, sheshesine, apa-qaryndastary men aǵa-inilerine jáne basqa da jaqyn-jambaryna arnalatyn syılyqtar kirgen. Sondaı-aq, qalyńdyqtyń ózine túıe, eki salt minetin at (onyń biri jorǵa), eki er toqym (onyń biri kúmis, biri er), t.b áıelge kerek kúndelikti úı buıymdary beriledi. Árıne atalǵandardyń bári berilmeıdi, árkim shamasyna qarap bergen. Aıta keteıik, kedeıdiń qyzdary jasaýsyz-aq turmysqa shyqqan, al baılardyń qyzdarynyń jasaýynda on shaqty jańa pushpaq ishik, jıyrma shaqty qymbat shapandarmen birge, birneshe qymbat tondar, jibek matalar da bolǵan. Qyz jasaýynyń ishinde sheshesiniń, tipti ájesinińjasaýymen kelten qymbat kıimder de bolǵan. 5-10 túıege jasaý artyp, onyń 3-4-ne kilem jaýyp, 20 shaqty jylqy, elýge tarta qoı aıdatatyn baılar bolǵan. Iri baılar men tórelerdiń qyzdaryna budan da kóp bolǵan. Qalyńdyqty satyp alý kórshiles halyqtarda da bolǵan. Onyń ishinde tatarlarda ejelden qalyptasqan ádet. Olar ol saltyn «maher» dep ataǵan. HIH ǵasyrda Qazan tatarlary maher úshin 30-500 somǵa deıin aqsha jáne ár túrli kıim-keshekter, matalar, úı-múlikteri men azdap mal bergen. Olarda kúıeý jaǵy maher máselesin eshqashan sóz etpeıtin, óıtkeni tatarlarda mahersyz eshbir qyz uzatylmaǵan. Máhir tarıhynyń túıini, «maher» sózi sonaý tatarlardan kelgen. Tek qazaqtar ol sózdi burmalap, «máhir» etip aýdarǵan.
Máhir belgilengen ýaqytta áıeline berilýi tıis. Biraq keıin er men áıeli bir jaǵdaımen ajyrasyp, al máhirdiń belgilengen kúni áli kelmese, onda kúıeýi áıeline aıtqan dúnıesinberýi kerek. Alda-jalda eri qaıtys bolyp ketken jaǵdaıda, áıel máhirin artta qalǵan dúnıesinen alady. Al eger áıeli qaıtys bolǵan jaǵdaıda máhirdi onyń mırasqorlary alady.
Qazir máhirdi «paıda kózi» etip uǵatyn qansha qaragózderimizdi áleýmettik jelide baıqaımyz. Blogerlerdiń qyzdardan «Máhirge ne suraısyń?» dep saýal alyp jatqan beınelerin kóremiz. Sol kezde burymdy sulýlarymyzdyń at basyndaı altyn nemese avtokólik keıbiri Almaty, Astananyń qaq ortasynan páter suraıdy. Ol óz aldynda, keıbiri tipten 2-3 úıir jylqy, daıyn bıznes surap jatatyndary bar. «Qyzdarǵa aqsha mańyzdy» degen jeleń sózden aýlaqpyn, alaıda «nege qyzdarymyz dúnıege qumarlanyp ketti?» deıtin suraq mende de boldy.
16 aqpan kúni áleýmettik jelide erli-zaıyptylardyń nekelesýi qyzý talqyǵa tústi. Otaý qurmaqshy nıetpen, meshitke neke qııýǵa kelgen jastardyń máhir máselesi eldi aýzyna qaratty. Otaý qurǵaly jatqan ápkemiz áleýmettik jelide sylqymdarymyzdaı «suraǵan degen osy eken» dep kúıeýiniń qaltasyna aýyrlyq túsirgen joq. Jaı ǵana kúıeýiniń amandyǵyn surady.
«Men máhirdi mindetti dep qabyldamaımyn. Bastysy, erimniń amandyǵy bolsa boldy. Qalǵany Allanyń qalaýymen bolar», - dep jaýap qatty syıdan bas tartqan kelin.
Iá, joǵaryda suraǵan qymbat dúnıelerden góri bastyń amandyǵy baryn umytpaǵanyńyz da jón. Alaıda qyzdarymyzdyń barlyǵy «baılyqqa qunyqqan» dep aıta almaısyń. Sebebi keı beınerolıkterde «kúıeýimniń jaǵdaıyna qaraı máhir suraımyn» deıtin burymdarymyz da jeterlik. Ol árıne adamdy qýantady. Beınerolıktiń astyndaǵy pikirge er azamattarymyz «nıetińnen aınalyp-aq keteıin», «osyndaı qyzdardy qaıdan tabýǵa bolady?» dep jarysa jazady.
Kúni keshe zorlyq-zombylyqqa qarsy kúres retinde jańadan qurylatyn otbasylarǵa arnaıy ortalyqtar ashylý jóninde josparlanyp jatqan bolatyn. Meniń oıymsha sol ortalyqtarda máhirtaqyryby da kóterilse, áıelderge sol taqyrypta dáris ótkizilse eken deımin.
Osy kúni kóp jas otbasylardyń ajyrasý sebebiniń basym bóligi – máhirdiń berilmeýinen, ıaǵnı arzan dúnıemen aldaýynan bolyp jatqan jaǵdaılar. Aqıqatynda, qyz turmysqa shyǵar aldynda ár nárseniń baıybyna jetip jáne moraldik túrde daıyn bolyp shyqqany jón. Máhirden bastap, bala tárbıesine deıingi láýqoıdan ótkeni abzal. Paıǵambarymyz s.ǵ.s« Áıelderdiń eń jaqsysy – máhiriniń az bolǵany»degen. Al paıǵambarymyzdyń sózine kereǵar bolyp, «Máhir – paıda kózi» dep uǵýymyz durys emes.
Islam Áden
