“Týǵan jer” shyǵarmashylyq baıqaýyna qatysýshylardyń týyndylaryn paraqshamyzǵa jarııalaýdy bastadyq. Kelesi kelip túsken týyndy «Úzdik maqala» atalymy boıynsha Sarsen BAShEMBAEV
Avtor: Sarsen Bashembaev
Baılanys telefony: 87079179024
O sheti men bul shetine qarasań kóz jetpeıtin, ushqan qus, júgirgen ańnyń aıaǵy talatyn osynaý bir ulan – ǵaıyr shartarapty ata – balalarymyz qaı zamanda da bolsyn qyzǵyshtaı qorǵady. Myna jerdiń ıesi kim ekenin sózben túgili isimen de dáleldedi. El shetine jaý tigende, qylyshy pen myltyǵyn qolynan tastamady, jan alysyp, jan beristi. Erte zamannan bastap saq babalarymyzdyń eline kóz alartqan, tákappar parsy patshasy Kırdiń basyn Tumar hansha qan maıdanda shapqyzdyrdy, ǵun qaǵany Módeden qytaılar shekaradaǵy bos jatqan jerdi surap kelgende ashýlanyp qarsy soǵys ashty, jelmaıasyna minip, jeruıyq izdep, dúnıeniń tórt buryshyn sharlaǵan Asan qaıǵy da qazaq dalasyndaı mekendi esh jerden tappapty. Keshegi Álimhan Ermekov alasapyran zamanda V. Lenınniń aldyńda qazaqtyń ár sharshy shaqyrym jeri úshin baıandama jasap, talasyp – tartysty. Al Jumabek Táshenov qazaq memleketiniń aýmaq tutastyǵynyń saqtalýyna kóp eńbek sińirgeniń búgingi jurttyń esinde áli saqtaýly tur. Bunyń barlyǵy ne úshin!?. Týǵan jerdiń qudyrettiliginiń sondaı kúshti bolǵany ma?
Meniń tańǵalatynym, qanshama urpaq aýyssa da, júzdegen rý men taıpadan quralyp otyrsaq ta, kóp ultty bolsaq ta, bizdiń bárimizdi biriktiretin nárse bar. Ol bizdiń – Otanymyz. Nursultan Nazarbaev bylaı degen eken: «Bul dúnıede bizdiń bir ǵana Otanymyz bar: ol táýelsiz Qazaqstan». Elbasymyz bul jaıynda arnaıy «Týǵan jer» atty baǵdarlamany usyndy. Onyń negizgi maqsaty árbir azamattyń óz ólkesiniń tarıhyn bilip, tabıǵatyn aıalap, qundy jádigerlerin, qasıetti mekenderin qasterleý arqyly órkendetý, damytý. Sondyqtan Otanymyzdyń árbir azamaty, týǵan jeri men elin qadirleýi paryz bolyp sanalady.
Týǵan jer, Atameken, Otan dese býyny bosap, kóńili jibimeıtin qazaq kem de kem shyǵar. «Óz elimniń basy bolmasam da, saıynyń tasy bolaıyn» – dep dana qazaq sanadaǵy san oıdy bir aýyz sózge syıdyrypty. Árıne atajurttan uzaqqa ketpeı, onyń qadirine jete almaısyń. San ǵasyrdan beri kóptegen jyrlarǵa, ánderge, dastandarǵa arqaý bolǵan máńgi týǵan jer, aýylǵa degen saǵynysh, jaz jaılaýdy ańsaý qazaqqa qanmen sińgen. Ár adamǵa kir jýyp, kindik kesken jeri erekshe ystyq bolatyny da zańdy qubylys shyǵar. Buǵan kári tarıh ta kýá. Kezindegi zor asharshylyq pen qýǵyn súrginniń kezinde bosyp ketken qazaq, búginde qaıta oraldy. Qus ekesh qus ta, sýyq kezeńde jyly jaqqa ushyp ketse de, báribir keıinnen óz mekenine qaıtyp oralady emes pe? Ony osynda jetelep alyp kelgen júregindegi mahabbat sezimi. Áıpese onyń jaǵdaıy kelisken jerden qaıtyp oralýy teginnen - tegin emes qoı. Tómendegi ǵıbrat alarlyq áńgime de oıyma oralyp, taqyrypty asha túskendeı. Bir ańshynyń aýyna qaýyrsyny myń qubylǵan totyqus túsedi. Sondaı sulý qusqa arnap ańshy altyn tor jasatady. Eń qymbat gúlderdiń tátti dánderin qustyń aldyna qoıady. Qus bolsa torǵa da, dánge de qaramaı, kúndiz-túni «Otanym, Otanym!» dep zarlaıdy eken. Qustyń tilin biletin ańshy bolsa kerek, «munsha qurmetti mensinbegen qustyń Otany bir ǵajaıyp ólke shyǵar, kóreıinshi» dep totynyń balaǵyna baý taǵyp ushyryp, artynan júrip otyrady. Sóıtse, qus alysqa uzamaı, álgi toǵaıdyń qarsy betindegi jalańash taýdyń etegindegi bir qýraǵan sekseýildiń basyna qonyp, baqyt jyryn shyrqapty. Iá, árkimge óziniń ósken, óngen ólkesi bárinen artyq.
Adam balasy qaı jerde týylsa ol janyna jaqyn bolary sózsiz. Osy oraıda qazaqtyń asa kórnekti aqyny Muhtar Shahanovtyń óleń shýmaqtary esime oralyp otyr:
Ár adamda óz anasynan basqa da,
Ǵumyryna eter máńgi astana,
Demep júrer, jebep júrer arqada,
Bolý kerek qudiretti tórt ana:
TÝǴAN JERI - túp qazyǵy, aıbyny,
TÝǴAN TILI - máńgi ónege aıdyny,
JAN BAILYǴI, SALT-DÁSTÚRI -tiregi,
Qadamyna shýaq shashar únemi.
Jáne TÝǴAN TARIHY.
Jalpy ózimniń týyp ósip, kindik qanym tamǵan jerim, Máshhúr Júsip pen Qanysh Sátpaevtaı alyptardy týdyrǵan Kereký óńiri. Kók tiregen bıik taýlary joq bolǵanymen, shetimen sheti kórinbeıtin mıdaı jazyq dalada ózen – kólderi kóp, ári irileý keledi. Aq qaıyńdarymen jaıqalǵan ormandary men qońyr salqyn aýasy jerdiń kórkin ashady. Jazy salqyn, qysy qatal bolǵanymen ózime árqashanda ystyq tartady, óıtkeni meniń kóńildi de shattyqqa toly, ýaıymsyz balalyq shaǵym osy mekende ótti. Ótti degen sebebim, men es bilip, er jetken ýaqytta ata – anam Almaty oblysyna kóshýdi uıǵardy. Biz qarsy kelmedik, jańa jerge de úırenisip kettik. Oqýdy da osynda támámdadyq. Jer jánnaty – Jetisý demeı me qazaq? Oǵan da kózimiz jetti! Alataýdyń shyńdarynan bastaý alǵan jeti ózen, taram – taram bolyp aǵyp, aınalaǵa jan berip, qulpyrtyp turǵandaı.
Dese de, týǵan jerge ańsaryń aýyp, anda – sanda búıregiń de buryp turady eken. Osy jóninde «It toıǵan jerine, Er týǵan jerine» - degen maqalmen dana halqymyz toqsan aýyz sózge tobyqtaı túıin jasady. «Árkimniń óz jeri - jumaq», - degeni ras. Sondyqtan da óz týǵan jerimizdi, Otanymyz qasterlep jáne baǵalaýymyz kerek.
Osy bir taqyrypqa arnalǵan óleń joldary árbir aqynda kezdesedi. Qasym Amanjolovtaı atamyzdan asyryp oı – tolǵap, qalam terbegen eshkim joq shyǵar:
Ýa, darıǵa, altyn besik týǵan jer,
Qadirińdi kelsem bilmeı keshe gór,
Jata almas em topyraǵyńda tebirenbeı
Aqyn bolmaı tasyń bolsam men eger.
Netken baıtaq, netken uly jer ediń,
Nendeı kúıge júregimdi bólediń,
Sende týdym, sende óstim men, sende ólsem
Armanym joq bul dúnıede der edim!».
Shirkin -aı! Óz elińniń aýasy da, sýynyń dámi de, adamdary da tym ózgeshe, aıtyp jetkize de almaısyń! Týǵan jerge degen mahabbat, saǵynysh eshteńege uqsamaıtyn - uly sezim.
